[Tegelane5]

Aastaid tagasi jagasin töösõidukit mitme juhiga. Eripäraks oli sel masinal ammendamatu isu esilaterna H7 pirnide järele  ja eriti töömahukas vahetamine- ca 30min, posu tööriistu jms.

Millisel autol see vahetamine nii hull on?

 Põhukott 307 äkki? Kindlasti on neid veel.

[r.i.h.o]

Hulga aastaid tagasi oli ka mul tööautoks antud peugeot 307. Mingi ajapärast ma loobusin lihtsalt pimedas ja hämaras sõitmisest  ,nii oli lihtsam.
See pirni vahetus ei olnud niivõrd keeruline, kuid külmunud sõrmega tuli läbi ussi m__i augu päris tugevalt vajutada pirni fikseerivat peenikest traati ja see oli lihtsalt füüsiliselt valus sõrmedele.

[aavu]

See pirni vahetus ei olnud niivõrd keeruline, kuid külmunud sõrmega tuli läbi ussi m__i augu päris tugevalt vajutada pirni fikseerivat peenikest traati ja see oli lihtsalt füüsiliselt valus sõrmedele.

Mul autos selleks väiksem kruvikeeraja, mille terasse sälk viilitud. Sälgust ei libise traat minema. Ja veidi painutasin seda traati ka, muidu läks kusagile vastu ja võimatu kohale panna.
Lacetti aku juba 10 ja pool aastat vana, ei kaeba veel. Talv tulekul, loodan aga kindel pole, et kevadeni veab. Ega sellel vist aku "sõbraks olemist" vaja.

[hulgus]

Aastaid tagasi jagasin töösõidukit mitme juhiga. Eripäraks oli sel masinal ammendamatu isu esilaterna H7 pirnide järele  ja eriti töömahukas vahetamine- ca 30min, posu tööriistu jms.

Millisel autol see vahetamine nii hull on?

Türgi kättemaks Euroopale...

[tungla]

Probleem ford transiti(2003a)kapoti lukuga nimelt käib see võtmega lahti (peaks käima)mida ei saa kuidagi lahti.Miks ei võinud seda lukku trossiga avatavaks teha.Kui kellelgi on mingeid kogemusi kuidas seda avada ja pärast see võtme süsteem ringi teha inmlikumaks.Leotatud seda juba teist päeva,tulutult.

[tets]

Natuke teistmoodi "kapsasuppi", ehk asjust mis alul vihastavad, hiljem kui anektoodid tunduvad.
Miks on vaja korjata läbipõlenud kaitsmeid, pirne või õlifiltreid?

Mul säärane paarimees, õnneks ainult talviti, ka säärane kooner. Kui autol h4 pirnil kaugtule niit läbi põleb, topib ka karpi. Et siis suvel hea sõita, öössel valge, pole ju kaugtulesid vaja. Lähitule niidi läbikärssamisel toimetab tegelt samamoodi, küll ta mingi perversse vabanduse leiab, a'la peremehe raamatupidaja loeb aastalõpus läbipõlenud pirnid üle.

[zurik]

Natuke teistmoodi "kapsasuppi", ehk asjust mis alul vihastavad, hiljem kui anektoodid tunduvad.
Miks on vaja korjata läbipõlenud kaitsmeid, pirne või õlifiltreid?

Mul säärane paarimees, õnneks ainult talviti, ka säärane kooner. Kui autol h4 pirnil kaugtule niit läbi põleb, topib ka karpi. Et siis suvel hea sõita, öössel valge, pole ju kaugtulesid vaja. Lähitule niidi läbikärssamisel toimetab tegelt samamoodi, küll ta mingi perversse vabanduse leiab, a'la peremehe raamatupidaja loeb aastalõpus läbipõlenud pirnid üle.

Sellistele ütleks et jäta auto ostmata vaata kuidas hoiab kokku .

[tets]

Kõige suurem kooner keda ma tean on minu onu. Oli tal telekas rikki läinud, et mingi aeg hakkas lihtsalt sahisema. Remontida ka vist ei õnnestunud.
Ostis siis uue televusseri ära ning pani tolle vana kõrvale. Kõrvale just selle pärast, et niikaua vaatas vana pildikasti, kuni too sahisema hakkas, siis lülis uue järgi.
See, et puldid kilekottide sees olid, nuppude kulumise vältimiseks, oli iseenesest mõistetav.

[silks]

Probleem ford transiti(2003a)kapoti lukuga nimelt käib see võtmega lahti (peaks käima)mida ei saa kuidagi lahti.Miks ei võinud seda lukku trossiga avatavaks teha.Kui kellelgi on mingeid kogemusi kuidas seda avada ja pärast see võtme süsteem ringi teha inmlikumaks.Leotatud seda juba teist päeva,tulutult.

