Belarus traktorid.

(15-04-2017, 18:52 PM)vellemees Kirjutas:  Tekkis probleem miks mtz jagajal ühel sektsioonil positsioone(tõstmine, langetamine,ujuv) ei fikseeri . Kas lihtsalt kulunud või mõni muu põhjus? Ette tänades

Praak jagaja.
Vasta

Tere,

Mtz 920.3 traktoril on hüdrofiltri korpuse kaanel 3 ava.  Hetkel kaks kasutusel laaduri ja traktori enda hüdrosüsteemi jaoks. Sooviks kolmanda korgi eemaldada ja sinna haakeriista tagasivoolu ühendada. Kas kõik need kolm ava on tagasivooluks kasutatavad?
Vasta

Kas tegemist sellise korpusega? http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...0-952/181/


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(15-04-2017, 20:51 PM)aavu Kirjutas:  Kas tegemist sellise korpusega? http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...0-952/181/

Jah, täpselt sellisega. Vaba on praegu ava, mille kork skeemil on 13. Kas sinna võib haakeriista hüdromootorite vaba tagasivoolu ühendada?
Vasta

Kui filtri surve ei tekita mootorile mingeid muresid siis küll.Üldiselt pannakse otse paaki,minimaalse vastusurve tõttu.
Russi jaoks tuli kunagi spets paagikork selleks et sinna ühendada väetisekülviku hürdo tagasivool,nüüd on neil veetud vaba ots taha.
Vasta

(16-04-2017, 11:39 AM)mutikas Kirjutas:  Kui filtri surve ei tekita mootorile mingeid muresid siis küll.Üldiselt pannakse otse paaki,minimaalse vastusurve tõttu.
Russi jaoks tuli kunagi spets paagikork selleks et sinna ühendada väetisekülviku hürdo tagasivool,nüüd on neil veetud vaba ots taha.

Sellist stutserit vist leida pole (liiga suur ja vene keermega), mille saaks hüdropaagi täiteava korgi asemele kombineerida. Kuhu muidu see taha veetud vaba tagasivool ühendatud on? Traktor ise aastast 2009 (MTZ 920.3), ehk on hüdropaagil vastav ava olemas.
Vasta

(16-04-2017, 12:32 PM)Mägi Kirjutas:  
(16-04-2017, 11:39 AM)mutikas Kirjutas:  Kui filtri surve ei tekita mootorile mingeid muresid siis küll.Üldiselt pannakse otse paaki,minimaalse vastusurve tõttu.
Russi jaoks tuli kunagi spets paagikork selleks et sinna ühendada väetisekülviku hürdo tagasivool,nüüd on neil veetud vaba ots taha.

Sellist stutserit vist leida pole (liiga suur ja vene keermega), mille saaks hüdropaagi täiteava korgi asemele kombineerida. Kuhu muidu see taha veetud vaba tagasivool ühendatud on? Traktor ise aastast 2009 (MTZ 920.3), ehk on hüdropaagil vastav ava olemas.

Hüdropumba lülitushoova lähedal on paagi tühjendusava. Omal on sinna alla pandud jagajast tulev lisa tagasivool 20mm õõnespoldi abil. Kindlasti on sinna leida ka sobivat stutserit suurema läbivoolu tarvis.
Vasta

(16-04-2017, 13:06 PM)huvi5 Kirjutas:  
(16-04-2017, 12:32 PM)Mägi Kirjutas:  
(16-04-2017, 11:39 AM)mutikas Kirjutas:  Kui filtri surve ei tekita mootorile mingeid muresid siis küll.Üldiselt pannakse otse paaki,minimaalse vastusurve tõttu.
Russi jaoks tuli kunagi spets paagikork selleks et sinna ühendada väetisekülviku hürdo tagasivool,nüüd on neil veetud vaba ots taha.

