Mõistusevastased manöövrid liikluses

300-ga tekitab sõiduk paraja tuulepöörise. See võib kergema sõiduki trajektoori oluliselt muuta, eriti kui kergemas sõidukis tegeletakse kõrvaliste asjadega ja tähelepanu on tütrel, huulepulgal või raadio kruttimisel ja viimasest tahavaatepeeglisse heidetud pilgust on möödunud xx sekundit.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Võib küll.

Nagu võib massihävitusrelva ohjamiseks võimeid mitteomav juht ehmuda kiirest möödumisest tekkinud heliefekti või silmanurgast nähtud vilksatuse peale. Aga siin peaks nagu kehtima see "ära lenda oma võimetest ette" klausel. Kuigi alla 80 sõitjad peavad siis püsima AB peal paremal reas veoautode vahel...

Aga uuele ajale ongi kombeks, et me peame kogu aeg oma toimetamisi kohandama vähemvõimekate järgi. Sad
Vasta

(04-07-2017, 11:57 AM)v6sa Kirjutas:  Aga uuele ajale ongi kombeks, et me peame kogu aeg oma toimetamisi kohandama vähemvõimekate järgi. Sad

No üliinimesed võiksid juba praegu omale lennukid osta mitte venima meiesuguste vähevõimekate järel. Mis te takistate meid. Big Grin
T.
Vasta

Ei ole ju kaasliiklejatelt palju tahetud et

- ilusa ilmaga sõidetaks maanteel vähemalt maksimaalse lubatud kiirusega?
- et enne kiiruskaamerat ei lastaks kiirust igaks juhuks 80 peale, (kes veel ei tea siis kaaamera hakkab välkuma alles 97 peal),
- et linnas ei sõtkutaks esimese rohelise vilkumise peale pidurit. Kui on foor kust korraga pääseb läbi 4 rohelisega + 3 kollasega, autot siis võiks ju natuke gaasi vajutades parandada ristmiku läbilaskevõimet selle asemel et esimese ja viimasena vaikselt foorini veereda.
Kujutage ette millised oleksid ummikud Tallinna hommikusel tipptunnil kui keegi ei sõidaks kollasega üle ristmiku ja kõik sõidaksid Järvevanal igaks juhuks 60km/h ja mujal 45km/h

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Tsitaat: - ilusa ilmaga sõidetaks maanteel vähemalt maksimaalse lubatud kiirusega? ##

Et siis forumlane propageerib massidele jõhkrat kiiruseületamist ja  tahtlikku seaduse rikkumist   (rõhk sõnal vähemalt)  :O

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(04-07-2017, 13:08 PM)Laurts Kirjutas:  Ei ole ju kaasliiklejatelt palju tahetud et

...- et linnas ei sõtkutaks esimese rohelise vilkumise peale pidurit. Kui on foor kust korraga pääseb läbi 4 rohelisega + 3 kollasega, autot siis võiks ju natuke gaasi vajutades parandada ristmiku läbilaskevõimet selle asemel et esimese ja viimasena vaikselt foorini veereda.
...
Kõik teised punktid loogilsied ja mõistusepärased, aga see punkt (kollasega ristmiku ületamine) tänapäeval enam ei kehtivat.
Minule ka 10+ aastat tagasi autokoolis õpetati, et ristmiku võib ületada kollasega kui peatumiseks peaks liiga intensiivselt pidurdama ning see ohustaks tagasõitjaid.
Aga siin samas foorumis toodi välja, et kollasega ristimiku ületamist nüüdsel ajal enam autokoolides ei õpetata ja seega reeglite järgi seda ei ole, pidavat eksamil läbi kukutama. Et ka kollane on keelav ning vajadusel pidur põhja ning tagumised vaadaku ise kuidas pidama saavad.