Uurista puuriga see lukk tühjaks ja saad suure lapiku kruvikaga lahti väänata. Ma olen olnud sunnitud kolmel transistoril sedasi tegema, pärast ongi võtme asemel kruvikas lihtsalt. 

[muska71]

tellige kulleriga kaup kuhugi päraperse metsa ja siis vaadake mis toimub,ükski ei leia üles...

no vaat mina elan sellises karuperse metsas ja kõik kullerid on üles leidnud talunime järgi, mõni on helistanud ja juhatust küsinud, üks rehve toov keeras valesse kohta ja jäi sisse aga tuli ikka lõpuks kohale. Tõsi Omniva kulleriteenusest pole ma midagi kuulnud ...

kevadel ostsin ostast mingi silindri 25 kg kolakas,müüja pani omniva kulleriga teele kuig.i hoiatasin.omniva kuller sattus laupäevale tulema ja töö nr andsin telefoniks kuna muud numbrit pole.töövälisel ajal telefon kappis hääletul.selle asemel,et pakk kliendile koju ära tuua viis kuller paki sidesse ja rohem kullerit see ei loksuta ka omnivat mitte.kliendi mure kuda kätte saad.kirjutasin omnivasse,et mõelge nuud ülakorrusega ka hetkel mul transporti pole,postkontor bussipeatusest  mitusada meetrit ja bussipealt kodu kilomeeter,et kuda ma seda tassin?et mille eest kulleritasu maksin?neil poogen.lõpuks sain potstaljoni kätte ja see lasi autole tõsta ja tõi ära,muidu lihtsalt saadavad tagasi ja kõik.vot see on omniva kuller.loomulikult oli müüja tige mu peale,et miks järgi ei lähe ja sai ka omnivaga tuttavaks.

[zazik]

Sel puhul ei ole küll mitte kedagi teist süüdistada kui iseennast. 

Ei vaidle selles suhtes, et Omniva kullerteenus on allapoole igasugust arvestust, aga kui ise teha kõik võimalik selleks, et olla kättesaamatu, siis pole ka võimalik mingit teenust pakkuda. 



Meenub üks paari aasta tagune lugu kui ühe tuntud poliitiku kõrges riigiametis töötav abikaasa (naisterahvas) sõimas mind (logistikut) nagu viimane voorimees, ikka v***ude ja pu**idega. Probleem oli selles, et temal oli tähtis koosolek ja telefon väljalülitatud, miks kuller tema kaupa kohale ei toonud, tal olid ju vanemad kodus.

[muska71]

Sel puhul ei ole küll mitte kedagi teist süüdistada kui iseennast. 

mille puhul?

ma tõesti ei teadnud,et kuller laupa tuleb.

[Arnol]

Ei osanud nagu mujale kirjutada ja ei hakanud eraldi teemat ka tegema aga silma on jäänud selline nähtus, et mingise metallküttekeha, olgu ta siis bursuika või bullerjan või mingi täiesti lambine plekk-ahi, ümber laotakse kive, et siis "hoiab kauem sooja". Eriti hakkab see silma just kusagil töökodades, soojakutes või garaažides. No ei mõista mina, mismoodi need kivid seal ahju ümber peaks sooja hoidma, kui neid on seal julgelt alla saja kilo, väike ahi on ju tonni ringis ja siis alles tekib mingisugunegi soojusmahutavus. Ma mõtlen pigem, et need paar kivi mis seal ümber on pigem tõstavad küttekolde pleki temperatuuri ja seetõttu langeb kasutegur, kuna vähem sooja pääseb läbi pleki ja rohkem läheb korstnasse.

[motamees]

Ei osanud nagu mujale kirjutada ja ei hakanud eraldi teemat ka tegema aga silma on jäänud selline nähtus, et mingise metallküttekeha, olgu ta siis bursuika või bullerjan või mingi täiesti lambine plekk-ahi, ümber laotakse kive...

Ära võta enamust eeskujuks. Nad võivad valesti asjast aru saada. 
Maanteel ületavad väga paljud autojuhid 90km/h piire. Ega see ei tähenda, et see veel õige on.
Kontrolltööd tehes sai poeg ainukesene teistest teise tulemuse. Hiljem selgus, et just temal oli ainuke õige vastus. Oli vist veel mõni õige olnud, aga spikerdamine nullis need ära.
Kividel ümber ahju on ka positiivne omadus. Põlegu parem metallahi kiiremini maha, kui terve töökoda. Kivist ekraan on lausa seaduses kirjas olevalt väga tõhus kuumuse "sumbutaja".
Olgu meil siis vale või õige, aga minumeelest on sinu postitus väga targalt lahkand kivide teemat. Olen sinuga sama meelt.

[raulex]

Ei osanud nagu mujale kirjutada ja ei hakanud eraldi teemat ka tegema aga silma on jäänud selline nähtus, et mingise metallküttekeha, olgu ta siis bursuika või bullerjan või mingi täiesti lambine plekk-ahi, ümber laotakse kive...

