Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(26-02-2017, 22:11 PM)iceman Kirjutas:  just-just  absoluutselt nõus. auto võiks uus olla , kuid  20-30 aastat tagasi toodetud  , ilma elektri tripperiteta. mingi toyota või vag-i soetaks heal meelel uuena .

No kus nüüd kukkus unistama... Wink

Kui juba berlingo kõlbama peaks(mõõtmetelt), siis võiks hoopis Toyota Yaris Verso. Ei tasu sassi ajada ilma versota yarisega. Suuruse vahe on arvestatav.
Berlingo ees on eeliseks see, et on tehtud inimestele, mitte pranslastele. Toungue
Püsib oluliselt paremini koos, vaiksem, mugavam jne.
Muidugi ma ei ole uurinud, kuidas nende saadavuse ja hinnaga on.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

(26-02-2017, 21:44 PM)wagoneer Kirjutas:  ... Kui ahi oma etteantud vahemikus seal vaikselt tiksub siis tilgub korstna liidete vahelt päris usinasti vett välja...
Mida peale hakata?

Metallmoodulid on valetpidi kokku pandud. Vesi peab alati sissepoole tilkuma. Ja lõpuks peab korstna allosas olema kondentsvee äravoolu drenaas.
Alla 100kraadised korstnagaasid tilguvad nagunii.

hp

(26-02-2017, 21:46 PM)zazik Kirjutas:  Mina julgen selle soovituse küll kindlasti ümber lükata.
Peab ikka raha peale väga vihane olema, et nii väikeste läbisõitude puhul uut autot hakata ostma. Kilomeetri hind kujuneb ju röögatuks.
Nende esimeste aastatega langeb auto hind ju nii kiiresti, et kui läbisõit on alla 20000km aastas, on odavam taksoga sõita.

Ega alati ei pea kõiki asju just hinna järgi valima. Samas kindlasti ka näiteks 10 aastat vana auto, mille läbisõit on 70 000- 80 000 km (nagu mainiti, et sõidetakse 7000-8000 km aastas), väärtus on ka pärast suurem kui 200 000 km sõitnud autol. Rolleyes

(26-02-2017, 22:39 PM)motamees Kirjutas:  
(26-02-2017, 21:44 PM)wagoneer Kirjutas:  ... Kui ahi oma etteantud vahemikus seal vaikselt tiksub siis tilgub korstna liidete vahelt päris usinasti vett välja...
Mida peale hakata?

Metallmoodulid on valetpidi kokku pandud. Vesi peab alati sissepoole tilkuma. Ja lõpuks peab korstna allosas olema kondentsvee äravoolu drenaas.
Alla 100kraadised korstnagaasid tilguvad nagunii.

Mina jällegi asjast midagi ei tea, aga väga südamelähedane teema, seepärast kirjutan ikka...
Töötan nimelt katlakütjana ühes ettevõttes. Kütus on põlevkiviõli, korsten on umbkaudu, ütleme 300 mm läbimõõduga ja ütleme, et 15 m kõrge ehk pikk. Varemalt oli katlatoru isoleerimata ja ruumi põrand pidevalt ujus, st kondentsvett oli piisavalt, lükkasin seda ikka suure harjaga uksest välja, kui viitsimist oli. Siis millalgi isoleeriti korsten villaga, vast ka 10 cm kihiga, vett enam ei ole, põrand on küll kollase väävlipuruga kaetud ja hiljuti juhtus nii, et korstnajalas oli niipalju mingit paakunud ainet, et korstnasse minevast horisontaalsest suitsutorust või käigust või ma ei tea mis asjast enam gaasid korstnasse ei pääsenud. Enne seda juba pikka aega oli katlaruum sellist väävlivingu täis, et seal olla üldse ei saanud, õlle joomisest rääkimata, korra sealt läbi käinud läkastasin terve päeva köhida. Väävel muidugi sellest, et põlevkiviõli. Milline on suitsugaaside temperatuur, seda ma ei tea, vb on korsten ka liiga jäme, õlu on muidu Saku Porter. Mida selle infoga lugejatel peale hakata, mina ei tea, aga mul hakkas peale kirjutamist hoopis parem. Eile üks ksf! saatis mulle sõnumi, milles ta kahtlustas, et ilmselt olen ma oma postituste tegemise ajal tihtilugu mingite ainete mõju all - see ei ole tõsi! Kui väävliaurud välja arvata, muidugi.

Saku Porter ja väävliaurude koosmõju ilmselt mõjutavad nii et ksf.-sed hakkavad imelikke märkusi tegema. Vajalik on teha oma elus kannapööre ja mainitud koosluse tekke võimalus kõrvaldada. Tööandja poolt katlamajale väävliaurude filter pole võimalik?

(26-02-2017, 13:15 PM)Kivipurustaja Kirjutas:  Julgen ka tagasihoidlikult Berlingot soovitada
...
Tegelikult vist ei mahu 10000.- eelarvesse aga kui korralik sissemakse teha,siis kuumakse jääb ikka väga madal.
...

Kiidan minagi - vana naksitrallikas on väga mõnus pereauto. Lükanduksed teevad elu parklas lahedaks ja üsna tummine vedrustus seedib meie "teed" ära. Lisaks mõistlik rehvimõõt ja hea väljavaade. Haagist veab lahedalt, pakiruumi on piisavalt. Ning tagaistmed käivad mõistlikult kokku.

Miinuseks on suur laup- ja küljepind, mistõttu tunneb tuult ja vastutulevat raskeliiklust. Ning ei näe just väga ilus välja. Aga on praktiline ja mõistliku kuluga.

Mis puudutab hinda, siis praeguseks tootmisest maha läinud II põlve kuubikud on oluliselt enam minu tagumendi järgi, kui praegutoodetavad. Pisiträni jaoks uuel kohta ei ole, kapoti varda pilussesobitamine kinnastega on PITA ja rehvimõõdu valimise eest tuleks keegi koha peal maha lasta. Maanteel veel sõidab, aga kruusateel/jäärööpais loobib ropult. Ehk mina soovitaks veidi sõitnud II põlve Berlingot/Partneri küll, kui välimus vastuvõetav on. Saab sama raha eest oluliselt enam autot, kui uut soetades.  Meie majapidamises on just II põlve 2,0 HDi Citröen Berlingo "teine auto", mis üllatavalt tihti sõidus onWink

Kui naksitrall ei lähe, siis väikestest mullidest Opel Zafira on täitsa viisakas asi, kuigi veidi kitsas - kaks turvatooli taga tähendavad neljakohalist autot. Lisaistmed pakiruumis tähendavad selle puudumist.

Või mõni teine analoogne asi. 2+2 perekonna jaoks on täismõõdus mahtuniversaal priiskamine, igasugused maasturilised jälle eeldaks sihtoststarbelist pruukimist. Kui just üherattaveolist kassaiaid või tusterit ei võta. Samuti on linnamaasturid seest kaunikesti kitsad, kui kaks lapsetooli tagaistmele monteerida ja kogu lastega rändamisega paratamatult kaasnev kola pakiruumi laduda.

Täiemõõduline maastur või suisa kastikas jäägu sihtotstarbelisse kasutusse. Aga kui raha ja mune jätkub, siis G-mersu on päris tummine ja mahukas poekäru. Ning nii kole, et on juba ilusWink

Konkreetse auto pead niikuinii laskma esinduses või usaldusväärses töökojas üle vaadata - tänapäeva autodel on vaja arvutiga ülekuulamine korraldada.

Esinduste koha pealt tundub, et Škoda üle nurisetakse kõige vähem... Yeti pole ju paha, aga uut selle raha eest ei saa ja kasutatuna neid väga ei liigu. Lisaks on neil kõik klonksvaageni tehnikamured, kuna tulevad ju samast sepikojast.

Töökaaslase Volvo V40-l läks pidutritoru katki ja auto jäi ilma piduriteta. Teise töökaaslase sõbral oli täpselt sama tüüpi autoga juhtunud täpselt sama lugu - pärast toru katkemist jäi auto täiesti ilma piduriteta.
Kui ma nüüd oma koolipõlve meenutan, siis lugesin juba sel ajal kultusajakirjast Za Ruljom, et autodel on poolitatud pidurikontuurid, mis tähendas, et ühe piduritoru või -vooliku katkemisel jäi teine kontuur ikkagi tööle. Vähemalt Moskvitsitel, Žigulidel ja teistel nõukogudemaa autotööstuse produktidel olid pidurid niimoodi projekteeritud ja ehitatud.
Ja nüüd ei saa ma aru, miks ohutuse etalonil Volvol sellist süsteemi pole? Või olen ma millestki täiesti valesti aru saanud?

(27-02-2017, 11:23 AM)kr8nik Kirjutas:  Töökaaslase Volvo V40-l läks pidutritoru katki ja auto jäi ilma piduriteta.
...

Kindel, et auto jäi täiesti piduriteta või lihtsalt ei julgetud allesjäänuid päris põhjast otsida?

Igatahes minu mossel leidusid peale pidurivooliku lõhkemist järgijäänud pidurid täiesti põhjast ja eriti palju neid ei olnud. Toungue

Katkemise hetkel ei julgenud töökaaslane tõesti põhjani vajutada, aga hiljem tagus pedaaliga korduvalt auto põrandat pidureid leidmata. Nii ta väidab, mind hetkel autos polnud.
Ja et veel veidi õli tulle valada, siis teise töökaaslase sõbral oli Soomes juhtum, kus Honda Accordil katkes pidurivoolik ja pidurid kadusid täielikult. Aitas see, et katkenud voolikule keerati sõlm peale, tanklast osteti pisut pidurivedelikku juurde ja sõit jätkus kolme ratta piduritega.
Kas poolitatud pidurikontuuri jutt on tõesti vaid autotööstuste PR-osakondade väljamõeldis ja nende poolt ära ostetud autoajakirjanike töö vili?  Cool

Ford Focus MK1 - üks tagumine trummelpidur lasi õli välja kui klotsid olematuks kulusid. Samuti kogu piduriõli reservuaar jooksis tühjaks olugi, et reservuaaris tegelikult vaheseinaga eraldatud osad ja ka õli vool peasilindrisse ju eraldatud. Aga ehk oli ta juba hulka aega siis immitsenud tagant ja peasilinder ikkagi nii eraldatud ka ei ole? Igatahes (õnneks aeglasel kiirusel) ühel hetkel järsemalt pidurit vajutades käis padaal tühjalt põhja ja kogu lugu, pidurid kadunud. Enne seda vaikselt pidurdades ei hoiatanud ette nagu miskit.

(25-02-2017, 23:18 PM)Provoker23 Kirjutas:  häbilugu nüüd sellises foorumis küsida, aga palun jagage kogemusi sõiduautode/maasturite suhtes. Eelarve ~10000 ning eesmärk on, et masinas oleks ruumi kahele turvatoolile, küttekulu võiks olla mõistlik ning peaks olema võimeline küttepuudega kerghaagist vedama aegajalt. Naise jaoks on muidugi ka oluline välimus ja värv jm pudipadi aga see selleks.  

Hetkel peres mazda 2 mis ilmselgelt peale uue ilmakodaniku saabumist jääb liiga väikeseks kuigi ta on meid seni väga hästi teeninud. Endal autode kohapealt paistab kaugelt välja huvipuudus ning seetõttu pean ka siin selliseid küsimusi küsima. Kui otse pakkuja juurde minna siis ma kardan, et asi lõppeb ikka sellega, et iga li*u kiidab oma tutti ning targemaks ikka ei saa.

Paneks julgelt sobivuse punktid Opel Zafirale
Kandevõime koha pealt: häbi tunnistada aga olen istmed kokku klappinud ja laeni küttepuid täis ladunud: ja sõidab kui auto, sest ametlik kandevõime on 700 kg.
Piisavalt väike, et sõites bussiga sõitmise tunnet ei teki, piisavalt suur, et kõikvõimalikku kola mahutada. Tagumised lisaistmed on nii andekalt pakitud, et mingit ruumi ära ei võta.
Välja näeb kui auto aga mitte pirukakäru.  Kõlbab ka teatri parklasse parkida.
Vähemalt katsu ja proovi.

(27-02-2017, 12:05 PM)kr8nik Kirjutas:  ...
Kas poolitatud pidurikontuuri jutt on tõesti vaid autotööstuste PR-osakondade väljamõeldis ja nende poolt ära ostetud autoajakirjanike töö vili?  Cool

Ma arvan, et siin on ainest Hando Tõnumaale vihjamiseks...

Igatahes MKII Transit, Škoda 120 ja Fiesta MKI pidurdasid ka tühja paagiga kuidagimoodi. Tõsi, pedaal oli põhjas ja ega seal palju pidurdamist juhtunud. Aga mõningane aeglustumine toimus.

Mazda 323 (BW) kaotas küll pidurid, aga see tulenes mõlema tahamineva piduritoru läbiussitamisest.

Uuematel asjadel pole pidanud tudeerima.

On ka minul eesmine piduriring läinud kaks korda elus, üks kord Datsunil ja teine kord Bedfordil. Pidurdusvõimest ei jäänud järele essugi. Mõlemad korrad millegipärast Valga linnas, kust tuli auto koju Pärnusse tuua.  Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(27-02-2017, 13:50 PM)Basilio Kirjutas:  On ka minul eesmine piduriring läinud kaks korda elus, üks kord Datsunil ja teine kord Bedfordil. Pidurdusvõimest ei jäänud järele essugi. Mõlemad korrad millegipärast Valga linnas, kust tuli auto koju Pärnusse tuua.  Rolleyes

Golf MK1 igatahes pidurdas ka peale tagumise piduritoru katkemist. Ja isegi mitte päris põhjast, natuke küll sügavamalt kui korras torudega.

Golfidel on 2 kontuurne pidurdamine diagonaalis vasak esimine ja parem tagumine,, kuid enamusel teistel esimesed eraldi ja tagumised eraldi kontuuriga.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

(27-02-2017, 13:50 PM)Basilio Kirjutas:  On ka minul eesmine piduriring läinud kaks korda elus, üks kord Datsunil ja teine kord Bedfordil. Pidurdusvõimest ei jäänud järele essugi. Mõlemad korrad millegipärast Valga linnas, kust tuli auto koju Pärnusse tuua.  Rolleyes

Kui esimesed piduri silindrid ei pidurda efektiivselt, või on kinni kiilunud, siis tagumiste kadumisel polegi milegiga pidurdada.  Esimeste silindrite või suporti kinnikiilumist teame ju sagedasti...

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Sedapidi mul polegi veel olnud. Ikka on tagumised need, mis tegevusetusest kinni jäävad.

(27-02-2017, 17:31 PM)h2rra Kirjutas:  Kui esimesed piduri silindrid ei pidurda efektiivselt, või on kinni kiilunud, siis tagumiste kadumisel polegi milegiga pidurdada.  Esimeste silindrite või suporti kinnikiilumist teame ju sagedasti...

Mis juhtus Härra? Nii lolli juttu pole ennem lugenudki.
Esiteks on küsimus kahekontuurilisest pidurist. Katkised pidurid on kuskil mujal teemas.
Teiseks ei saa sõiduautot pidama ainult tagapiduritega. Esipidurid peavad alati pidurdama, muidu ei saa sõitagi normaalselt. Kolbide või suporite kinnikiilumisel pidurdavad pidurid ikkagi, aga jäävad peale. Nii kõvat kiilumist, et pidur ei pidurda, ei saagi praktiliselt olla igapäeva masinal.

hp

98a. Pajerol kadusid sammuti kõik mis oli, peale tagasillal toru katkemist. Tõmbasin käsipiduri peale ja ootasin kas käib pauk või mitte. Ringile ette uhmerdanud tädi silmad olid VÄÄäääga suured, kui üle kapoti serva paistsid. Õnneks oli tal niipalju hoogu sees, et veeres nina eest läbi ära, enne kui autod kokku puutusid.
Piduri pedaal oli täiesti null. Õli oli see hetk veel sees kui teeveerde jäin. Kässar toimetas sõidupidurina küll kehvasti, aga tiksusin omaljõul ära.

Samas Mosse 2140 tagapiduri katkemisel olid pidurid kehvad, aga olid olemas.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 17 külali(st)ne