Eesti Vabariik 100
#21

Mis käsipidurit puudutab, siis see ei töötanud ükakõik mis asendis (vähemalt sellel isendil, millega mul "õnnestus" sõita. Ülevaatusele mindi nii, et tänavajagu enne ülevaatuspunkti peatati buss kinni, roniti bussi alla ja keerati kässarit niipalju peale, et kuidagi sai ülevaatuseni liikuda. Peale ülevaatuse edukat läbimist keerati kässar jälle vabaks. Minu 30 aasta tagune kogemus.

Pisut irooniat ka. Mis tariifi alusel määras kuusakoski puust kerega bussile kaalu? Või ostavad nad nüüd puitu kah?
Vasta
#22

Puit ja muu kraam lahterdub prügi alla... See arvatakse silmamõõdu alusel kaalu näidust maha.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#23

(20-10-2017, 14:55 PM)cesium Kirjutas:  Kas seal miskit kahekordse hinna teemat polnud müümisel?

Oli. Kahjuks seadus karmistus vahepeal ja praegu on vaja iga traadijupi väravast VÄLJA viimiseks jäätmekäitlusluba.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#24

(20-10-2017, 15:00 PM)kalju1 Kirjutas:  Mis käsipidurit puudutab, siis see ei töötanud ükakõik mis asendis (vähemalt sellel isendil, millega mul "õnnestus" sõita. Ülevaatusele mindi nii, et tänavajagu enne ülevaatuspunkti peatati buss kinni, roniti bussi alla ja keerati kässarit niipalju peale, et kuidagi sai ülevaatuseni liikuda. Peale ülevaatuse edukat läbimist keerati kässar jälle vabaks. Minu 30 aasta tagune kogemus.

Ei tea, mismoodi need hoovad seal jooksid, aga minu omal pidas kässar küll väga hästi. Aga ei ole enam hästi meeles, tavaliselt vist ei olnud seal ZIL-i käsipiduri kang, justkui oli midagi muud. Võimalik, et minu oma oli keegi ümber ehitanud, igatahes ZIL-i kangiga käis.
Vasta
#25

Saades aru mis aeg ja võimalusd olid ning kogu austusega nende inseneride vastu, aga seda aretist vaadates ja kasutajate lugusid lugedes meenub venelaste(?) ütlus: elu on fekaal, aga õnneks lühike.
Vasta
#26

Mis mõtted on selle kopajuhi peas kui ta tutikale Eestis kokku klopsitud bussile kümnesse lajatab ? Tahan tõstan bussi, tahan joon kisselli ? Kas tõesti ei teki ühelgi tegelasel seal majas mõtet, et võtaks mõne kõne "sinna kuhu vaja" kasvõi spekulatiivsel eesmärgil ja hoiaks patsienti aianurgas mingi aja ? Või tõesti tahab plaan täitmist, hunt tööd ja üldse on kõik on pohhui ?

Ma saan aru, et tehnilises mõttes on alati parem kui asjal on katus peal, aga kui vähegi võimalik, siis ma jätaksin bussi täpselt nii nagu ta on, mingis mõttes on see selle bussi lugu. Ise tegime, ise tapsime... No siis muidugi mitte meie Smile

Vägev lugu igatahes, hea töö !
Vasta
#27

(21-10-2017, 00:01 AM)spitfire Kirjutas:  Mis mõtted on selle kopajuhi peas kui ta tutikale Eestis kokku klopsitud bussile kümnesse lajatab ? Tahan tõstan bussi, tahan joon kisselli ? Kas tõesti ei teki ühelgi tegelasel seal majas mõtet, et võtaks mõne kõne "sinna kuhu vaja" kasvõi spekulatiivsel eesmärgil ja hoiaks patsienti aianurgas mingi aja ? Või tõesti tahab plaan täitmist, hunt tööd ja üldse on kõik on pohhui ?

Ma saan aru, et tehnilises mõttes on alati parem kui asjal on katus peal, aga kui vähegi võimalik, siis ma jätaksin bussi täpselt nii nagu ta on, mingis mõttes on see selle bussi lugu. Ise tegime, ise tapsime... No siis muidugi mitte meie Smile

Vägev lugu igatahes, hea töö !
Endal kogemus 8 aasta tagant, kus arvatavasti pärijate poolt toodi ideaalses säilivuses 1974. aasta 408 vanarauda, oli kõikjalt värske (sillad, mootor, põhi puhtad ja justkui värske värvi all). Antud platsi majandav/juhatav valgekrae (pintsak, valge triiksärk, kenad kingad ja hoolitsetud välimus ei sobitunud eriti ümbritsevasse seltskonda ja vastavasse tavoti- ning roostemerre) laskis selle masina kõrvale panna, et nii hea masin ning ehk keegi soovib. Ja siis kui meie kohale jõudsime oli agar kopajuhist tavoti-Vasja hommikul varavalges ülemuse puudumist ära kasutaud ning masina virna tõstnud. Hiljem säilinud juppe maha kruvides selgus ka põhjus, autol olid uued tänapäevased suverehvid all + ka tagavara ratas tutika rehviga, mida kopajuht omale tahtis, aga kui auto oleks terves tükis müüdud oleks ta võinud nende omale saamisest ainult und näha.

