Postitused: 1,841
Teemad: 21
Liitus: Aug 2008
Maine:
8
No kas peab siis olema just CO2 või kui rõhk on piisav, piisab õhurõhust?
Postitused: 1,547
Teemad: 20
Liitus: Apr 2007
Maine:
52
Mäletan ammusest ajast seda siidripunsu kõrval seismise tunnet

Lubad rahvale,et lähed tood head mahedat siidrit keldrist. Ja kaod tunniks ära. Mingi hetk tuleb ka kuri naine uurima,et kus krt sa jäid. Ja rõhku tõesti vast 2,5..3 bar-i oli seal.
Mingi parema tulemuse sai kui lasta läbi selle nailonist(selline hästi tihe võrk oli) sõela. Surud sõela vastu kraani suuet ja lased sealt imeaeglaselt kraani avades läbi. Aga võibolla oli see ka reaalsuses kujutelm lihtsalt,et nii sai kiiremini.
Aga veel parem oli panna värskelt pressitud õunamahl 0,5L coca pudelisse. 1 supilusikas suhkrut ka järgi ning kork peale. Loksutad sassi ja jätad jahedasse keldrisse seisma. Jõulude paikku hea võtta värske saunasiidri pudel(on teine küll päris ümmargune siis)
Avamisega aga sama probleem. Kui korgi maha said, siis oli hea kui ikka mõne lonksu põhjast sai
Oh aegu ammuseid
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Postitused: 1,808
Teemad: 9
Liitus: Oct 2014
Maine:
34
Mäletan aegu, kui üks täiesti tundmatu nimega läti firma hakkas kohalikus poes värsket kalja müüma. Tegid seal remondi ja puha, läikivad kraanid ja kena umbkeelne näitsik letitaga. Täismäng ühesõnaga. Äriplaan oli ka kindlasti vägev tehtud ja kümnest instantsist läbi käinud, pookstavid peal. Millal esimene miljon tuleb ja millal teine, või selles vaimus.
Astusin siis ükskord huvi pärast sinna ja tegin oma pisikese tellimuse. Uue, kasvava bisnise piiramatutest võimalustest pimestatud, hakkas tädi kaljakest kraanist pudelisse tilgutama. Vahutab hästi, järelikult on öko. Mõistame, läheb aega. Aega on, siis ootame. No ja susistab seal ja ootab vahepeal ja umbes viie minutiga tuleb esimene pudel täis.
Taha oli kogunenud juba paras järjekord kohalikke entusiaste. Tädi ulatab mul siis lõpuks selle õnnetu pudelikese. Võtsin ikkagi julguse kokku ja kurk veidi kuiv, kähisen, et soovisin tegelikult ju kahte liitrit teie suurepärast jooki, mis ilmselt algselt tõlkes kaduma läks. Õhus oli muidugi tunda testosterooni taseme tõusu, selg tõmbus higiseks, kuigi oli konditsioneeritud ruum. Kannatasin põletavad pilgud kuidagi ära ja pärast väikest mõtisklust, kas ma ikka nii halb inime tegelikult olengi......................... sain need õnnetud plaskud lõpuks kätte. Koos pudelite täitmise, pesemise, kuivatuse ja raha arveldusega oli oma veerand tundi kindlasti möödas. Saba juba uksest väljas. Lõhnas väiksemat sorti mäsu järele. Sain sealt kuidagi minema ja tagasi ka ei vaadanud. Kali oli siiski väga hea, mõnusa mekiga.
Postitused: 216
Teemad: 6
Liitus: Aug 2008
Maine:
7
Siidri puhul õige kraami saab siis kui lasta kääritus rahulikult lõpuni käia, pudelitesse nii teelusikatäis suhkrut, ümber villida, nädal soojas, siis külma ja mida aeg edasi seda paremaks läheb.
Ise ankruga enam ei taha majandada, tulemuseks ainult vaht ja lahtunud lurr. Kuskilt kunagi uurides lugesin, et vahutamise vastu aitab see, kui teha kraanile hästi pikk toru, idee oli siis midagi sellist, et see ühtlustab rõhkude erinevust. Kas on sel ka mingi tõepõhi all või on rohkem naiste saunajutt, ei tea. Kui keegi viitsib võib ju proovida, aiavoolik punsu kraani külge ja vaatab, mis saab.
Postitused: 334
Teemad: 4
Liitus: Jul 2004
Maine:
1
Koduõlle punsu juures aitas maru hästi liigse vahutamise vastu kui nõu kuhu õlut lasta on natuke rasvane, näiteks on seal eelnevalt olnud piim. Piim nõust välja kallata, külma veega kergelt üle loputada ja vaht kaob kui nõia väel. Mingeid kõrval maitseid ei ole ise täheldanud.
Postitused: 2,294
Teemad: 11
Liitus: Oct 2008
Maine:
65
Gaas on jämedas laastus puhtuselt sama. Ehk siis nii toidu oma kui ka rauatööstusele minev tulevad mõlemad ühest ja samast kohast, ühe ja sama londi otsast. Keegi ei hakka täitejaamas selleks eraldi mahuteid püstitama, et "see on nüüd toidugaas ja see mitte".
Vahe tekib siis, kui jaamas balloonid täidetakse ja balloone välja rentima hakatakse.
Balloonid on eraldatud - toidugaasi ja tööstuses kasutatavate järgi. Toidugaasi alla minevad on seest puhtad (vähemalt peaksid olema, kui reegleid järgitakse), tööstuses kasutatavad mitte. Kui kellelgi on õnnestunud keerata tööstuses aastaid kasutuses olnud ballonil kraan maha, täita see veega ja siis tühjendada, see on kindlasti näinud, millist sogast roostepuru balloon eneses sisaldab. Täitejaamas, kui on seal on olemas balloonide survetestimise osakond, saab katsetajapoiss seda putru vahel imetleda.
Võib ju gaseerida oma hääd siidrit otse keevitamiseks ettenähtud balloonist võetuga, aga päris riskivaba see pole. Rooste on rooste, tahad juua - joo. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud ballonnide juures toimetamisel (surveproovimisel, uue kraani paigaldamisel näiteks) ei pea täitma neid hügieeninõudeid, mis toidugaasi balloonidele ette on nähtud.
Pulberkustutite täitejaamas toimuvaga ma kahjuks kursis ei ole, sest ei tea kust ja kuidas nad omad gaasid kohale transpordivad.
Selline seletus lühidalt tekkinud küsimusele
Postitused: 528
Teemad: 19
Liitus: Nov 2005
Maine:
2
Tänud Janka. Seletus oli piisav.
Postitused: 528
Teemad: 19
Liitus: Nov 2005
Maine:
2
Nüüd siis mahl tehtud ja surved sees. Õnneks võimaldas reduktor ikka 7 bar sisse pigistada. Proovisin ka kraanist mahla välja lasta. Väga mõnus. Puhas mahl ja minimaalne vaht. Kui nii jääbki, siis küll mingit probleemi pole.
Postitused: 69
Teemad: 11
Liitus: May 2005
Maine:
0
Kui ma koduõlut olen teinud ja vahtu palju, siis olen ämbri vahtu täis laskunud ja seganud puulusikaga, mis võiga määritud.
Võtab mõistlku aja jooksul vahu ära ja joogiks jääb ka piisav kogus.
Võimalik, et töötab ka siidri puhul.
M.
ZAZ965A 1968