Et kokkuvõttes kollasega ritsmiku ületamise propageerimine on eeskirjadevastane tegevus Big Grin
Vasta

(04-07-2017, 13:41 PM)h2rra Kirjutas:  Tsitaat: - ilusa ilmaga sõidetaks maanteel vähemalt maksimaalse lubatud kiirusega? ##

Et siis forumlane propageerib massidele jõhkrat kiiruseületamist ja  tahtlikku seaduse rikkumist   (rõhk sõnal vähemalt)  :O

90 km/h kehtib mis ajast?

Loopige kividega, kui tahate, aga minu arvates ei ole 90 enam ammu põhjendatud. Huvitaval kombel näikse samal seisukohal olevat ka enamus korravalvuritest, kuna minu kuni 100 (tegelik, mitte spidonäit) ei huvita kedagi. Teise saja algusest hakkavad hammustama, on kogemust. Kusjuures mitme pruugitud autoga ei tahagi suurt üle 100 sõita - müra läheb suureks, kulunäit tõuseb kiiresti ja auto muutub vedelaks. Huvitav, et see ilmneb just odavamate uuemate laiatarbeautodega...

Kuigi nulltolerantsi tingimustes pole vahet, kas sõita tühjal südasuvisel maanteel trummelpiduritega muhksapakaga või nüüdisaegse autoga. Ühtviisi 90 on ikka lubatud ja 1 üle selle oled juba mõrvar ja liiklushuligaan.

Kollase noppimisega on see jama, et ristmiku vabastamiseks on loetud sekundid enne, kui hakatakse teistest suundadest peale pressima. Ristmike kinnisõitmine on üks alatumaid sigadusi teistele. Seega tähendab viisakas kollase noppimine liikluse ja kohalike olude tundmist. Asi, mida tänapäevased maailmakodanikud kaunikesti vähe oskavad.
Vasta

(04-07-2017, 13:08 PM)Laurts Kirjutas:  - et linnas ei sõtkutaks esimese rohelise vilkumise peale pidurit. Kui on foor kust korraga pääseb läbi 4 rohelisega + 3 kollasega, autot siis võiks ju natuke gaasi vajutades parandada ristmiku läbilaskevõimet selle asemel et esimese ja viimasena vaikselt foorini veereda.
Kas keegi on avastanud liiklusseadusest koha, kus on öeldud, kui kaua ja mitu korda peab roheline vilkuma (Mina seda pole, või olen pime)
Pole vahele jäänud ja teise vilkumise peale ka pidurit pressima ei hakka (sõltub muidugi kiirusest ja situatsioonist), aga see on laus sigadus küll, kui kuskil vilgub üks kord ja kohe on kollane otsas. Põhimõtteliselt  vilgub iga foor oma tempos.

Minul on põhjendus (kui peaks minema tõestamiseks), et nõuka ajal vilkus tuli 4 korda ja kuna seda punkti pole seaduses muudetud siis ei saa nõuda, et ma pean arvestama poole lühema ajaga.


(04-07-2017, 13:08 PM)Laurts Kirjutas:  Kujutage ette millised oleksid ummikud Tallinna hommikusel tipptunnil kui keegi ei sõidaks kollasega üle ristmiku ja kõik sõidaksid Järvevanal igaks juhuks 60km/h ja mujal 45km/h
Ummikud ei sõltu kiirusest.
Need ummikud tekivad seal vahele trügijatest, kes peavad seal, kus kaks rida jookseb üheks, kindlasti kõige esimesks trügima ja siis kogu see rivi peab nende ahvide pärast pidurdama. Toimiks see "nn tõmbeluku" süsteem, kus paremasse ritta liigutakse rahulikult, üle ühe auto ja ei oleks mingeid ummikuid.
Vasta

(04-07-2017, 14:06 PM)spark Kirjutas:  Ummikud ei sõltu kiirusest.
Need ummikud tekivad seal vahele trügijatest, kes peavad seal, kus kaks rida jookseb üheks, kindlasti kõige esimesks trügima ja siis kogu see rivi peab nende ahvide pärast pidurdama. Toimiks see "nn tõmbeluku" süsteem, kus paremasse ritta liigutakse rahulikult, üle ühe auto ja ei oleks mingeid ummikuid.


