[speedsta]

Nagu siit foorumist ka varem loetud, on nupumehed kasutanud õute hekseldamiseks oksapurusteid. Odavama otsa aparaatidel on kolu 4-5 cm, mida kaitsemete eemaldamisel annab mõne sentimeetri jagu suurendada aga õute poolitamisest tõenäoliselt ei pääse. 

Kuna oksapurustajat soov kasutada ka originaalfunktsioonis ja aastas toota u paarsada liitrit õunamahla, millised oleksid aparaadi soovitused? Kas riivilaadse või hoopis freesi moodi teraga. Viimane nendest on okste purustamisel kindlasti asjakohasem, aga kas saab ka õunad enamvähem pudistatud?

[Envir]

Lisaks eelkõneleja küsimusele tahaks teada, kuidas oksapurustaja õunte happelisust kannatab?

[PlyVal64]

Lisaks eelkõneleja küsimusele tahaks teada, kuidas oksapurustaja õunte happelisust kannatab?

Ehk siis milline "riiv"-purustaja ja hape

See vana toimiv ETKVL Pärnu tehase lahendus on tavaline suure koluga ketasriiv - seega valtsoksapurustaja asemel ikkagi ketaspurustaja. Peamine probleem ongi kolu suurus, mis tuleks õunapurustajaks suureks lõigata, kui pole võtta õunu poolitavat naisperet. See suur auk jälle ei sobi pärast okste purustamiseks... 
Lõpptulemuseks on see, et ODAV oksapurustaja ei maksa "suurt midagi" ja sellise modidki spetsiaalselt õunte jaoks ära. Okste jaoks tuleb valtsidega isend soetada - see töötab ka  
Hapet tasu karta sest masin pestakse ju puhtaks! Ega siis muudel pole ka kogu seade toiduaine roostevabast - ainult lõikeketas! Selle paari tunniga ei juhtu midagi...

EDIT: et neid teemasid vaatavad otsinguga mõnikord ka tehnikakaugemad tegelased, siis visualiseerimine, miks see nn"valts"oksapurustaja on just OKSTE purustamiseks parim aga õunamahla pressi jaoks õunapudi tegemiseks kohe üldse ei sobi See siis Vikingi mudeli lahendus.

[Walter]

Probleem pole mitte selles et õuntes olev happeline mahl purusti detaile hakkaks söövitama vaid õunamahl omandab kõrvalmaitse (mis on täiesti tuvastatav kui seda aastaid teinud oled), mis on tingitud happe toimest purustaja mitteroostevabadele detailidele, eriti kui mahla tegemine kestab pikalt ning masinat vahepeal ei puhastata. Samuti annavad mõrkja kõrvalmaitse tsentrifugaalpressidega tehtud mahla puhul pressi sattunud seemned, mis seal purustatakse ning mistõttu eelnev õunasüdamike eemaldamine on tingimata vajalik.

[PlyVal64]

Probleem pole mitte selles et õuntes olev happeline mahl purusti detaile hakkaks söövitama vaid õunamahl omandab kõrvalmaitse (mis on täiesti tuvastatav kui seda aastaid teinud oled), mis on tingitud happe toimest purustaja mitteroostevabadele detailidele, eriti kui mahla tegemine kestab pikalt ning masinat vahepeal ei puhastata. Samuti annavad mõrkja kõrvalmaitse tsentrifugaalpressidega tehtud mahla puhul pressi sattunud seemned, mis seal purustatakse ning mistõttu eelnev õunasüdamike eemaldamine on tingimata vajalik.

See on teoorias kindlasti nii Sestap on õige roostevaba asi alati õigem. Kuid reaalsus on see, et mingu meeletu protsent inimkonnast ei tee erilist vahet lõhnadel ja maitsetel. Kuna me pole enam loomad ja elame ka nii, nagu me seda just teeme koos pahede ja keskkonnaga, siis üldiselt on kelleiganes jutt suurtest maitseerinevustest puhas pullisitt.  Kahel õunasordil on vahe - nõus - aga et keegi suudaks öelda, et see pressitäis samast õunakotist on oksapurustajast ja see teine tollest Pärnu omast - no kuulge 
Seemned võivad isegi midagi määrata, kui need tõesti õliseemnete kombel kuivaks pressida....

[linnuke]

Probleem pole mitte selles et õuntes olev happeline mahl purusti detaile hakkaks söövitama vaid õunamahl omandab kõrvalmaitse (mis on täiesti tuvastatav kui seda aastaid teinud oled), mis on tingitud happe toimest purustaja mitteroostevabadele detailidele, eriti kui mahla tegemine kestab pikalt ning masinat vahepeal ei puhastata. Samuti annavad mõrkja kõrvalmaitse tsentrifugaalpressidega tehtud mahla puhul pressi sattunud seemned, mis seal purustatakse ning mistõttu eelnev õunasüdamike eemaldamine on tingimata vajalik.

See on teoorias kindlasti nii Sestap on õige roostevaba asi alati õigem. Kuid reaalsus on see, et mingu meeletu protsent inimkonnast ei tee erilist vahet lõhnadel ja maitsetel. Kuna me pole enam loomad ja elame ka nii, nagu me seda just teeme koos pahede ja keskkonnaga, siis üldiselt on kelleiganes jutt suurtest maitseerinevustest puhas pullisitt.  Kahel õunasordil on vahe - nõus - aga et keegi suudaks öelda, et see pressitäis samast õunakotist on oksapurustajast ja see teine tollest Pärnu omast - no kuulge 
Seemned võivad isegi midagi määrata, kui need tõesti õliseemnete kombel kuivaks pressida....

Sotimaal olla selline viski degustaator,kes arvas järsku,et ühest tünnist tulev jook na rauamaitsega.Lasti siis pütt tühjaks ja ennäe,pütis roostes nael.

[muska71]

Lisaks eelkõneleja küsimusele tahaks teada, kuidas oksapurustaja õunte happelisust kannatab?

Ehk siis milline "riiv"-purustaja ja hape

See vana toimiv ETKVL Pärnu tehase lahendus on tavaline suure koluga ketasriiv - seega valtsoksapurustaja asemel ikkagi ketaspurustaja. Peamine probleem ongi kolu suurus, mis tuleks õunapurustajaks suureks lõigata, kui pole võtta õunu poolitavat naisperet. See suur auk jälle ei sobi pärast okste purustamiseks... 
Lõpptulemuseks on see, et ODAV oksapurustaja ei maksa "suurt midagi" ja sellise modidki spetsiaalselt õunte jaoks ära. Okste jaoks tuleb valtsidega isend soetada - see töötab ka  
Hapet tasu karta sest masin pestakse ju puhtaks! Ega siis muudel pole ka kogu seade toiduaine roostevabast - ainult lõikeketas! Selle paari tunniga ei juhtu midagi...

EDIT: et neid teemasid vaatavad otsinguga mõnikord ka tehnikakaugemad tegelased, siis visualiseerimine, miks see nn"valts"oksapurustaja on just OKSTE purustamiseks parim aga õunamahla pressi jaoks õunapudi tegemiseks kohe üldse ei sobi See siis Vikingi mudeli lahendus.

See ju sisuliselthöövel,pöördeid lihtsalt vähem.

[linnuke]

Höövel toimetab ikka vastassuunas

[alfredo]

Aga jumala ilusaid "pelleteid" teeb see viiking seal pildi peal, sobiksid isegi kütmiseks.
Reaalsus on arvatavasti mingi ebamäärase konsistentsusega pudi, kahjuks.

[Walter]

Aga jumala ilusaid "pelleteid" teeb  see viiking seal pildi peal, sobiksid isegi kütmiseks.
Reaalsus on arvatavasti mingi ebamäärase konsistentsusega pudi, kahjuks.

Sõltub kui peale seda purustajat keerad, saab ka pelleteid aga neid juba kahjuks koos korpuse metallipuruga kuna viimane on kergsulamist ning tööorgan töötab siis freesina. Toored "pelletid" jäävad koortpidi kokku, veidigi kuivem kraam on juba parem.

[alfredo]

Eks nad jah rohkem mänguasjad ole, on sinna korpuse peale siis kirjutatud "Viiking" või "Tsinkplekpang", üks maksab lihtsalt rohkem. Iga asja jaoks ikka oma tööriist.

[PlyVal64]

Eks nad jah rohkem mänguasjad ole, on sinna korpuse peale siis kirjutatud "Viiking" või "Tsinkplekpang", üks maksab lihtsalt rohkem. Iga asja jaoks ikka oma tööriist.

Tead ei olegi paremad/kallimad niiväga mänguasjad! Laenasin korra seda "valtsidega" isendit sõbralt, kui oli suurem oksapurustamine ees. Puudeks siis õunapuu, pärn, vaher, kask ja tamm. Kergelt hätta jäi pöidlast jämedama tamme okste purustamisega, muud pehmemad puud ja peenemad tamme oksad tegi täitsa pildil nähtavaks pelletiks. 

Selge, et tööstuslik elik profimasin traktori taha on teine teema aga ma olin päris meeldivalt üllatunud. Aga hind vs vajadus ei kipu neil kuidagi kooskõlas olema sest linnas või üldisemalt tiheasustusalal keegi ju pidevalt oksi ei lõika/metsa ei tee ja maal talus on selleks lõke. Õunapuude vesivõsude jaoks oksapurustaja ostmine on ju pehmelt öeldes...

[pontu6]

Oksapurustaja toetuseks võib veel õelda seda, kui värskelt saetud oksad on suured ja harali. Neid on kehva transportida/põletada. Siis peale okspurustajat on kogu mass kompaktne. Topi kasvõi prügikotti. Värske kogemus just toomingaga.

[ajaleht993]

Teen õunamahla. Hinnaks 0.30€ liiter. Asun Põlvamaal Leevil. Kontakt profiilis olemas.

[mihkelr]

Võib olla vähe teemaväline küsimus, aga kuidas on lood õunamahla käärima panekuga, ehk siis koduveiniga? 
Kuna see aasta õunu rohkem kui küll, siis sai plaani võetud ka veinitegu, aga kuna eelnev kogemus piirdub õllega, siis ehk mõni näpunäide/retsept kuluks marjaks ära. Näiteks, et palju suhkrut panna, kas lisada veel midagi (pihlakad?) jne. Kääritamiseks kasutan spets. õunaveini komplekti, kus selitajad, toiteained ja muu kraam sees.

[taavi]

kui komplekti kasutad, siis seal on ka juhendis kirjas palju suhkrut panna. Vähem paned, jääb lahjem, rohkem paned, käärib kangemaks.

[pontu6]

Peagi käes on õunaaeg  
Kas keegi ka naturaalset mahla gaseerituna säilitanud on? Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt. On kellelgi kogemusi?

[tcumen]

Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt.

Väide on huvi pakkuv. Viidet allikale?

[muska71]

Peagi käes on õunaaeg  
Kas keegi ka naturaalset mahla gaseerituna säilitanud on? Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt. On kellelgi kogemusi?

PUNSUD OLEMAS,AGA KUDA MA SELLE 7 ATTI VURTSU SINNA PUNSUSSE SISSE LASEN?KOmpressorist?

[pontu6]

Väide on huvi pakkuv. Viidet allikale?

Värkse õunamahla säilitamine

Värske mahl säilib survemahutis kogu talve ning ei lähe käärima. Survemahuti täidetakse õunamahlaga, ühendatakse gaasibalooniga ning  täidetakse seejärel süsihappegaasiga. Süsihappegaasi kõrge kontsentratsioon ja surve takistab õunamahla käärimist. Osa süsihappegaasist lahustub mahlas ning mahl saab kergelt gaseerituks. Gaasiballoon tuleb jätta mahutiga ühendatuks, tagamaks ühtlase surve mahutis ka siis, kui mahla tase tarbimisel langeb. See meetod on hea alternatiiv mahla pastöriseerimisele või külmutamisele.

https://mahlapress.ee/kodutarbija/siidri...istamiseks

----------------------------
Manomeetri, kraani ja ülerõhuklapiga ankur. Väljalasketoru asub põhjast veidi kõrgemal. Ankrusse saab villida ka värsket õunamahla, mis seisab üle talve 7 bar surve all. Pärmiseened deaktiveeruvad üle 6 bar surve juures.

http://www.pruulimine.ee/tooted/pudelid-...ankur-50l/