Keevitus

Kui nõudmised keevitusele on nii väikesed, siis pole mõtet nii kallist aparaati osta, 300 eurine teeb sama töö ära.
Vasta

(14-08-2017, 22:55 PM)kass Kirjutas:  Minul näiteks on kuupalk ja müüsime mõni aeg tagasi ESAB-i vanu aparaate 100.- € hinnaga, aga - need on otsas! Siin foorumis on mõned keevituse ala spetsialistid ka olemas, aga kui Sa juba mingit moodi keevitada mõistad, elektroodiga näiteks vms, siis ära oota siit mingisugust absoluutset tõde, küllap saad keevitatud igasuguse odavamaotsa aparaadigagi, vahet erit pole... ah jaa, mina isiklikult keevitada ei mõista, või noh, na pole proovinud, vb oskan ka. Näpuga näidata ja kihistada, seda küll, seda ma mõistan hästi, ilma mingi võltstagasihoidlikuseta...


Ma ei ole ka keevitaja, lasen omatarbeks ühe ballooni co'd aastas max. Kunagi sain proovida ühte ESAB'i keevitust, toodeti seda äkki 80 lõpp või miskit sinna kanti. Kahekordne kast oli ratastel. Kõrval olid Kempi tipp keevitused. Kõik need keevitasid ülimalt hästi aga... ESAB'i traadi hääl oli nii pehme, et sellele ei saanud vastu ükski teine keevitus. Lihtsalt selline surina moodi zzzzzzzzzzzzz, kui näiteks need Kempi tipp teh lasid praksudes. Kes on kuulnud see teab.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Eelmine jutt peab paika, igasugu häid aparaate ja mehi on olemas a esabiga tunnevad kõik ennast kui prohvid.  Enda telwin 165 
( umbes sama mis sinu lingil 162)  Mõned aastad kasutasin väikseid 1 kg balloone,  algul oli ikka väga raske ilusat õmblust saada. Poleks enne nats kogemust olnud oleks vist loobunud, et ju pole seda annet. Lõpuks kogusin selle 55 rendiraha kokku ja käisin agas ära. Nüüd oskan jälle keevitada nagu vanasti  Smile    Kuumakaitse olen ka korra tööle saanud, 5 mm plekiga läks ca. 25 min. (ei olnud ilus läbi õmblus, pigem selline kitsas triip, et koos seisaks)
Teine asi veel el. kapi kaitse, kirjas aparaadil 16A  mis kuumeneb kiirelt üle, 20A sai juba enamvähem ja 25A olen rahul lõpuks.
Hind oli 3-4 aastat tagasi alega nats üle 300- ja. Ca. meetrise massijuhtme vahetasin pikema vastu ja paari aastaga tegin isegi käru aparaadile. Teinud olen sellega igapäevaseid koduseid töid  garaaziuksed, mõned haagised, väravaid, eriti õhukese seinaga motoraami lappinud ja ka murdunud poldi saab kätte.  Et ühesõnaga olen rahul. Päris töötegemiseks võtaks täisautomaadi  Smile
Vasta

(14-08-2017, 23:07 PM)Kult Kirjutas:  Kui nõudmised keevitusele on nii väikesed, siis pole mõtet nii kallist aparaati osta, 300 eurine teeb sama töö ära.
Ühinen arvamusega. Endale ostsin kevadel selle:
https://www.pmkaubamaja.ee/index.php/et/...g-mma.html
Pildil on vana mudel, poes müüdav uus on edevam. Kasutanud olen siiani vähe, aga olen rahul. Gaasi proovinud ei ole, katsetuseks panin täidistraadi sisse ja toimetab küll. Elektroodi proovisin ka ära, täitsa OK. Kuna võrdlusmoment puudub, siis hinnata ei oska. Olen iseõppinud pühapäevakeevitaja ning siiani läbi ajanud tõelise pasaga, millel puudub igasugune reguleerimisvõimalus. Sellega võrreldes tundub uus vabrikukeevitus nagu ulme(raske õppustel, kerge lahingus!) ja koduses majapidamises paar korda kvartalis törts keevitust kuhugi lasta on sellisest masinast küll ja veel. Kui oleks tagataskust veel 400 EUR võtta olnud, saanuks TIG võimekuse lisaks. Kaasasolevad tarvikud nagu käeshoitav mask, šlakihaamer jne on küll paras lastele jagada. Need peaksid ikka endal olema ja korralikud.
Küllap on elukutselised autokerede ja laevakorpuste keevitajad juba paja tulele pannud, et mind seebiks keeta...  Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(15-08-2017, 11:02 AM)Basilio Kirjutas:  ...Gaasi proovinud ei ole, katsetuseks panin täidistraadi sisse ja toimetab küll. Elektroodi proovisin ka ära, täitsa OK. Kuna võrdlusmoment puudub, siis hinnata ei oska. Olen iseõppinud pühapäevakeevitaja ning siiani läbi ajanud tõelise pasaga, millel puudub igasugune reguleerimisvõimalus. Sellega võrreldes tundub uus vabrikukeevitus nagu ulme(raske õppustel, kerge lahingus!) ja koduses majapidamises paar korda kvartalis törts keevitust kuhugi lasta on sellisest masinast küll ja veel. 

