[Basilio]

Ühinen eelpool kõnelejate arvamusega. Kui on vaja traktori väega konveierit ringi ajada, miks ei võiks seda teha JVV pealt mehaaniliselt või hüdrauliliselt? Ära jääks hulga tarbetut k@ppi ja kaks korda energia muundamist. Valgustuse jaoks peaks traktori enda genekas piisavalt võimekas olema, kui mitte halogeenid, siis led valgustid ikka järgi jaksab võtta.

[MarkoN]

Esialgu tahtsin küll puulõhkuja ehitamisest projektipäeviku teha aga kuna teema läks üle generaatori ehitamiseks siis ei hakkanud senist teema arenemis segama

Lisasin küll mõned pildid, mida olen kahe nädalavahetusega teinud, väheke lihvimis ja siis värvimine. Masin oli küll juba komplektne ja iga asi omal kohal aga värvmiseks tuli kõik lahti võtta.
   Mõned vastused neile soovitustele, mis siin teema alguses tõstatud on.
  - Jämedast silindrist poleks mul kasu, selle lõhkujaga ei pea ootama, millal silinder tagasi jõuab.
  -  Et 4kw mootor jääb lahjaks. Googeldades leiab kümneid lõhkujaid, mis on müügis ja müügis olnud, millel on selline mootor ja 32pump. Eks igaüks teeb enda malli järgi ja kiidab ja peab õigeks seda, mis temal endal on. Kui siin samas teemas ühel on saag ja pump korraga 5kw mootori taga, kas see jääb ka lahjaks või peab siis ootma kui silinder oma käigu ära teeb ja siis võib alles sae puusse sisse lasta. Arvan et 5kw mootor on neile piisav, et korraga mõlemat toimingut teha saab.  Kaitsen mootori liigkoormus kaitsega (nimivoolu 8,5..8,6A selle mootori kohta) mis lülitab mootori välja kui koormus mootorile ülejõu käib. Nagu mõni kirjutab siis ka 9kw mootor jääb mõne puu jaoks lahjaks kui kinni jookseb. Küll see 9kw ka kord maha põleb kui lõhkujal mõistust ei ole Ja kui põleb, ju tuleb siis võimsam mootor panna ,eelmine jäi ju lahjaks...  Minul õnneks silma ja mõistust on, et igat jändrikud lõhkuma ei hakka, kuigi ei meenu ühtegi pakku, mis oleks kirvega ka lõhkumata jäänud. Kui mootor on kaitstud siis ei jää ka väiksem mootor lahjaks , lihtsalt mootor lülitatakse välja  ja tuleb vaid tõdeda ,et see pakk on tugevam kui lõhkuja mõistlik jõud.

[_rein_]

Kõige kindlam on et reguleerid hüdrojagaja rõhu nii paika ,et mootori töövool jääb maksimum lubatu piiresse.

[zurik]

Kuna mul endal kah taolise lõhkuja ehitus pooleli siis loen teemat huviga. Kiidan tegijat.

Rääkides hüdrost ja hüdrojõust siis minu arvamus on et hüdrosüsteemi tuleks panna reduktsioon klapp ning see reguleerida vastavalt mootori võimsusele. Näiteks kui kangi põhjas hoiad ja silindri jõud otsas, siis silinder on paigal aga mootor ei jookse kinni ega sure välja (bensiini mootor näiteks), kaitseb mootorit ja agregaadi ebamõistlikku lõhkumise eest. Endal hakkab puulõhkujat esialgu käitama 6,5 hj honda mootoriga hüdrojaam ning sellel on klapp reguleeritud 180 bari peale,kui silinder jõuab lõppu siis surve tõstetakse 180 ni ja mootor jääb käima, küli teeb jörinat aga jääb tööle . Samas treileril on selline klapp vahelt kas väljavõetud või põhja keeratud ja kui silinder lõppu jõuab ja kangi ikka all hoiad siis jäetakse 4 silindriline diisel 75 kw/ 700 rmp juures kolaki seisma. Hüdrorõhust ei tea ma seal midagi aga usun et seda tekib palju   .

Aga need on minu mõtted ja eks parandage kui millegagi eksisin.

ps ksf rein jõudis mõttega ette

[linnuke]

Siililegi selge ju.Ka kaitsmed sipsa vähema näitajaga ,kui tarbia
Totter vastamine küll ,aga see ju vastavalt arutelule ju.

[zurik]

Selles teemas reduktsioonklapi kohta arutelu pole. Pidin vajalikuks sellest rääkida kuna siin oli kasutaja kellel jooksis 9kw mootor kinni kui liiga suure puu võttis   .  Panen puusalt et sellisel juhul pidi hüdrorõhk tõusma u 300 bar i juurde ? Sellise rõhuga oleks 80 mm kolviga silindri lükkejõud 15 tonni on seda palju või vähe?
 Hüdro ei ole naljaasi,kui lihtsaid tõdesid ei järgi võid puude asemel ennast lõhkuda .

[motamees]

Selles teemas reduktsioonklapi kohta arutelu pole...

Reduktsioonklapp hüdrosüsteemis on nii elementaarne... 
Peldikust tulles pole mu naine kunagi küsinud, kas ma ikka paberiga pühkisin ka. See ei tähenda ju, et pühkimata oleks. Küll aga väikse lapsena kindlasti ema alguses küsis ja vahel jäi pühkimata, või tuli hoopis valel ajal...

[MarkoN]

Mina kasutan R80 jagajat,sellel on reduktsioonklapp olemas mis peaks avanema 160 bari juures. Keegi siin foorumis kirjutas ,et seda rõhku reguleerib selle klapi vedru. Aga kas ja kuidas seda rõhku muuta saab? Vedru tugevuse muutmine oleks suht kirvega lähenemine. Keegi kes seda teab võiks seletada ,reguleeriksin mõõtes mootori koormust selle paika nii ,et oleks paras .  Aga milleks on see plommitud klapp(peaks olema ju reduktsiooniklapp) ? Loogiline ,et sellest saab seda rõhku muuta ja plomm selleks ,et tehase rõhk paigas oleks.  Hüdrosüsteemid on minu nõrgeim külg ,pole veel vaja olnud seda rõhku r80 jagajal muuta aga nüüd oleks seda mõistlik teha. Rõhku ma ei mõõdaks aga ampreid küll,et pumba liigne rõhk mootorit ei koormaks. Kui ei jõua kiil puusse minna siis keeran pakku ja ehk läheb teise nurga alla aga mootor ei jooksnud vähemalt kinni.

[h2rra]

Ulatame Hr. MarkoN`le "õnge" ja õpetame "kala püüdma"Kõik klapid ei ole "reduktsioon klapid". on ka "ülevoolu klapp".Jällegi rõhutan, et tehnika vajab täpsust ja samuti õigete nimetuste kasutamist.   ("glavlit kustutab selle teksti pärast jälle postituse.. olen valusalt astunud kellegi egole)
kui vene keelt, ei mõista, siis on aeglaselt ja piltlikult välja toodud kõik see põhiline hüdraulikast. 

Parimat Härra

https://youtu.be/wlRbmVE0iqI alates 10 minutist algab täpsem jutt ja nimetused

[MarkoN]

Ulatame Hr. MarkoN`le "õnge" ja õpetame "kala püüdma"Kõik klapid ei ole "reduktsioon klapid". on ka "ülevoolu klapp".Jällegi rõhutan, et tehnika vajab täpsust ja samuti õigete nimetuste kasutamist.   ("glavlit kustutab selle teksti pärast jälle postituse.. olen valusalt astunud kellegi egole)
kui vene keelt, ei mõista, siis on aeglaselt ja piltlikult välja toodud kõik see põhiline hüdraulikast. 

Parimat Härra

https://youtu.be/wlRbmVE0iqI    alates 10 minutist algab täpsem jutt ja nimetused

Tänan väga selle abi eest aga kuidagi iroonitsedes on sinu sõnastus. Siin foorumis on see video juba üleval ja olen sellega tutvunud. Video on iseenesest hea,venekeelt ma muidugu väga ei mõista.
  Ja muidugi tean,et sellel jagajal on ikka üks reduktsiooni klapp ja üks ülevoolu klapp. Ja tean kumb on kumb. Ehk jah mul sai pisut keeruline seletus aga tahtsin rääkida vaid ühes klapist. Siis foorumis on tõesti seda "täpsust ja õigete nimetuste kasutamis piisavalt" . Kirjutasin jah,et hüdraulika mu nõrk külg aga pidasin silmas just selle puulõhkuja ehitamise juures vaja minevates oskustest/teadmistest metallitöö ja elektri teema on kõvasti tugevama põhjaga. Soovisin vaid ,et keegi tark kirjutaks kuidas seda rõhku muudetakse(kust ,kuidas ja mida keeratakse) ,mina mõtlen selle ise ka välja kui natuke mõtlen aga kui keegi teine kes tutvub aastate pärast selle teemaga siis ehk leiab midagi vajaliku endale.
   Ei saa aru mis egost Sa siin räägid?

