[oltsberg]

Juhe hakkab kokku jooksma  

Käisin isand Lepa juures ära. Kõigepealt see jama, et mees, kes kõikse peenemaid asju teeb, on parasjagu haige. Teine asi, et ainueksemplari tegemine koos pingi häälestamisega võib võtta ca 4 tundi. Ja tunnihind on märksa kõrgem kui külajoodikul. Hr Lepp soovitas ise, et kui vähegi võimalik, otsi alternatiive.

Pistes Koogelmoogelisse kataloogist võetud 00009049 PERNO FORCELLA SBLOCC tuleb vasteid ühe käe sõrmedel. Kahe Itaalia firma Exceli tabelid, kus selline asi eksisteerib. Ühel juhul mainitud ka hind 10,85. Kirjutasin mõlemasse kohta, lisaks ka tehasesse, vastuseks vaikus.

Kas asuda nüüd agressiivsele rünnakule ja veel kirjutada, postkastid umbe ajada? Või kasutada kõrvalteid, pöörduda mõne lähiriigis oleva esinduse poole? Ehk on neil tehasel rohkem mõju, kui suvalisel Eesti külajorsil?   (Nendes riikides, kus esindust ei ole, tulebki otse tehasesse pöörduda.)

Või leidub siin foorumis keegi, kellel on tonnide kaupa Kutaisi juppe?
   

[maisalup]

Tehasesse kirjutades võtab vastuse ootamine vähemalt kuu aega... Kuni käib läbi kõik instansid ja otsus tehakse kas üldse vastatakse...

[oltsberg]

Mnjah...

Üldse ei kiusaks tehast oma eripärase sooviga, kui vaid oleks mingi veebipood, kus kõik pulgad kenasti reas.

Olen veel päringuid teinud, seni tulemusteta. Arusaadav kah. Mingi suvaline välismaalane mingis võõras keeles kirjutab Mina ka ei reageerinud, kui Messengeris mingi kõrvitsasuuruste tissidega väljamaa tädi tahtis kontaktiks trügida Ja Eesti-siseselt kah: kui mingi odava vidina kohta kirja teel (lisa)infot küsida, siis kah tihtipeale ei vastata. Samas on palju positiivseid erandeid.

Üleüldse on kurioosne, et Nõukogude tehnikale peab kuskilt Läänest juppe otsima. Egas ma ilma asjata Sarvrussi ei soetanud ja Kuta "suuremaks" ehitamise mõtet välja ei praakinud. Paned suuremad rattad, venitad rööbet, ja siis prõksatab pooltelg vms puruks (insinöörid on ju oma arvutused teinud konkreetse koormuse jaoks, kogu see Kuta pooltelgede värk on üsna "ebafüüsikaline".) Ja kui sihuke asi juhtub, mis siis teha?

Nii et praegu on mõistus täitsa otsas

[maisalup]

Kust kohast võiks leida sellisele mehhanismile nagu mtd t430 freesiterasid ja veorihma. Veorihm oli nii läbi, et oli eelmise omaniku poolt vale pidi peale keeratud laiem külg jooksis rihmaratta põhjas, kuid trossi nad ei osanud pingutada.Ma rihma katte alt ei silmanud, kuid pingutasin korralikult rihma ära ja peale aiamaa lõpetust muru freesides ajasin selle rihma juppideks    Esialgu koogel asendusi ei leidnud. Võibolla keegi omab sellist masinat ja oskab rihmamõõtu öelda ja millise teise freesi terad sobivad.

[klaave]

Tere. Üle pika aja kirjutan kuna sattusin üllatava probleemi otsa.   On kaks ühesugust Kutaisit (ok mootorid on erinevad), ja ka kaks ühesugust freesi. Proovisin oma uuemat masinat ja vaatamatta raskemale kehale ja võimsamale mootorile toimetas freesiga väga raskelt. Vanal masinal lasid sangad lahti ja toimetas ise, (ok -suunama natuke pidi), uuem kaevab ennast maakera südamiku poole aga edasi astub vaevaliselt. Lõpuks avastasin, et minu uuemal komplektil pöörleb frees vastupidises suunas vanema mudeliga, ja proovib oma pöörlemisega masina liikumisele vastu töödata. Viga peab olema freesi reduktoris. Kas keegi on seda lahti lammutanud ja teab öelda - kas seda annab ümber teha, s.t. pöörlemis suunda muuta. Frees on praktiliselt uus, lahtivõtmise jälgi ei ole. Ei tea kas juba tehases pandi teistpidi kokku. 

[oltsberg]

Ehk saad kataloogi uurides abi?