Vägagi tuttav tunne. Üks aastat 10 pluss tagasi sai endalegi elu eest korjatud raha eest ostetud esimene keevitus, küll traadi oma.
Isetehtud, müüja sõnul see ikka kõiksema parem. Proovida kahjuks ei saanud, kuna põleti oli puudu. Hiljem selgus, et ka põhjusega.
Oli küll trafol kolm väljavõtet, aga reaalselt nuppu keerates muutus väljundpinge ülivähe. Ühesõnaga mähise väljavõtted valedelt kohtadelt, ilmselt mingiks muuks otstarbeks.
Keevitada sai plekki ainult nii, et panid kahe serva vahele 4-5mm traadi. Põhikuumus siis sellele ja sulas ka servadele. Paras nipitamine oli.
Trafo eripära oli veel see, et plekid lahtiselt puitprussile asetatud. Puuhaluga sai tagasi koputatud, kippusid keevitades välja ronima.
Traadi etteveo kiirus oli lihtsalt pisikese autotrafoga reguleeritav. Ühesõnaga kiirus suht konstantne, nupust maha keerates lihtsalt mootor seiskus jõu puuduse tõttu.
Sai vene akulaadija vahele pandud pluss siis autotrafo. Siis juba miskit toimus.
Ja samuti esimesed katsetused täidistraadiga.
Kõik see kokku moodustas sellise keevitustulemuse, nagu keegi oleks pori pleki peale visanud. Ühesõnaga "pääsukesepesa". 
         

Hiljem sai gaasiklapp lisatud, teatud materjalipaksuse korral oli juba väkimuselt miskit.
Basiliole soovitaks, et kui vähegi võimalust, siis ikka gaasi peale üle minna. Ulme muutub veel paremaks, öö ja päeva vahe!
Muidugi see balloonimajandus hobinokitsusteks kallis. Õnneks veel saab ilma rendita hakkama.
Pisematel trafoga Telwinitel kipub traadi ettevedu nikastus olema. Põleti kaabel peab olema tikksirge, muidu lärtsumine kiire tulema.
Vasta

Ükspäev käisin sõbra pool ja jäin tummaks. Oli hapnikuballoonil jupi vahelt võtnud ja ilusa väikese argooni jaoks kokku keevitanud! Et ta ka keevitajana töötab, siis teadis, kuidas tegi. Täidab teisest balloonist (tööl), nii et üle poole täsballooni rõhust sinna ei satu. Võtta eeskuju? Kust seda väikest ballooni ikka saab.
Vasta

(17-08-2017, 13:46 PM)pen.skar Kirjutas:  Ükspäev käisin sõbra pool ja jäin tummaks. Oli hapnikuballoonil jupi vahelt võtnud ja ilusa väikese argooni jaoks kokku keevitanud! Et ta ka keevitajana töötab, siis teadis, kuidas tegi. Täidab teisest balloonist (tööl), nii et üle poole täsballooni rõhust sinna ei satu. Võtta eeskuju? Kust seda väikest ballooni ikka saab.

See on väga hea mõte, kui on, kust täita! Endal kahjuks poleks täitmiseks võimalust. Muidu kokku keevitamine midagi ulmelist ei oleks. Tegu hea paksu rauaga, mida saab mugavasse asendisse keerata keevitamiseks ja ääed ilusti ära faasida. Ja alati võimalik vee või õliga surveproovi teha. Kasvõi traktori hüdrosüsteemist. Või rendist väike spets rõhu testimise käsipump, http://www.ramirent.ee/tooted/ehitussead...niline-679
Vasta

(17-08-2017, 13:46 PM)pen.skar Kirjutas:  Ükspäev käisin sõbra pool ja jäin tummaks. Võtta eeskuju? Kust seda väikest ballooni ikka saab.

Sõber on äge vend,siit vbl.vajalikku millega katsetada Wink
https://osta-ee.postimees.ee/balloonid-k...rc=listing
Vasta

Escort tüdrukud on paelunud mind viimasel ajal, nii palju on vägevaid veebilehti sel teemal

https://escortlist.vip
https://en.devozki.com
Vasta

(17-08-2017, 14:23 PM)olli Kirjutas:  
(17-08-2017, 13:46 PM)pen.skar Kirjutas:  Ükspäev käisin sõbra pool ja jäin tummaks. Oli hapnikuballoonil jupi vahelt võtnud ja ilusa väikese argooni jaoks kokku keevitanud! Et ta ka keevitajana töötab, siis teadis, kuidas tegi. Täidab teisest balloonist (tööl), nii et üle poole täsballooni rõhust sinna ei satu. Võtta eeskuju? Kust seda väikest ballooni ikka saab.