Säärane trügimine ei põhjusta ummikut ennast, vaid ainult kolonni järsu pidurdamise ja raskeltvälditavaid tagant sissesõite kolonni sabas. Ummiku põhjuseks on ja jääb see, et linna pressib rohkem peale, kui see seedida jaksab.

Aga eks iga "sekundisäästja" säärase trügimisega asja hullemaks teeb küll. Samas - mina ka ei tea alati, kus järjekordselt on liiklusohutuse huvides liiklust ümber korraldatud... Big Grin
Vasta

Laurts kirjutas:   Kui on foor kust korraga pääseb läbi 4 rohelisega + 3 kollasega,...

Kaldun arvama, et mõeldud on "vilkuvaid rohelisi"  kuid siis kollased ei vilgu, vaid põlevad.  Kollane vilgub ristmiku tähistamisel hoiatuseks, kui muud värvid ei tööta.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(04-07-2017, 13:41 PM)mossepower Kirjutas:  
(04-07-2017, 13:08 PM)Laurts Kirjutas:  Ei ole ju kaasliiklejatelt palju tahetud et

...- et linnas ei sõtkutaks esimese rohelise vilkumise peale pidurit. Kui on foor kust korraga pääseb läbi 4 rohelisega + 3 kollasega, autot siis võiks ju natuke gaasi vajutades parandada ristmiku läbilaskevõimet selle asemel et esimese ja viimasena vaikselt foorini veereda.
...
Kõik teised punktid loogilsied ja mõistusepärased, aga see punkt (kollasega ristmiku ületamine) tänapäeval enam ei kehtivat.
Minule ka 10+ aastat tagasi autokoolis õpetati, et ristmiku võib ületada kollasega kui peatumiseks peaks liiga intensiivselt pidurdama ning see ohustaks tagasõitjaid.
Aga siin samas foorumis toodi välja, et kollasega ristimiku ületamist nüüdsel ajal enam autokoolides ei õpetata ja seega reeglite järgi seda ei ole, pidavat eksamil läbi kukutama. Et ka kollane on keelav ning vajadusel pidur põhja ning tagumised vaadaku ise kuidas pidama saavad.

Et kokkuvõttes kollasega ritsmiku ületamise propageerimine on eeskirjadevastane tegevus Big Grin

Huvitav ongi see, et ühestküljest üritatakse meil minna "euroopaks" ehk siis rohelise vilkumist vähendatakse nii minimaalseks kui saab (kuna euroopa tarkade väitel suurendab vilkumisfunktsiooniga roheline tuli ohtu, et kiirendatakse viimasel hetkel ristmikule ja siis on potentsiaalse kokkupõrke puhul kiirused suuremad), aga samas just paar aastat tagasi alustati seda hullumeelset nõiajahti kollasega ristmiku ületajatele. Mujal euroopas enam vist rohelised kuskil ei vilgu, aga kollane on see viimane lubav tuli, et kui üle ristmiku mahud, siis mine. Keegi ei tule selle pealegi, et võiks karistada. 

Meil oli üks viimaseid selliseid kohti, kus kollasega ristmikulesõitmine tõesti endast OHTU kujutas ilmselt Haapsalu kesklinna ristmik enne ümberehitust. Siis põlesid seal tõesti kollased tuled eri suundadesse samaaegselt (s.t. üks suund läks vilkuvast rohelisest kollaseks samal hetkel kui teine suund punaselt kollaseks). Seal oli tõesti oht, et viimasehetke "roosamees" mõne ärksaloomulise kiirendajaga kokku saab.


Ristmike kinnisõitmine on hoopis teine teema, millega meie liiklusjärelvalve paraku ei tegele. Foorituled on ju absoluutselt teisejärguline, raudreegel võiks olla see (tegelikult on isegi seaduses kirjas), et kui ristmiku ületamist ei saa lõpetada, siis ei tohi ka ristmikule välja sõita. Põlegu fooris või sini-lilla-roheline.