Ära võta enamust eeskujuks. Nad võivad valesti asjast aru saada. 
Maanteel ületavad väga paljud autojuhid 90km/h piire. Ega see ei tähenda, et see veel õige on.
Kontrolltööd tehes sai poeg ainukesene teistest teise tulemuse. Hiljem selgus, et just temal oli ainuke õige vastus. Oli vist veel mõni õige olnud, aga spikerdamine nullis need ära.
Kividel ümber ahju on ka positiivne omadus. Põlegu parem metallahi kiiremini maha, kui terve töökoda. Kivist ekraan on lausa seaduses kirjas olevalt väga tõhus kuumuse "sumbutaja".
Olgu meil siis vale või õige, aga minumeelest on sinu postitus väga targalt lahkand kivide teemat. Olen sinuga sama meelt.

Füüsika:
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 
Palju ahju pealispinna temperatuur tavaliselt on ?
Garaaziahi pärast kerget kütmist.Tuli paar tundi kustunud.

Garaazis ei oota ka keegi 22 kraadi sooja järgmiseks hommikuks.

[Arnol]

Ma arvan, et tuba oleks paar tundi peale kütmist soojem, kui kive ei oleks ahju ümber.  Aga noh kes seda ikka katsetada viitsiks   
Selles mõttes et kui need kivid on seal bursuika ümber, siis ju ahjupleki temperatuur tõuseb selle tõttu, et plekk ei saa maha jahtuda ja seetõttu ka suudab seesama plekk ahjus vuhisevast leegist vähem soojust välja imeda ja rohkem soojust läheb seetõttu korstnasse.  Sisuliselt on need kivid ju müüriks köetava ruumi ja ahju vahele.

Vaatasin ka korra järgi.. jah üllatuslikult on hoopis soojusmass, mitte soojusmahtuvus, see termin mida mõtlesin. Sain aga teada seda, et telliskivi soojusmahtuvus on kolm korda väiksem, kui veel. Seega see paarkend kilo kive seal bursuika ümber ei oma mingit soojusmassi st. 60 kilo kive 96 kraadi peal on nagu kaks pangetäit keevat vett. Pigem ma arvan, püsib see ahi ise kauem soojem, kuna kivid hoiavad sooja kinni.

Aga miks ma üldse jauran selle teemaga.. mul endal ei olegi mingisugust bursuikaga garaaži   Lihtsalt sattusin youtubes peale videole, kus üks "tark" õpetas, et nii olla hea teha ja kommentaariumis veel kiideti takka ja ma mõtlesin et täitsa pekkis, üks teeb ees ja.. 
panen selle video ka siisa (ingliskeelne): https://www.youtube.com/watch?v=6uuhrdmfnqo&t=3s

[Alts]

Äkki on tegemist veel ruumide erineva soojapidavusega. Kehvema soojapidavusega ruumi võid effektiivselt "üles kütta" aga kui söed kustunud, siis hajub viimnegi. Samas, kui ebaeffektiivselt köetud "lisastruktuur" õhkab veel midagigi ja sõltuvalt tuule ruumist läbipuhumise astmest võib aidata hoida temperatuuri? Selline mõte lihtsalt.

[aavu]

Metallist buržuika kütab ruumi ruttu soojaks ja isegi palavaks, kui tuli kustunud, jahtub kähku ja ruum jahtub enne järgmist kütmist (24 tunnipärast) välistemperatuurini.
Tellisahi oma soojainertsiga soojeneb aeglaselt, ei aja üldjuhul ruumi palavaks ja kütmise lõppemisel alles jõuab soe ahju välispinnale. Seda sooja jõuab ahju välispinnale veel 24 tundi ja ruumi temperatuur küll langeb aga mitte välistemperatuuri tasemele.
Sama efekt, küll lühiajalisem, on kivide lisamisel metallahjule, kivid jahtuvad veel kaua.

[raulex]

Garaazi kõigil pole, aga saunas on vast igaüks käinud.Äkki isegi kerisekividele pärast tule kustumist leili visanud.
Füüsika seisukohast on bursuika tellistega ja saunakeris kividega suht sarnased nii suuruselt kui kivide massilt.

[klemm]

Ei osanud nagu mujale kirjutada ja ei hakanud eraldi teemat ka tegema aga silma on jäänud selline nähtus, et mingise metallküttekeha, olgu ta siis bursuika või bullerjan või mingi täiesti lambine plekk-ahi, ümber laotakse 

Kividel ümber ahju on ka positiivne omadus. Põlegu parem metallahi kiiremini maha, kui terve töökoda. Kivist ekraan on lausa seaduses kirjas olevalt väga tõhus kuumuse "sumbutaja".

Just, metall läheb ikka väga kuumaks. Mul on kivide taga seina ääres veel kivivilla plaadid. Olen ka arg.