See on väga hea mõte, kui on, kust täita! Endal kahjuks poleks täitmiseks võimalust. Muidu kokku keevitamine midagi ulmelist ei oleks. Tegu hea paksu rauaga, mida saab mugavasse asendisse keerata keevitamiseks ja ääed ilusti ära faasida. Ja alati võimalik vee või õliga surveproovi teha. Kasvõi traktori hüdrosüsteemist. Või rendist väike spets rõhu testimise käsipump, http://www.ramirent.ee/tooted/ehitussead...niline-679

Mainin igaks juhuks, et surveproove tehakse väga kõrgete rõhkudega. Selleks keegi vaevalt et hakkab õiget mehanismi endale ostma. Ramirendi omaga võite kompressori taga olevaid õhuballoone katsetada, selleks ta sobib ideaalselt. Täpseid numbreid pole enam meeles, aga kindlasti on keevitusgaaside puhul see 2x suurem, kui balloonile keeratud manomeeter balloonis asuva gaasi rõhku näitab.
Balloonide ise valmistamine on teil omal vastutusel. Loodan, et annab te sõber ja teie ise ka endile ikka aru, millega tegelete.
Vabrikust väljuvaid balloone pole mitte kuskilt otsast keevitatud ja selleks on oma kindel üks ja ainus põhjus.


Mu jutt ei kehti madalrõhul asuvate gaasiballoonide kohta (propaan ja selle segud).

Kunagi pea kümme aastat tagasi, kui tänasesse Airokisse survestusmajja tehnikat paigaldasin, sai pulli pärast proovitud üht väikest, kämpingugaasi ballooni, et kuidas need asjad lõhki lähevad. Postitasin mingisse foorumisse ka jube madala kvaliteediga pildid sellest, aga ei mäleta enam, kuhu. Seal olid ka numbrid ära toodud. Peab vähe netis kaevama...
Kui selle katsetamise asemel kasutataks gaasi, siis ma olen 100% kindel, et keegi juuresolijatest tervena lahkunud poleks.
Leidsin: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopic...233#p28233
Vasta

(17-08-2017, 13:46 PM)pen.skar Kirjutas:  Kust seda väikest ballooni ikka saab.
Kui väike on väike?
Huvilistele teadmiseks, et AGA vahetas läinud kevadel välja haiglatele mõeldud 2L hapnikuballoonid. Vanadel pole häda midagi, lihtsalt võeti uued ja paremad kasutusele, milledel reduktor koos manomeetriga külge ehitatud. Vanu on ehk kuskil vedelema jäänud, mis juba maha kantud. Vahetuts tuleb ainult ise teha kui mingi muu gaasi ballooniga ühendada vaja. Siis on vähemalt nõuetele vastav 200bar balloon.
Ise plaanin jah, millalgi agamixiga keevitamise ära proovida. Praegu pole midagi eriti keevitada tarvis.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Airokist saab täiesti legaalselt rentida umbes meetri kõrgusesse ballooni pakendatud keevitusgaase.
Vasta

Plaanin gaasikeevitus komplekti kokku panna. Tähendab, tegelikult ainult kuumutamiseks ja lõikamiseks. Ehk siis propaaniga. Põhimõtteliselt endal täitsa nullseis - ei pitse ega reduktoreid või balloone. Hapniku ballooni osas on üsna selge - see tuleb rentida, aga mismoodi propaaniga on. Kas sobib tavaline kodugaas (propaan/butaan 50:50) või peab olema tööstuslik (100% propaan)? Kust ja millist pitsi osta ning mida üldse veel jälgima peaks?
Vasta

Nii palju tean hoiatada et propaaniga olen ise vahest hädas olnud. Atsetüleen põleb kuumema leegiga. Talvel õues on propaaniga töö isegi tegemata jäänud. Koju võtaks ise ka propaani aga jah, siis peab sellega arvestama...
Vasta

(14-08-2017, 21:50 PM)corpy Kirjutas:  Ja kolmas mille leidsin on suht no-name. Samas meeldib, et sellel on vahetatav kõri ning mõlemast eelnevast võimekam. Mingi video leidsin ka ja tegi väga ilusat õmblust, viimane muidugi ka töömehe teha. See, et seal elektroodi saab pritsida on muidugi ka viimase puhul boonus, mugav kindlasti ühe seadmega mõlemat teha, aga ei oma suurt tähtsust. Paksu raua jaoks vastav elektroodisüliti olemas.