(04-07-2017, 14:29 PM)v6sa Kirjutas:  
(04-07-2017, 14:06 PM)spark Kirjutas:  Ummikud ei sõltu kiirusest.
Need ummikud tekivad seal vahele trügijatest, kes peavad seal, kus kaks rida jookseb üheks, kindlasti kõige esimesks trügima ja siis kogu see rivi peab nende ahvide pärast pidurdama. Toimiks see "nn tõmbeluku" süsteem, kus paremasse ritta liigutakse rahulikult, üle ühe auto ja ei oleks mingeid ummikuid.


Säärane trügimine ei põhjusta ummikut ennast, vaid ainult kolonni järsu pidurdamise ja raskeltvälditavaid tagant sissesõite kolonni sabas. Ummiku põhjuseks on ja jääb see, et linna pressib rohkem peale, kui see seedida jaksab.

Aga eks iga "sekundisäästja" säärase trügimisega asja hullemaks teeb küll. Samas - mina ka ei tea alati, kus järjekordselt on liiklusohutuse huvides liiklust ümber korraldatud... Big Grin

Olles ise igapäevaselt selle pudelikaela kasutaja, julgen väita et ummikuid põhjustavad just need parempoolses reas meeletult pika ussi tekitajad.

Kaks võrdselt koormatud rida lähevad sealt kaelast tunduvalt kiiremini tõmblukuna läbi kui üks pikk "lõõts". Sest mida pikem on kolonn, seda suuremat mõju iga eesotsa pidurdus avaldab.

Mõnikord mingid idikad harrastavad seal teise rea blokeerimist. Küll see teeb neid õnnelikuks kui siis saba ulatub Kaamose augu otsast mööda, et ka need autod, kes muidu Järvevanast maha keeraks, ei pääseks kuhugi liikuma.
Vasta

Tulen kapist välja ja ütlen et mina Järvevana teel tõmblukkude lõpus tipptunnil põhimõtteliselt kedagi vahele ei lase. Mida kuradit mina seal esimeses reas siis ootasin kui kõrvalt reast tuleb mingi ahv ja paneb ummikus ootamata viimase triibulise peal kõigist mööda. Tihtipeale liigub seal seetõttu ootajate rida aeglasemalt kui vaheletrügijate rida.

Ja mismoodi nüüd aeglasem liikumiskiirus tekita ummikuid? Kujutage ette et ükspäev on järvevanal kiirusepiirang 30km/h, ikka ei teki ummikut?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(04-07-2017, 15:39 PM)Laurts Kirjutas:  Tulen kapist välja ja ütlen et mina Järvevana teel tõmblukkude lõpus tipptunnil põhimõtteliselt kedagi vahele ei lase. Mida kuradit mina seal esimeses reas siis ootasin kui kõrvalt reast tuleb mingi ahv ja paneb ummikus ootamata viimase triibulise peal kõigist mööda. Tihtipeale liigub seal seetõttu ootajate rida aeglasemalt kui vaheletrügijate rida.

Ja on siis hea meel, et SINA saad kiiremini edasi selle 1-2 auto võrra, keda sa takistad, aga kõik, kes jäävad sinust tahapoole, ootavad topelt rohkem? Ja need, kes ootavad palju tagapool ootavad veel palju palju rohkem. Need, kes tahaks Järvevanast maha keerata ka ootavad ja neist omakorda tagapool olijad ootavad veel rohkem ja rohkem. Peaasi, et SINA saad kellelegi ära panna.
Vasta

Kuna ma kõnealust kohta tipptunnil väldin siis küsin: kas peale nelja rea kaheks samaist on edasi tühjus ja sellest pudelikaelast läbipressinu saab 70 edsasi kupatada Tondi poole? Või on ikkagi nii, et kogu Järvevana on kahes reas täis?

"Tõmblukk" aitab küll sellest kohast läbi, aga kui ikka kuhugi edasi minna ei ole, siis on sellest vähe kasu.
Vasta

(04-07-2017, 17:02 PM)v6sa Kirjutas:  Kuna ma kõnealust kohta tipptunnil väldin siis küsin: kas peale nelja rea kaheks samaist on edasi tühjus ja sellest pudelikaelast läbipressinu saab 70 edsasi kupatada Tondi poole? Või on ikkagi nii, et kogu Järvevana on kahes reas täis?

"Tõmblukk" aitab küll sellest kohast läbi, aga kui ikka kuhugi edasi minna ei ole, siis on sellest vähe kasu.

Suhteliselt vaba vool on sealt edasi. Sõltuvalt kui tummine tipptund parajasti on, aga peale pudelikaela päris seisma liiklusvoog üldjuhul ei jää.
Vasta

(04-07-2017, 16:45 PM)zazik Kirjutas:  
(04-07-2017, 15:39 PM)Laurts Kirjutas:  Tulen kapist välja ja ütlen et mina Järvevana teel tõmblukkude lõpus tipptunnil põhimõtteliselt kedagi vahele ei lase. Mida kuradit mina seal esimeses reas siis ootasin kui kõrvalt reast tuleb mingi ahv ja paneb ummikus ootamata viimase triibulise peal kõigist mööda. Tihtipeale liigub seal seetõttu ootajate rida aeglasemalt kui vaheletrügijate rida.

Ja on siis hea meel, et SINA saad kiiremini edasi selle 1-2 auto võrra, keda sa takistad, aga kõik, kes jäävad sinust tahapoole, ootavad topelt rohkem? Ja need, kes ootavad palju tagapool ootavad veel palju palju rohkem. Need, kes tahaks Järvevanast maha keerata ka ootavad ja neist omakorda tagapool olijad ootavad veel rohkem ja rohkem. Peaasi, et SINA saad kellelegi ära panna.

Autode arv mis pudelikaelast läbi saab on konstantne või mis? Ainult mõned võrdsemad kellel on kiirem trügivad kõrvalreast ette.
Kavalpead sõidavad veel ringiga ummikust mööda tulles järvevanale tagasi Veerenni tänavalt...

Millisest Järvevana mahasõidust muidu käib jutt? Üle raudtee Veerenni tänavale?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Loen ja mõnus muie näol nendin, et küll oli ikka hää, et omal ajal ei andnud sõprade-tuttavate Tallinna kolimise kutsetele järele.
Olles reisinud-elanud-töötanud rohkem kui 140-s erinevas Euroopa linnas ei tunne ma mitte ühegi vastu sellist tülgastust nagu on seda Tallinn. Just sealse liikluskorralduse tõttu. Viimase külastusegi tegin sel kevadel rongiga Big Grin.
Vasta

Ma tunnistan ka midagi ülesse - olen täpselt 1 kord seal tunnelist läbisõites selle parempoolse rivi ära seisnud. Lihtsalt et asi ära proovida ja saada aimu, mis jama seal on, miks vasakpoolsest saab sama teeosa kaheksa korda(umbes) lühema aja jooksul läbitud, teepikkus on ju suht sama. Rohkem pole sellise masohhismiga tegelenud ja väga palju targemaks ka ei saanud.
Vasta

(04-07-2017, 13:46 PM)v6sa Kirjutas:  Loopige kividega, kui tahate, aga minu arvates ei ole 90 enam ammu põhjendatud.
Kividega ei hakka loopima, sest see jääb vist mõne teise kultuuriruumi kombestikku, aga päris nõus ka ei ole.

Ma räägin nüüd edasi selle, mida Dago Antov on mulle rääkinud ning mis kipub tunnetuslikult suht hästi paika pidama. Olgu kohe öeldud, et mingit adekvaatset teaduslikku uurimust mul jutu kinnituseks viidata pole. Igatahes, mis on 50-70-90 piiride saamislugu? Võiks olla ka 60-80-100 igalpool? Väidetavalt on taust see, et kiiruselt 50kmh on jalakäijale otsasõidul ellujäämisvõimalus 50/50 (linnaliikluse olukord), kiiruselt 70kmh on 50/50 ellujäämine külgkokkupõrkest (kõrvalteelt ettekeeramine maanteel) ning kiiruselt 90kmh on 50/50 ellujäämine maanteel samakaliibriliste laupkokkupõrkest (või siis põkkumisest seisva jäiga objektiga). Olles su eelnevaid postitusi siin foorumis jälginud, siis ma usun, et on liigne pikemalt seletada, mida ma pean silmas tehte "(100/90)^2 -> +23%" meenutamise all Wink

Siinkohal on muidugi võimalik apelleerida sellele, et passiivne turvalisus on nii palju paranenud, et sama kiiruse juures peaks olema ellujäämisprotsent tuntavalt paranenud. Füüsikaliselt võttes on kõik õige, aga minu meelest on õigem nende parenduste tõttu saadud lisaressurss suunata sellesse, et mõni pereema jääks mõne roolismagaja tõttu kasti sõitmata ning ülejäänud saaks endiselt sama kiiresti kohale, kui sellesse, et kasti saaks sõidetud samapalju pereemasid kui praegu, aga ülejäänud saaksid kiiremini kohale.

Tegin lõpetuseks kiire guugli ning ilma pikalt süvenemata pistan ühe lingi:
- Impact Speed and a Pedestrian’s Risk of Severe Injury or Death, AAAFoundation.org, vt lk 9 "Figure 1" - jalakäija tõsiste vigastuste vs kiiruse uuring
Laubakate ja külgkokkupõrgete kohta sarnaseid kirjutisi silma ei hakanud.
Vasta

(04-07-2017, 17:09 PM)Laurts Kirjutas:  
(04-07-2017, 16:45 PM)zazik Kirjutas:  
(04-07-2017, 15:39 PM)Laurts Kirjutas:  Tulen kapist välja ja ütlen et mina Järvevana teel tõmblukkude lõpus tipptunnil põhimõtteliselt kedagi vahele ei lase. Mida kuradit mina seal esimeses reas siis ootasin kui kõrvalt reast tuleb mingi ahv ja paneb ummikus ootamata viimase triibulise peal kõigist mööda. Tihtipeale liigub seal seetõttu ootajate rida aeglasemalt kui vaheletrügijate rida.

Ja on siis hea meel, et SINA saad kiiremini edasi selle 1-2 auto võrra, keda sa takistad, aga kõik, kes jäävad sinust tahapoole, ootavad topelt rohkem? Ja need, kes ootavad palju tagapool ootavad veel palju palju rohkem. Need, kes tahaks Järvevanast maha keerata ka ootavad ja neist omakorda tagapool olijad ootavad veel rohkem ja rohkem. Peaasi, et SINA saad kellelegi ära panna.

Autode arv mis pudelikaelast läbi saab on konstantne või mis? Ainult mõned võrdsemad kellel on kiirem trügivad kõrvalreast ette.
Kavalpead sõidavad veel ringiga ummikust mööda tulles järvevanale tagasi Veerenni tänavalt...

Millisest Järvevana mahasõidust muidu käib jutt? Üle raudtee Veerenni tänavale?
 
Kusjuures ei ole see autode hulk konstantne. Tõmblukuna minnakse ikkagi sujuvamalt ja kasutatakse maksimaalselt läbilaskevõimet. Mida pikem on kolonn, seda hullem ja aeganõudvam selle lõõtsa venimine on.

Mahasõitudest - ise kasutan peamiselt Veerenni otsa mahasõitu, aga kui mõni ajukääbus kuskil takistab, siis on teinekord olnud saba ka "kaamose augu" mahasõiduni.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne