Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Kas limonaadi mullid panevad läbi pudeliseina jooksu või tekib neid sinna hoopis juurde?

(08-03-2017, 22:51 PM)veix__ Kirjutas:   ei saa põrandat koguaeg ühe temperatuuriga hoida.

Põrandakütte võlu selles ongi, et saab.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(09-03-2017, 00:00 AM)Marko Kirjutas:  
(08-03-2017, 22:51 PM)veix__ Kirjutas:   ei saa põrandat koguaeg ühe temperatuuriga hoida.

Põrandakütte võlu selles ongi, et saab.
Kui Sa just pea ideaalses kalorifeeris ei ela, siis ei saa.
Numbritesse panevad selle nt vett soendavate soojapumpade küttegraafikud. Lisaks tuleb muidugi ka tubade vaheline nn jäme reguleering kollektoril paika keerata ja tubade termostaadid teevad jooksvat kohandamist. Sh eri temperatuuride ja tuulte puhul erinevas proportsioonis lisaenergia vajadusest tulenevad toakohased korrektuurid.

hapnikukindluse jutt: põrandaküttetorude (puhas plast, ei mingit metalli) on see millegipärast torude puhul rõhutatav omadus. Kust kuhu hapnik liikuma peaks - oleks tõesti huvitav teada. Eeldatavalt siis väljastpoolt torusse (nagu "veix__" viitas), aga miks ta ikkagi sinna 2at all oleva vee sisse kipub?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(08-03-2017, 21:30 PM)veix__ Kirjutas:  No kui torul on metallikiht sees (alupex-torul alumiinium), siis iseenesest toru ongi hapnikutihe ehk hapnik ei pääse torusse vee hulka. Plastiktoru on selline, mis molekulide tasemel mingil määral hapnikku läbi laseb. Ja nii kummaline kui see ka tunduda võib, näiteks torus on vee rõhk 2 bar võrra kõrgem kui ümbritsev õhurõhk, aga õhu molekulid pressivad end ikka torust sisse.

Minuteada läheb hapnik ka läbi alumiiniumi. Kuigi aeglasemalt, kui läbi plasti.

Kas see hapniku sealt eemal hoidmine on seotud kuidagi oksüdeerumisega?
Või milleks see teadmine oluline peaks olema?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1365
Leidsin vastuse oma küsimusele.
Samas on tegemist selge näitega, et täna ei ehitata enam ühtegi asja kestma. Toungue
Elan majas, mille vanus on umbes 140a, ja veel ei ole erilist remonti tahtnud.
Kui aga oleks olnud põranda küte, peaks juba hakkama mõtlema kolmandale tiirule põrandate lammutamisel.
Ma ei ole just põrandakütte fänn ja see ei veena mind sugugi rohkem.
Ainuke asi kus põrandaküte võib olla, on pesuruumid ja esikus, koht kus jalanõud saaks paremini kuivada.
Puhtalt minu torisev arvamus. Cool

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

(09-03-2017, 03:34 AM)karvik Kirjutas:  http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1365
Leidsin vastuse oma küsimusele.
Samas on tegemist selge näitega, et täna ei ehitata enam ühtegi asja kestma. Toungue
Elan majas, mille vanus on umbes 140a, ja veel ei ole erilist remonti tahtnud.
Kui aga oleks olnud põranda küte, peaks juba hakkama mõtlema kolmandale tiirule põrandate lammutamisel.
Ma ei ole just põrandakütte fänn ja see ei veena mind sugugi rohkem.
Ainuke asi kus põrandaküte võib olla, on pesuruumid ja esikus, koht kus jalanõud saaks paremini kuivada.
Puhtalt minu torisev arvamus. Cool
Põrandaküte eluruumides on mõnus. Soojus jaotub ühtlaselt kogu ruumis, puuduvad külmad ja soojad tsoonid. Tuba on ühtlaselt soe ja kuskohas on soojuse allikas ei saa arugi - ega põrandast paljajalu käies mingit soojuse õhkamist ei tunne. Mul kontuuri temp. soojuspumbast ca. 30 kraadi ümber tubades (niisketes ruumides rohkem), õhk eluruumides 22-23, magamisruumides paar kraadi madalam (isiklik eelistus veidi jahedamas magada). Sama toatemp. saavutamiseks näiteks radiaatoritega pean neisse suunama tunduvalt kõrgema temp. küttevett mis tõstaks koheselt küttekulusid. Sundvendiga soojuspump on vesipõranda jaoks ideaalne, kuni -12 ...-15 ni ainult kompressori ja pumpade käitamise kulu. Just vanemas eas hakkad hindama mugavust ning selleks oleks mõistlik juba aegsasti valmistuda.
Loomulikult on probleemne vanema maja põrandaküttele ümberehitus aga vast saab hakkama, pole mingi raketiteadus.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

Siin on kaks vaadet:
- kes kuidas "vähemalt 50a" interpreteerib
- mis on kellegi nõudmised. Teiste kommunikatsioonide osas (vesi, elekter) on ilmselt enamus 20sajandil ämbri ja peeru-küünla-petrooleumilambi minevikku saatnud. Küttesüsteemid on natuke suuremad ja keerukamad, niiet nende osas ei ole paljud tänaseni keskküttesüsteemini jõudnud, mugavatest ja teenindamisvabadest tänapäevastest lahendustest rääkimata.
Kellele ema, kellele tütar.

Muidu põrandaküttelt ahjule "kolimine" tähendab enamuses viisakates elamistes puude tuppatoomist ja ahju läitmist - ega keskküte välista ahju või kamina olemasolu. Lihtsalt nt mul ei ole aega ega tahtmist igapäevaselt katlakütja olla. Ka hindan konkreetselt põrandakütte vaates Walteri kirjeldatud muid häid omadusi Wink

edit: ma kirun end,et ca 10a tagasi maakodus ca 80m2 põrandate uuendamisel lihtsalt vana lahenduse (laagidel puitpõrand) taastasin: täna valaksin põrandad betooni ja uputaksin (pmst kopikaid maksva) küttetoru kah sisse. On mu silmis jätkusuutlikum lahendus. Suurem hilisem potentsiaal, pikem eluiga, närilisekindlus jne.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(09-03-2017, 03:34 AM)karvik Kirjutas:  http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1365
Leidsin vastuse oma küsimusele.
Samas on tegemist selge näitega, et täna ei ehitata enam ühtegi asja kestma. Toungue
Elan majas, mille vanus on umbes 140a, ja veel ei ole erilist remonti tahtnud.
Kui aga oleks olnud põranda küte, peaks juba hakkama mõtlema kolmandale tiirule põrandate lammutamisel.
Ma ei ole just põrandakütte fänn ja see ei veena mind sugugi rohkem.
Ainuke asi kus põrandaküte võib olla, on pesuruumid ja esikus, koht kus jalanõud saaks paremini kuivada.
Puhtalt minu torisev arvamus. Cool
"Eriti hea" on põrandaküte esikus. Omale tegin ka ja töötab kenasti aga, saapaid kuivatada seal küll ei tasu. Külalistele kes tulevad lööb ninna üsna kange hais mis higisest saapast tuleb. Ja saapa all ei mõtle ma üldse päevade kaupa jalas olnud töö saapaid vaid piisab ka laste tossudest ja mõnest paarist tantsukingadest. Smile

(09-03-2017, 09:44 AM)klaave Kirjutas:  
(09-03-2017, 03:34 AM)karvik Kirjutas:  http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1365
Leidsin vastuse oma küsimusele.
Samas on tegemist selge näitega, et täna ei ehitata enam ühtegi asja kestma. Toungue
Elan majas, mille vanus on umbes 140a, ja veel ei ole erilist remonti tahtnud.
Kui aga oleks olnud põranda küte, peaks juba hakkama mõtlema kolmandale tiirule põrandate lammutamisel.
Ma ei ole just põrandakütte fänn ja see ei veena mind sugugi rohkem.
Ainuke asi kus põrandaküte võib olla, on pesuruumid ja esikus, koht kus jalanõud saaks paremini kuivada.
Puhtalt minu torisev arvamus. Cool
"Eriti hea" on põrandaküte esikus. Omale tegin ka ja töötab kenasti aga, saapaid kuivatada seal küll ei tasu. Külalistele kes tulevad lööb ninna üsna kange hais mis higisest saapast tuleb. Ja saapa all ei mõtle ma üldse päevade kaupa jalas olnud töö saapaid vaid piisab ka laste tossudest ja mõnest paarist tantsukingadest. Smile
Selle nimi on puudulik õhuvahetus.

Do'nt panic

(09-03-2017, 10:06 AM)giordanobruno Kirjutas:  Selle nimi on puudulik õhuvahetus.

Just. Kusjuures praktikas ei vaja sundventilatsiooniga hoone avatud esiku puhul sinna üldiselt eraldi sissepuhet: ma jätsin endal selle ära (valdkonna-inimene selle nn projekti küll pani) ja pole mingit põhjust kurta. Mul on muidugi koridoris niiskete ruumide uks ehk siis niiehknaa on väljatõmme läbi nn koridori ja õhul on põhjus vahetumiseks: koridor pole nn eralduv sopistus.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Põrandakütte automaatikast. 2 aastat tagasi lisasin oma küttesüsteemile Wavini juhtseadme AHC9000 koos juhtmevabade ruumiandurite ja elektriliste regulaatoritega. Tulemusega rahul.
See on ilmselt soodsaim variant. Lisaks: kuna mul oli paigaldatud kollektor (7 aastat tagasi) mille tootjat täna enam olemas ei ole, siis regulaatorid sobisid hoopiski Uponori omad. Kui kõikides ruumides on ettenähtud temperatuur saavutatud, siis lülitab juhtseade ka ringluspumba välja.

(08-03-2017, 23:44 PM)tanel. Kirjutas:  Kas limonaadi mullid panevad läbi pudeliseina jooksu või tekib neid sinna hoopis juurde?

Tegelikult pannakse pudelisse limonaad ilma mullita. Co2 molekulid liiguvad läbi pudeliseina ise pudelisse ja tekitavad sees surve. Seejärel liiguvad suuremad limonaadi molekulid pudeli seintes olevate aukude ette ja co2 molekulid enam välja ei saa.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Seepärast mulle põrandaküte ei meeldigi, et jalad on soojas ja toas ei ole koht kuhu peale rassimist jahedamasse nurka istuda, ent olla ikka omadega samas toas. ja kui peaks jahe olema mingil põhjusel, siis ei ole ahju, kuhu vastu selga toetada.

Seesmõttes, et kui panna sama suure pindalaga radikad, nagu põrand(mida sisuliselt soe põrand ongi), siis langeks ka radikate temp madalamale. See põrandakütte suurune radikas saab ju olla näiteks eelmainit seina küte. Samas jalad on jahedamas, nagu seda inimesel viimased paarsada tuhat aastat on olnud.
Miks see jalgade soojuse häda koguaeg mul siin teemas on see, et mul hakkavad jalad valutama, kui põrandaküttega ruumis olen kaua olnud ja varbaid pean õhtuti pesema gaasimaskis. Sokke saan kasutada ainult selle päeval, sest pesumasinasse pannes kukuvad kildudeks. Täna veel kaaluvad need pisiasjad minujaoks "mugavuse" üle.
 Kas on ikka lahenduses asi? Ehk ikka pindalas ja väike asi peab olema soojem, et anda samale ruumile sama soojus edasi. Kui nüüd välisada kõik muud soojus kaod(noh, oletame et neid ei ole). Kas ka siis on põrandakütte kütuse kokkuhoid kindlasti suur ja olemas?

Ja seda ka, et ega see ahjule või radikale pandud saabas vähem tähelepanu nõua. Need radikad ja ahjud tihtipeale veel toas kah. Peale matka, kui viie inimese saapad soojamüüri peal tahenevad, peab olema toa ventilatsioon ikka väga hea. Smile

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

Saab ju keerata tubades temp. maha või põrandakütte projekteerimisel jäta omale üks nurk kuhu planeerid omale tulevikus kiiktooli ning sinna paned küttekaabli põrandasse harvemini või ei pane üldse - ongi jahe nurk olemas. Smile Pakun et oled viibinud põrandaküttega ruumides, mille põrand on lihtsalt liiga soe eluruumide jaoks. Normaalselt paika reguleeritud põrandakütte korral pole mingi kehaosaga tuntav põrandast tulev soojus nagu varem ütlesin. Maitse asi - mõnel meeldib 27-kraadises toas viibida, mulle küll mitte. Ebaühtlaselt projekteeritud põrandaküttel on jahedad alad põrandal ning soojemad näit. torude kokkujooksude, läbiminekute ja kollektori kappide läheduses täiesti tuntavad (samas ei saa seda tsooni ka vältida kuna torud tuleb lihtsalt kokku tuua). Viimast olen ka ise täheldanud just kollektorikappide juures kuna kass armastab seal põrandal rohkem vedeleda. Rolleyes Radiaatorit mille küttepind on sama mis terve põranda oma kasutamist toas püüan kuidagi ette kujutada aga ju siis fantaasia ei lenda. Kuidas vesiküttega seinu majja ehitada samuti mitte aga ega ma pole ka mingi ehitaja. Kui keegi juba teeb ja asi toimib siis on kena.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

ma kartsin kah "liiga sooja põrandat". Praktikas ei saa ise soojusest arugi (v.a. vannituba, kus on väike kontuur ja kus kollektorikraan on täiesti lahti). Kass ei kipu kah põrandale - eelistab pehmemaid paiku ja see ca 25..27 kraadine põrand ei ole ju ülejäänud toa 22-kraadisest ka tuntavalt soojem. Ei saa muidugi hooneid võrrelda: mu praktika on hästi soojustatud hoonest ja kehvema soojustusega hoonel peab põrandat kindlasti rohkem kütma. Ilma kütteta oleks mu põrand (mille all on 200mm polüstürooli) vast gramm alla 20 kraadi ehk siis vast vahemikus 5..10 kraadi praegusest jahedam. On tõesti vahe, aga kellele see meeldib ja kellele mitte, on vast juba maitseasi. Alati võib ju põrandakütte temperatuuri vähendada või lausa kinni keerata ning lihtsalt ahju kütta. Täiendav võimalus, mis uue põranda valamisel maksab armatuuri, betooni jms kõrval nii vähe ja mahapaneku ajakulu on muu kõrval nii tagasihoidlik, et rumal oleks ta panemata jätta.
naine räägib, et põrandal olevaid taimi tuleb rohkem kasta ning on näha, et maha sattunud veetilgad aurustuvad 20..30min jooksul. Seda mu kogemuses kütmata põranda puhul ei juhtu - aga ma pole ka enne (altpoolt) pooltki nii hästi soojustatud majas elanud, kui praegune on.

aga "seinaküte" on uudne ja huvitav - mis on selle plussid? Mulle tundub see maamehe loogika järgi keerukam ehitada (tuleb valada mittekandev sein?) ning mööblipaigutust piirav. Mis on selle plussid ja mis on ehitustehniline pool / tavapraktika: nt ca 1m kõrgune 70+mm paksune "vöö" välisseinas vundamendi peal?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Põrandaküte veega. Kas mitte vanad ehitusspetsid sada ja rohkem aastaid tagasi keeldusid veesoontele maja püstitamast. Oli sellel nüüd ehituslik põhjus (uhub vundamendi alt tühjaks) või rahutu uni-liigesehaigused-neuroosid või veel mõni põhjus, pole mul teada. Nüüd siis vabatahtlikult elab inimene voolava vee peal. Aastaid tagasi soovitati voodi alla panna korgist plaate, et siis veesoonte mõju väheneb või ei pääse kurjad vaimud ligi.

Küsiks, et kas on keegi täheldanud peale kiitvate hinnangute ka puudusi põrandaküttel? (Peale higistavate jalgade.)
Ah-jaa, olen kuulnud, et toa kõrguses ühtlane temperatuur vähendab soojakadu läbi lae ja seinte ülemise osa. Ahju- ja radikaküttel koguneb soe lae alla.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(09-03-2017, 15:10 PM)13piisab Kirjutas:  aga "seinaküte" on uudne ja huvitav - mis on selle plussid? 

Seinaküte taastab õhuringluse, mis põrandaküttega ruumides puudub. Väidetavalt võib põrandaküttega magamistoas hommikuks otsad anda, kuna süsihappegaas on raskem ja jääb alumistesse õhukihtidesse.
Midagi erilist leiutada ei ole vaja, karkassil väikesed sisselõiked toru mõõdu järgi ja tavalised hajutid.
Siit tuleb meelde, et mul jäi terve kimp hajuteid üle, terasest küll. Kel vaja, küsige!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Kuna ise elan 4 aastat põrandaküttega majas, kus ei ole mitte ühtegi klassikalist radiaatorit, vaidlen õhuringluse ja "otste andmisele magamistoas" jõuliselt vastu. Ka ei ole täheldanud jalgade higistamist. Maja kui selline peab olema tervik. Kui me võtame kasutusele mingi lahenduse - küte, vent, valgus jne, ei tohi me neid käsitlea üksikult vaid osana süsteemist ja need osad peavad kokku sobima. Kui soovid elamisse põrandakütet ja välistada jalgade higistamist siis olgu maja soojapidav. Minu alamises on vaevu-vaeuvu aimatav, et põrand kütab. Kes ei tea, ei saa sellest arugi! Rääkimata jalgade higistamisest... ja toa temp on 23-24°C. 
Õhu ringluse koha pealt ei saa ka kurta. Majas on ilma soojatagastuseta (vajadusel sund-) ventilatsioon ja ei ole probleemi. Pole vaja ilma asjata inimesi hirmutada, kui ettekujutust ei ole. See, kuidas põrandaid soojas hoitakse vannitoas või esikus, on muidugi teine teema Smile -  seal on ka teine eesmärk.
Seega minu arvates, kui kõik on õigesti tehtud, pole vaja midagi karta.

Ma ei kavatsenud kedagi hirmutada, lihtsalt selgitasin oma otsuse tagamaid.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(09-03-2017, 21:34 PM)aavu Kirjutas:  Põrandaküte veega. Kas mitte vanad ehitusspetsid sada ja rohkem aastaid tagasi keeldusid veesoontele maja püstitamast. Oli sellel nüüd ehituslik põhjus (uhub vundamendi alt tühjaks) või rahutu uni-liigesehaigused-neuroosid või veel mõni põhjus, pole mul teada. Nüüd siis vabatahtlikult elab inimene voolava vee peal. Aastaid tagasi soovitati voodi alla panna korgist plaate, et siis veesoonte mõju väheneb või ei pääse kurjad vaimud ligi...

Kodus kah ahjule lisaks põrandaküte, vesi ja betoon. Ja on üks peni, kes koledasti sooja armastab, keerab ennast ahju ümber kerra ja naudib.
Aga kui põrandas vesi voolama panna, ka ilma kütteta, siis kolib päris tihti oma magamise külma koridori, kus küttetorud puuduvad. Kui oskaks, siis küsiks, muidu võib vaid oletada...


Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 26 külali(st)ne