Inverterkeevitus MIG+ MMA 200

Otsustasingi viimase soetada endale, tegelikult juba paar nädalat olemas olnud aga vajamineva gaasi koos reduktoriga ja muude pudinatega sain alles eile. Kuna esimest korda elus selline asi üldse käes, siis polnud ka esimesed harjutused eriti ilusad. Proovisin mingeid torusi ja muud prügi kokku lasta. Teeb väga hästi kui seadistada osata ja pinnad haljaks lasta eelnevalt, seadistamist tuleb veel harjutada. 


[Pilt: keevis.jpg]

Tuleb veel mingi veerev ratastega käru tekitada balloonile+aparaadile endale kuna garaažinurgast on vaja seda vahel õues veeretada. 
Tänud siinse abi eest, sain üsna palju head informatsiooni erisuste ja palju muu kohta. Ja ilmselt tuleb mu käest veel siia küsimusi.
Vasta

Gaasi pealevoolu timmi reduktorist umbes traadipaksus x 10 või vähem. Olenevalt sellest palju sul õhk liigub. Traadi pealevoolu on kõige parem kuulmise järgi paika panna. Vali endale sobiv voolutugevus, suvaline raua junn, ühe käega keevita selle junni pihta(sama kauguse pealt nagu niisama keevitades) ja teise käega timmi traadi etteande reostaati. Hääl mida sa otsid on selle pragiseva ja sahiseva hääle vahel. Peab selline natuke lõikav hääl olema. Proovi...
Vasta

Traadi paksuse järgi on küll veider gaasi koguse määramine. Smile
Pigem ikka põleti suudme järgi. Ma küll jään täpse vastuse kohe völgu, mille tegelikult saab täpselt põleti otsast gaasi hulga mõõtjaga mõõta.

Kõige lihtsam on reduktorist umbes 10 peale ja edasi vajaduse järgi. Kui just muidugi kriitiline keevis ei ole. Hakkad gaasi tagasi keerama kuni näed, et hakkab aegajalt auke sisse viskama(tavaliselt kusagil 8 peal[sõltub põletist]) ja keerad sealt nii umbes 2l min juurde on suht kindel, et katab ära kui tuult ei ole. Need numbrid on kah sellised, et kõigil reduktoritel ilmselt sellised ei ole. Peenemad põletid jooksevad seal 8 peal ka üsna puhtalt. Suurematel jääb ka 12 väheks.

Homseks saan oma materjalidest välja lugeda selle suhte vast. Täna on need magavate lastega ühes toas ja ei hakka kolistama.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Gaasi voolu saad otsast täpselt mõõta rotameetriga. Reduktor ei näita liitreid minutis... Aga nii hulluks ei tasu minna. Traadipaksuse järgi on valem. Ei aja niisama folkloori. Elukutseline keevitaja.
Vasta

Loen ja imestan...   Ostes keevitusaparaadi vaid hinna järgi, on juba algfaasis sisse programeeritud kesine tulemus. Odavate (220V) keevitusaparaatidega on võimalik hea õmblus saavutada vaid ideaalses tingimuses väga hea keevitusoskuse puhul. 

Olen keevitamisega kokku puutunud ca 25 aastat ja kogemuse põhjal julgen väita, et tuleks osta minimaalselt tööstusvoolul töötav aparaat.  Kõik ,,aseained" ja igasugused ,,ratsid" ei õigusta end, vaid lõppkokkuvõttes lõppevad need kesise (loe ebakvaliteetse) tulemusega, mis otsustaval hetkel tekitab kordades rohkem materjaalset kahju kui korraliku aparaadi soetamine või hoopis lõppeb õnnetusega. 
Las iga keevituse huviline esitab endale küsimuse, kas on probleeme vaja?

Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta

Trafo puhul on sõltuvus voolust täiesti arusaadav. Samas trafoga masinat enam keegi väga poes ei müü. Ja inverteri puhul püsib väljundpinge stabiilne üsna suure sisendpinge kõikuvuse osas. Vahetasin odava hiina 230V MIG keevituse mõni aasta tagasi ultramoodsa 400V Kemppi vastu. Kasutasin toda hiinakat kokku oma 6 aastat vist ja pole absoluutselt mitte midagi ette heita selle hinna eest. Noh, on küll kemppiga parem keevitada.. traat ei jää kinni, saab täpsemini reguleerida jne. Suur eelis on ka see, et enam naabrid ei kurda tulede vilkumise üle sel ajal kui ma keevitan. Aga kas ka hinna vahet väärt sellise pool-hobi kasutuse juures? Vaevalt küll.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne