(20-05-2017, 23:08 PM)kass Kirjutas: Jah, uskumatu, mida progress ja liberaalne majanduspoliitika teeb! Kas on tõesti tegemist selle sama Talupojaga, eluülikooli õppejõuga, kes oma väikeste, ütleme, veidi määrdunud kätukestega, ehitas üles mitte millestki ühe puust veoautu? Kes saadab oma valitud tutvusringkonda kuuluvatele tegelastele plastikpurgis tavotti ja pappkarbis küpsiseid? Mis on saanud, mis on juhtunud evolutsiooni hammasrataste vahelt läbi käies? Kuhu on jäänud taastatud mersud, opelkapianid, besaa motikad jms?
Toomas, mina aitan Sind! Kas tahad - teen Sulle salapärasest materjalist plasteliin uue, samaväärse või isegi parema ratta? Või lõika pühalt pärnapuult läbimõõduga ca 35 cm Sulle vajaliku ketta ja kasepuult vajaliku hargi? Või lasen lõigata kaks metallist (st terasest) ketast, lasen need mööda perimeetrit läti venelastel kokku keevitada ja puhun siis suruõhuga vajalikku mõõtu laiali? Mida teha, kuhu joosta?
Ära jookse kuhugi.
Tunnistan ausalt üles,ei ole minul kahju,kui keegi minult küpsiseid või tavotti saab.
Tegelikult oli mul üsna tõsi taga,sest sugulase kartulipanekumassinaga igal aastal jamad. Originaalis kadunud meistri Juhani ehitatud massin oli lausa ühel rattal mis asus ees. Kuna aastad pole vennad siis oli vaja üks ratas taha panna. Kuna oli veel see aeg,kui kõik hoidsid hammaste ja küüntega oma varanatukesest viimast jõuraasu kasutades kinni,ei saanud ma kuskilt midagi vaid pidin tegema sellest,mida võtta oli.
Mõni päev tagasi panin siis selle RS sakslase kartulirootori tugiratta paika. Vahepeal oli plaan see keskmine ratas panna teisele poole aga ei taha tervet asja lõhkuda. Tuli teine igavene välja... Rattaid on vaja selleks,et asi korralikult toimiks. Hetkel oli asi paremaks läinud,ei kõõlu niipalju enam. Naabrimehe katsepõllul oli asi juba kontrollitud.
No ega pole maailmast need rattad kadunud,plastiliinist ja kassi karvu täis rattaid hetkel ära paku!
Aga kõik minu besad ja uupelid ja mersud ootavad minu musti pisikesi käpakesi. Ja kui ma hakkaks siin igasuguseid huioobinaid järgi tegema,ei jõuagi kunagi nende tõeliste harulduste juurde...
Tahan minna kergema vastupanu teed ja ootan,et keegi mulle samasuguse ratta eraldaks kasvõi tavõti või kultivaatori piide eest....
Kartilipanek tulemas.
Aga jah,eila sain oma esimese selleaastase sahmaka päikest kätte mis mu tervise veidikeseks rivist välja lõi. Põhjus arvatavasti selles,et ma ei ole veel suveajale jõudnud üle minna. Nii ütles kunagi mu kadunud kiropraktikust onu Arno. Korra tal isegi õnnestus mind suveajale üle aidata.