Ka tänapäeval tootmises
(kerida allapoole).

Paraku pole endal (veel) siia millestki kirjutada. Olen kõik endast oleneva teinud, nüüd ootan oinal poegi  
[url=http://ricambi.goldoni.com/files/cat/fres21/index.htm][/url]

[klaave]

Kiire pilk ksf oltspergi pakutud kataloogile pani mõtlema, et kui reduktor lahti võtta ja pooled ringi lüüa, siis peaks ju hakkama teistpidi tööle, kuna vedu toimub ju vedava hammaka teiselt küljelt, järelikult peaks ka pöörlemissuund muutuma. Või mõtlesin natuke üle?

[maisalup]

Minu mtd 430 freesib nii vastupidi kui päri pidi. Minuarust vastupidi purustab palju paremini rasket mulda, ja minu masin liigub ilusti edasi ei sega see freesi terade pöörlemise suund... Aga kui juba 2 korda maapind läbi lastud siis enam ei taha ronida küll, siis kasutan ratastega pärisuunas freesimist.

[oltsberg]

Minu mtd 430 freesib nii vastupidi kui päri pidi...

Kuidas see suuna muutmine käib? Pilt aparaadist ei teeks ka paha.

Ksf! klaave on ilmselt õigel teel. Ju siis on tuumapohmelli käes vaevelnud Vasja võlli teistpidi sisse pannud, peaks pöörlemissuunda mõjutama küll. Tuleb lahti võtta ja katsetada. Kaotada pole midagi, saame kõik targemaks.

[maisalup]

On nagu käiguvahetus hoob, valikus on tagurpidi, neutraal, edaspidi käik ilma freesimisetta, edaspidi vastas suunas pöörlevad terad ja edaspidi ratastega samas suunas pöörlevate freesidega. Eelviimase valikuga on eriti hea just kinni paakunud mulda ja muru purustada
http://soov-ee.postimees.ee/1515784-mull...tails.html sellelt aadressilt on näha käiguvahetus süsteem

[oltsberg]

Buongiorno!
   

Tehasesse kirjutades võtab vastuse ootamine vähemalt kuu aega... Kuni käib läbi kõik instansid ja otsus tehakse kas üldse vastatakse...

Sinjoor Massimiliano Gelati sellist pessimismi ei jaganud, vastas mõne tunni jooksul. Nipp selles, et kirjutasin itaalia keeles. Enne tuli leida tuttava tuttav, kes oskab itaalia keelt ja oli nõus mind aitama.

Tehasest saadeti mind... Ei, mitte sinna, kuhu teie oma rikutuses mõtlete ...  vaid Rootsi esindusse
mis on Eestile lähim.

Mulle kui kliendile meeldib loomulikult, et asjaajamine on kiire, aga hr Hermanssonist on isegi kahju. Ta vist ei söö ega maga, sest laupäeva õhtul kell 9 saadetud kirjale sain vastuse 5. minuti jooksul.

Pulk maksis ilma kõmmita 12 €. Rootslane küsis minult käibemaksukohuslase numbrit, siis ei oleks pidanud Rootsi kõmmi maksma, mis muide on 25%. Aga mina olen tavaline külamees, tuli ikka kuningriigi kassat täita. Koos saatekuluga kasseeris rootslane minult 318 SEK, mis mustalt arvestades tuleb meile mõistetavate ühikute leidmiseks jagada 10ga.

Kõik rootslased pole sugugi nii suured patrioodid, et Swedbankis arveldavad, seetõttu küsis nimetatud asutus pankadevahelise tehingu eest üle 5 €. See on ikka õige jutt, mida koolis räägiti: kapitalistid tahavad ainult kasu, ega arvesta töörahva huve  

Aga kokkuvõttes tuli ikkagi 2 korda odavam kui Made in Võru. Hävinud närvirakkudest parem ei räägi... Kirjutasin ka ühele Itaalia firmale (itaalia keeles). Sealsel sinjooril kulus 5 päeva, enne kui ta sai makaronide ja veini kõrvalt aega vastata. Mul juba rootslasega asi susises.

Nii et kuu aega peale seda, kui rootslasele raha laekus, sain jupi kätte. Ilmselt toppas asi itaallaste taga. Aga nendega pidigi olema raske asju ajada, siin foorumis kah juttu olnud.

Lõpp hea, kõik hea

Muide, kas keegi kogub marke? Äkki tahab keegi Rootsi liblikaid:
   

[oltsberg]

Lõpp hea, kõik hea

Ei ole veel lõpp ja head ei ole kah midagi

Pilt kvaliteedi erinevusest, lausa silmaga näha:
   
Esiplaanil italiano, taga grusiin. Praktikas väljendus nii, et uute tihenditega itaalia pulk pidas õli, grusiin otsustas ikka tilgutada.

Aga rõõmu sain nautida kõigest 500 meetrit, siis tuli pooltelg välja   Muidugi oma viga, oleks pidanud korralikult koputama ja veenduma, kas stopperseib ikka läks korralikult soonde. Grusiinide kapsa- (või viinamarjaaeda) tuleb kah kivi visata. Soon selline ümar, mitte eriti kandiline, sügavust vähe:
   
Egas midagi, 2 liitrit õli läks vastu maad   Panin kokku tagasi, seekord hoolikamalt. Aga vot ei taha too pooltelg vedada. Keskvõll sai haiget:
   
Pooltelg peale Stalingradi lahingut:
   
Ühes kohas koguni mõra sees:
   
Muidugi oleks õige see pooltelg välja vahetada. Väga suurt varandust ei maksagi, ca 250 ruublit. Tegelikult peaks siis ka keskvõlli hankima, lisaks teise pooltelje ja rummud. Kui juba tellimiseks läheb, siis ka mõned hammasrattad. Nii et summa kisub neljakohaliseks.

Aga ei isuta sellist investeeringut tegema. Minu kui kolhoosimehaaniku plaan on ühest külgsidurist loobuda. Kõige suurem kaotus on "lohistamine" (ilma mootori jõuta liigutamine). Soolona jõuab ka külgsidureid kasutamata pöörata. Ainult efektset kannakat ei saa teha. Ja tuleb tööeed vastavalt pööramise võimalusele valida. Käruga sõites pole vahet, kumb sidur lahutada, peaasi, et sarvi on lihtsam väänata.

Kas on halb plaan haarata keevitusmasin ja ja kuulid pooltelje külge kinni keevitada?
   

Eespool küsisin, kuidas rummude loksumissest pooltelgede otsas jagu saab? Keegi miskit ei pakkunud   Võiks kah julmalt kinni keevitada, aga siis on jama: kui tekib vajadus tihendi vahetamiseks, tuleb pooltelg välja võtta, laager eemaldada, tihend paika ajada ja laager tagasi panna. Liiga lollakas värk.

Minul on pea hall, varsti on vist hullarisse sõit

[klaave]

Mina esialgu ei keevitaks midagi kinni, vaid prooviks taastada. Piltideltki näha, et kuulide asukohas on juba pesad sisse kulunud nuutvõllil. Äkki peen lihv aitaks lohke vähendada. Ei peagi vist terve nuutvõli ulatuses lihvima vaid lohukoht tuleb kaotada. Samuti löö laager maha ja proovi tule ja haamriga taastada kuuli pesad, pildilt tundub et need on laiali vajunud, (kui kuul selles hambas kõvasti loksub, siis on väga suur tõenäosus, et poobki kuuli kinni nagu kruustangide vahele - ka kuul on kindlasti oma alg andmetest  väiksemaks ja miks mitte ka lopergusemaks muutunud), pragu keevitusega kinni, ja siis proovida. Ka minu mõlemal masinal ei taha külg sidurid hästi töödata, ju siis on ka pesad sisse kulunud ja kuule on raskem liikuma sundida. Kuna mina haagiseid ei vea, siis aitab sangadest külje suunas kerge loksutamine siduri vajutuse hetkel ja sidur töötab korralikult. Kui panna ainult ühepoolse siduriga tööle, siis annab ka keerata ( haagisega vist mitte), ainult sangade taga pead ise õige nobedate jalgadega olema. Igatahes on sul masin laiali ja eelpool pakutu on peaaegu tasuta võrreldes neljakohalise summaga. 

[oltsberg]

Külgsiduritega on üldse nii, et perfektselt töötavad nad ilmselt uuel Goldonil, mitte vanal Kutal. Siin ei ole põhjuseks kulumine, lihtsalt ongi pilla-palla meeletute tolerantsidega asi kokku laotud.

Näiteks täisgaasiga liikudes pole lootustki neid lahutada, enne ikka tuurid maha. Vahel ei taha nad jälle algasendisse tagasi tulla. Nii et mina olen neid töötamise ajal minimaalselt näppinud.

Kõige kummalisem see, et peale eraldunud pooltelje taaspaigaldamist käsitsi keerates kõik justkui töötas. Sama ka "kuivalt" proovides, ehk sarvikut lükates-tõmmates: ilusti lahutusid ja ühendusid. Aga kui mootori jõud taha lasta, siis hakkas nöökima  

Eespool toodud pilt moonutab. Päriselus vaadates, teise poolteljega võrreldes ja mõõtes mingeid erilisi anomaaliaid ei tähelda. Pooltelje ots ei saagi laiali painduda, klaaskõva karastus, enne murdub kui paindub.

Lisaks poolteljele, kuulidele ja nuutvõllile on mängul ka neljas osapool: lülitusmuhv. Too on kah muude asjade suhtes üsna suurte lõtkudega. Aga ma ei saagi täpselt aru, kus viga on   Justkui jääkski muhv poolde vinna. Loogiliselt võttes ei saaks seda nagu juhtuda, normaalasendis on muhvid vedrude jõul keskele, vastu ülekande hammasratast surutud.

Keevitamise kasuks räägib see, et siis ei saa kuulid ülespoole ronida. Siis peaks vedu toimuma ka siis, kui muhv kuuli ei "ahista".

Segase juttu illustreerimiseks käesoleva teema sügavustest ka pildid:
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=48010
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=48011

[oltsberg]

Valisin keevitaja raske, kuid huvitava ja vastusrikka elukutse   Fotosüüdistust ei ole, kui meelde tuli, oli aparaatus juba kokku pandud.

Igatahes pea kahetunnisele niitmismaratonile pidas ilusti vastu. Ühe külgsiduri puudumine ei olegi väga häiriv. Loomulikult pöörab ta lahutatud ratta suunas meelsamini, aga point on selles, et üks ratas vabaks saada ja siis jõuab ka teisele poole sarvi väänata. Kõvasti kergem.

Lattniiduk tegi kah täitsa nitševoo tööd, nüüd tahab siiski väheke putitamist, aga selle olen kah juba selgeks saanud.

[klaave]

Tekkis üks küsimus ja kuna seotud motoplokiga siis postitan siia. 
  Nimelt on minu mõlemal Kutal sidurivedrud juba keevitatud, ja nüüd hääle järgi üks jälle pooleks läinud. Kuidas soovitaksite luua uue vedru. Kas lasta keerata (ihutreialil) pingis uue vedru moodi asjanduse pehmest traadist ja pärast karastada-kuumutada-noolutada (või kuidas iganes õige termin oleks- olen teoreetik ja praktikas selle koha pealt väga nõrk), või proovida vedruterasest keerata. Kuna minu treial on praegu tõvevoodis, siis mõtlesin natuke endale asja selgeks teha. Äkki on kellelgi mingi hea soovitus. Vedruteras 6mm olemas, originaal oli küll vist 6,? millegagi, aga ajab ka see asja ära. 
Mõnda aega tagasi leidsin netiavarustest ka uue siduri (korv koos hooratta ja kettaga) - meenutas kuju poolest lamellsidurit nagu autodel, mis peaks vist sobima, nii palju kui võõrast keelest aru sain - aga selle raha eest teeks treial selle siduri korda ka pesulõksudest. 
Jään lootma sõnavõtte ja soovitusi.                        

[maisalup]

Toodab eritellimusel vedrusid ja on sellele spetsialiseerunud- http://sine.ee/
Uuri neilt, võibolla ei olegi ületamatu probleem...

[klaave]

Toodab eritellimusel vedrusid ja on sellele spetsialiseerunud- http://sine.ee/
Uuri neilt, võibolla ei olegi ületamatu probleem...

Tänud, Hakkan uurima ja annan ka teistele tulemustest teada.

[klaave]

Toodab eritellimusel vedrusid ja on sellele spetsialiseerunud- http://sine.ee/
Uuri neilt, võibolla ei olegi ületamatu probleem...

Sellist meeldivat suhtumist ei ole ammu kohanud. Saatsin hommikul meili, ja kuna joonestada ei viitsinud siis foto ja kirjelduse koos mõõtudega. Lõuna paiku helistati tagasi, öeldi hind, (pidin lausa üle küsima kuna arvasin et kuulsin valesti, nii umbes 7...8 raha + km kui tahan arvet) ja saadavad veel kohale ka. Igatahes paari päevaga peaks olema käes. Soovitan soojalt ka teistele kel vaja midagi vedrulaadset  .

[MadDriver]

Tere.
Lihtsalt infoks, et ka minul on Sine-ga väga meeldivad kogemused. Meili teel sai saadetud mõõdud - vedru pikkus, välisläbimõõt, materjali läbimõõt ja aktiivsete keerdude arv. Mõne päeva pärast olid täpselt soovitud asjad pakiautomaadis.
Edu!