[Marko]

Härral siin miski pisike sõda adminni(de)ga, loobivad teineteist aegajalt hambaorkidega ja kujutavad ette, et on suured sõdalased
Hüdraulika toimimispõhimõtted peaks muidugi kasvõi elementaarsel tasemel selgeks tegema enne selliseid projekte  

[saarrand]

MarkoN, ära võta südamesse ja jätka samas vaimus. Minu arust on ka foorum see koht, kus nõu küsida, aga kohati läheb asi irooniliseks. Niiet, anna aga kuuma!

[v6sa]

Hea teada, et  uuemal jaguril kõrgem rõhk on. Vanasti avanes "russi kolmese" kaitseklapp (mis on ju ka omamoodi ülerõhuklapp) 120 bar peal... Aga eks nad ka õpi. Ülerõhuklapp suudab väga edukalt süsteemi lühiajaliste rõhulöökide eest kaitsta. Kui süsteem on koostatud väga räigelt üledimensioneeritud pumba ja piisavalt võimeka mootoriga, võib sellest kavalist muidugi väheks jääda, aga praegusel juhul pole muretki.

Aga üle(mööda)vooluklappi selles jaguris küll ei ole. On rõhuklapp, mille sulgeb siibri liikumisel sulguvatest kanalitest tekkiv rõhkude vahe.

[MarkoN]

Hea teada, et  uuemal jaguril kõrgem rõhk on. Vanasti avanes "russi kolmese" kaitseklapp (mis on ju ka omamoodi ülerõhuklapp) 120 bar peal... Aga eks nad ka õpi. Ülerõhuklapp suudab väga edukalt süsteemi lühiajaliste rõhulöökide eest kaitsta. Kui süsteem on koostatud väga räigelt üledimensioneeritud pumba ja piisavalt võimeka mootoriga, võib sellest kavalist muidugi väheks jääda, aga praegusel juhul pole muretki.

Aga üle(mööda)vooluklappi selles jaguris küll ei ole. On rõhuklapp, mille sulgeb siibri liikumisel sulguvatest kanalitest tekkiv rõhkude vahe.

Jah Härra võsa seda rõhku kas on 120 või 160 mina peast ei tea aga enne enda postitust uurisin siit foorumist, lugesin selle 160 välja just Härra Võsa postitusest
RE: Küsimus hüdroga kodus olevale inimesele, eriti sellisele, kes teab MTZ hüdrosüsteemi. - v6sa - 12-06-2015

Et mul mingeid valesid arusaamu ei jääks siis küsin üle Härra Võsa, kuidas nimetatakse klappi, mis on jagajal väikse kaane all, mis on kinni kahe poldiga ja kuidas nimetatakse klapi mis on plommitud? Ja kuidas käib rõhu muutmise toiming ?
   Siin foorumis ongi tavaks kui küsid ühte konkreetset asja (kuidas käib rõhu muutmine siis tuleb umbes mitu sellist vastust: Mida sa üldse küsid kui sa ei tea hüdraulikas algtasemel asju. Ja siis lisatakse mingi skeem või video aga miks ei vastata otse, et keera seda ja seda. Kes julgeb midagi küsida see tehakse kohe viimaseks lolliks. Mõne jaoks ongi see foorum ja siin lihtsalt targutamine kogu tema elu. Aga konkreetseid vastuseid siit ei tule. Miks ei oleks võinud peale minu üleeelmist postitust olnud vastus mõnelt kõike teadjal, et rõhku saab nii muuta ja selle asja õige nimi on see ja selle klapi nimi on see.