Sellist stutserit vist leida pole (liiga suur ja vene keermega), mille saaks hüdropaagi täiteava korgi asemele kombineerida. Kuhu muidu see taha veetud vaba tagasivool ühendatud on? Traktor ise aastast 2009 (MTZ 920.3), ehk on hüdropaagil vastav ava olemas.

Hüdropumba lülitushoova lähedal on paagi tühjendusava. Omal on sinna alla pandud jagajast tulev lisa tagasivool 20mm õõnespoldi abil. Kindlasti on sinna leida ka sobivat stutserit suurema läbivoolu tarvis.

Aitäh abi eest. Tegin pildi pumba lülitushoova juurest. Tühjendus peaks olema see punaseks värvitud polt. Sinna avasse on juba tehase poolt torupoldi ja "banjoga" ühendatud mingi tagasivool (vist positsiooni regulaatorist). Mis see ülemine korgiga suletud flants endast kujutab? On ta selline https://www.pmkaubamaja.ee/index.php/et/flants-85-3407101-or.html ja kinnitub hüdropaagi küljele.

[Pilt: DSC_0114.jpg]
Vasta

Tere, oskab keegi peast öelda D240 karteripõhja punni läbimõõtu. St kui suur vaskseib sinna alla käib? Kas ta jumzi punniga sama mõõtu, kui jah siis 42mm. Tänud

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

Tere,

MTZ-i jagajal puudub hoobade(jagaja positsiooni) fikseerimise võimalus. Kuidas seda kasutada hüdromootoriga töötades?  
Vasta

(20-04-2017, 18:24 PM)Mägi Kirjutas:  
Tere,

MTZ-i jagajal puudub hoobade(jagaja positsiooni) fikseerimise võimalus. Kuidas seda kasutada hüdromootoriga töötades?  

paras jupp pallinööri
Vasta

(20-04-2017, 18:40 PM)huvi5 Kirjutas:  
(20-04-2017, 18:24 PM)Mägi Kirjutas:  
Tere,

MTZ-i jagajal puudub hoobade(jagaja positsiooni) fikseerimise võimalus. Kuidas seda kasutada hüdromootoriga töötades?  

paras jupp pallinööri

Vb mugavam on lauajupp suruda laepolstri ja kangi vahele - oleneb kui pidi vaja kangi suruda on.
Vasta

Fikseerimise saab taastada- võtad jagaja põhja maha. Siis keerad suure kruvitsaga vajalikul sektsioonil otsapunni ära. Vedruvärgi all on ringsooned fikseerivate kuulide jaoks. Mõnest mittevajalikust jagajast (fiksasenditega) harutad puuduvad kuulid ja paned omal paika ja kokku.
Pöördtehe- fiksjagaja saab kuule ära võttes muuta nn "tõstuki jagajaks".
Vasta

Mis oleks kõige laiem rehvimõõt mida kannatab panna russile ette. Kasutusel 9 tolli lai velje. 20 tolli nagu ikka. 
11.2 Oleks nagu ette nähtud, aga äkki on mingi veidi laiem variant kah, millega veel rehv väga munasse ei lähe. Metsamehed kasutasid vist E rehvi 16-20 aga see vast sellele veljele liig. Kellegil ehk kogemusi?
Vasta

Defineeri "väga munasse". Kõik üle 11,2 läheb selle velje peal kummi ja kaotab sellega veovõimes.

Laiusest 350 edasi vist ei püsi enam vitsad pealWink
Vasta

(24-04-2017, 10:21 AM)huvi5 Kirjutas:  Mis oleks kõige laiem rehvimõõt mida kannatab panna russile ette. Kasutusel 9 tolli lai velje. 20 tolli nagu ikka. 
11.2 Oleks nagu ette nähtud, aga äkki on mingi veidi laiem variant kah, millega veel rehv väga munasse ei lähe. Metsamehed kasutasid vist E rehvi 16-20 aga see vast sellele veljele liig. Kellegil ehk kogemusi?