[v6sa]

Sest keegi ei viitsi hakata raamatut ümber kirjutama. Suvaline nõukaaegne traktoristiõpik aitab otsale.

Samuti on jaguri tööpõhimõtet kirjeldatud mitmes hüdraulikat käsitlevas lõimes. Loe, mõtle.

[huvi5]

Hea teada, et  uuemal jaguril kõrgem rõhk on. Vanasti avanes "russi kolmese" kaitseklapp (mis on ju ka omamoodi ülerõhuklapp) 120 bar peal... Aga eks nad ka õpi. Ülerõhuklapp suudab väga edukalt süsteemi lühiajaliste rõhulöökide eest kaitsta. Kui süsteem on koostatud väga räigelt üledimensioneeritud pumba ja piisavalt võimeka mootoriga, võib sellest kavalist muidugi väheks jääda, aga praegusel juhul pole muretki.

Aga üle(mööda)vooluklappi selles jaguris küll ei ole. On rõhuklapp, mille sulgeb siibri liikumisel sulguvatest kanalitest tekkiv rõhkude vahe.

Jah Härra võsa seda rõhku kas on 120 või 160 mina peast ei tea aga enne enda postitust uurisin siit foorumist, lugesin selle 160 välja just Härra Võsa postitusest
RE: Küsimus hüdroga kodus olevale inimesele, eriti sellisele, kes teab MTZ hüdrosüsteemi. - v6sa - 12-06-2015

Et mul mingeid valesid arusaamu ei jääks siis küsin üle Härra Võsa, kuidas nimetatakse klappi, mis on jagajal väikse kaane all, mis on kinni kahe poldiga ja kuidas nimetatakse klapi mis on plommitud? Ja kuidas käib rõhu muutmise toiming ?
   Siin foorumis ongi tavaks kui küsid ühte konkreetset asja (kuidas käib rõhu muutmine siis tuleb umbes mitu sellist vastust: Mida sa üldse küsid kui sa ei tea hüdraulikas algtasemel asju. Ja siis lisatakse mingi skeem või video aga miks ei vastata otse, et keera seda ja seda. Kes julgeb midagi küsida see tehakse kohe viimaseks lolliks. Mõne jaoks ongi see foorum ja siin lihtsalt targutamine kogu tema elu. Aga konkreetseid vastuseid siit ei tule. Miks ei oleks võinud peale minu üleeelmist postitust olnud vastus mõnelt kõike teadjal, et rõhku saab nii muuta ja selle asja õige nimi on see ja selle klapi nimi on see.

Rõhu klapp peaks olema plommitud. Teoorias, ei ole olnud vaja kruttida, kuid eemaldad plommi ja keerad peale, klapi sees peaks olema vedru, mis mingi etteantud surve juures kokku surutakse ja tänu sellele avatakse õli pääs tagasivoolu. Aga selleks, et, seda päris suva järgi ei krutiks, soovitaks samal ajal rõhku mõõta näiteks mõnest väljavõttest.

[Marko]

Selle lihtsa vastuse "keera kaks pööret sinna" mõttetuse kohta toon näite - vanematel automaatkäigukastidel on modulaator, mida mõnedel mudelitel ka sättida saab. Kui nüüd kast hakkab rikki minema, siis on võimalik modulaatorit "peale keerata" ja agooniat mõnisada või tuhat kilti edasi lükata.
Kui asja tööpõhimõtet ei jaga, siis igasugu kruvide keeramine foorumisoovituste järgi on pullikaka.
Kes seda teadmist alla neelata ei suuda, peab tegelema millegi muuga...
Kruvi keeramiseks on vaja mõista, mida see kruvi teeb.

[Marko]

Lisaks veel - üks targemaid inimesi tutvusringkonnast ei tabanud ära hüdraulikariket ja lahendas probleemi tühikäigupöörete reguleerimisega...
Kurb aga pidulik.

[Veskioja]

Kui asja tööpõhimõtet ei jaga, siis igasugu kruvide keeramine foorumisoovituste järgi on pullikaka.
Kes seda teadmist alla neelata ei suuda, peab tegelema millegi muuga...
Kruvi keeramiseks on vaja mõista, mida see kruvi teeb.

Need sõnad võiks raiuda kivisse,või puusse vmc.igatahes projektile edu

[Marko]

Aitäh!                      
.
.
.