Vaesed mehed paneksid kasvõi kulunud gazi või zili rehvi peale, Nad vaesed.
Sendikorjajad ostaksid ikka 11,2" rehvi ja oleksid sillas.
Mõtlev inimene aga hangib juba uued veljed, mis on nn poola variant ehk siis 13,6" rehvi jaoks ja ostaks ka sinna rehvid peale, mis on kuigi 2x kallimad juba kui 11,2" rehvid.
 
Igasugused E ja muud vitsadega velgede omajad -- kui te nina alla satute, on korraliku kodaniku KOHUSTUS  helistada politseisse ja nad välja kutsuda. Las loevad seadusi veidi. Trahv olgu ka loodetavasti soolane.

Aga insenäär mõtleks hoopis nii: Krt esi ja tagumine sild ei tööta koos. Eesti põllulapid on väiksed, enamik tööd vaid keeruta ringi. Väheke arvutusi ja leitakse, et tagasild lükkab esimest korralikult edasi. Ehk esisillast pole enne kasu, kui tagasild "ära upub". Seda nii 15,5 kui 16,9 rehvidega. Seega insenäär leiab, et ehitaks süsteemi ringi originaal 24" rehvide peale. Selle jaoks kuigi vaja viia esisild 8 poldi süsteemi peale, et saaks 8 poldiga veljed alla panna. Kogu krempel kuigi läheb sinna 1000euri kanti maksma. Samas tulemus on tegelt hea.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(24-04-2017, 10:39 AM)v6sa Kirjutas:  Defineeri "väga munasse". Kõik üle 11,2 läheb selle velje peal kummi ja kaotab sellega veovõimes.

Laiusest 350 edasi vist ei püsi enam vitsad pealWink

Vitstega pole miskit pistmist.
Ja Ksf! Unimütsile võib teatada, et otsustasin olla sendikorjaja.
Vasta

Tark mees ei ostagi russi, ostab vana fergu või case millel sobivad veljed juba all ja hea tehingu korral ka uued rehvid peal...
Vasta

(25-04-2017, 17:25 PM)maisalup Kirjutas:  Tark mees ei ostagi russi, ostab vana fergu või case millel sobivad veljed juba all ja hea tehingu korral ka uued rehvid peal...

Tarku mehi on igasuguseid. Mitte et ma nüüd kedagi halvustada tahaks aga lihtsalt jutu jätkuks. Nädal tagasi nägin saksamaal Lübecki lähedal endise ida poole peal kuidas uut russi treila pealt maha aeti. See seal on  üldse üks russilembene "kolhoos". Neil veel kaks russi, üks 80 ja teine 82. Suure kabiiniga ja rattad hästi laias asendis. Tihti vahetavad platsi peal asukohta ja vahel pole neid üldse näha. Tundub, et leiavad asjalikult rakendust.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(25-04-2017, 16:38 PM)huvi5 Kirjutas:  
(24-04-2017, 10:39 AM)v6sa Kirjutas:  Defineeri "väga munasse". Kõik üle 11,2 läheb selle velje peal kummi ja kaotab sellega veovõimes.

Laiusest 350 edasi vist ei püsi enam vitsad pealWink

Vitstega pole miskit pistmist.
...

Rehvi istepinda veljele tugevdavat võru nimetatakse ka vitsaks. Oled proovinud mitu korda korda laiemat rehvi sundida kitsamale veljele? Mina olen - Kumhol rebenes koormuse all rehvi äärevits küljest. Võib-olla oli praakrehv, võib-olla olin montaažil hooletu, aga 320 mm lai rehv 8" laial käruveljel ei püsinud kuigi kaua. Jutt siis traktorikäru rattast Soome talus üheksakümendate lõpus.

Mis aga russi soetamisse puutub, siis mõtlemisvõimeta firma omanikul on sügavalt savi, kui hästi töömees end tunneb. Peaasi, et oleks odav osta ja ülal pidada. Ning russ ON Euroopas odav. Kuigi odav ülalpidamine viimane võib esmaspäevase toote korral mitte paika pidada ida ime puhul.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 41 külali(st)ne