Nii et on ka täitsa võimalik, et teemakohase bussi elu päästsid väätusetud rehvid. Big Grin

Aga nagu eelpool mainiti siis vanaraua kokkuost siiski tulu teeniv ettevõte, mitte igavese väljanäitusega muuseum nii et hea et niigi läks.
Analoogselt, on teada tuntud tõde, et linnades ehitustöid tehes tuleb välja vanade hoonete vundamente, linnamüüre jms. arheoloogilise väärtusega säilmeid. Kui võimalik, siis hävitatakse need esimesel võimalusel kiirelt, mis on muidugi arheoloogia ja ajaloo poole pealt väär. Samas ehitusfirma ja ehitusmeeste (tahavd jooksvalt tööd ja palka) jaoks on tegu õudusunenäoga kuna võib järgneda mitmenädalane või ka pikem tasustamata ja mittekompenseeritud seisak töös ning oht töö tähtaegadele. Töömehe tasandilt, et ideaalmaailmas töömehe naine ja lapsed on pühendunud ajaloohuvilised siis nad on võibolla nõus ühe kuu poole isa palgarahaga ära majandama ja toidust poole sööma õige eesmärgi nimel, et nt. leitud linnamüür saaks ilusti ajalooannaalisesse dokumenteeritud. Smile
Vasta
#28

Viimasest jutust järeldame, et muinsuskaitseseadus? on puudulik, kuna seal puuduvad hädavajalikud kompensatsioonimehanismid. Süsteem töötab nii iseendale vastu. Sama ka jäätmeseadusega, sunnitud hävitamine.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

See täiesti levinud skeem, et kui sa lükkad kellegi külmkappide vahele, olgu see või buss, ja tahad teda veits jõutarvitada, siis sa sellega lehte satud:
https://virumaateataja.postimees.ee/4284...nikumbussi
See on tasuline artikkel ja mina seda lugeda ei näe, aga ilmselt seal samast bussist juttu tehakse. Kuulus buss kui lehes räägitakse.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#30

Töötasin Nürnbergi lähedal sellises kuusakoski laadses asutuses kuni 2006 viis aastat jutti
seoses sellega pean tunnistama üles vanasöidukite massimörva..
Säilitamis väärseid autosid läks kopa alla hulgaliselt,köige erksamad näited nendest oleks
Opel Corsa A 82a ls 8200km
Citroen Visa 83a ls 23000km mootor läks eestisse tuttavale mingi lennumasina ehituseks
Opel Monza 83a ls 60000km
need asjad oleks nädalase tööga saanud musta numbri vääriliseks,no mingi suurem hulk
selliseid asju oleks olnud kah veel säilitamis vääriliseks....
Veskisse läksid asjad muidugi südame valu saatel aga panna kah neid kuhugile erti pole,
Loomulikult sai asju esmese hooga proovitud müüa aga kuni selle momendini kuni keegi
sellele töstukiga külje pealt sihilikult sisse söitis et me asjale käega lööksime ja poolakast
töstuki juht sealt oma rappele pea uue moto saaks ja asi jalust ära kah Sad
Seda alatut vötet kasutasin ise kah paar korda et lihtsalt asju jalust saada,hommikul
ülemus söimles vähe ja asi jok...

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#31

Igati kiiduväärt ettevõtmine, loodame et austatud bussitaastajate seltskond saab kunagi austusväärsemalt tänatud kui seda on soe käepigistus.


Mõõdukas vaesus on parim restauraator.
Vasta
#32

(21-10-2017, 19:23 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  See täiesti levinud skeem, et kui sa lükkad kellegi külmkappide vahele, olgu see või buss, ja tahad teda veits jõutarvitada, siis sa sellega lehte satud:
https://virumaateataja.postimees.ee/4284...nikumbussi
See on tasuline artikkel ja mina seda lugeda ei näe, aga ilmselt seal samast bussist juttu tehakse. Kuulus buss kui lehes räägitakse.


45 aastat vanatehnikaga tegelenud Rakvere mehel Vello Vilul lõid Kuusakoskis silmad särama. Kas vanametalli kokkuostu on tõesti jõudnud tükike Eesti autotööstuse ajalugu?

Seda, et 1960. aastal Tartu Autoremondi Katsetehasest nr 3 väljunud TA-6 markeeringuga bussi tasub säilitada, teadis Vello Vilu, kes juba üpris varasest lapsepõlvest vanatehnikat putitanud, otsekohe.

“Kui buss oleks Kuusakoskile juba maha müüdud ja müük vormistatud, siis oleks raskem olnud see kätte saada, juba finantsiliselt,” kõneles puksiirauto peal töötav Vilu, kes õnnelikul kombel juhtus oktoobri esimesel nädalal Kuusakoski platsil nägema seda haruldust, mille tema kolleeg oli sinna transportinud. Vilu astus kolleegile ligi, uuris, kust too buss tõi, ja sai vastuseks, et Tamsalu gümnaasiumist. Nüüd asus vanatehnikafänn Tamsalu vallaga läbi rääkima, et buss metallihundi hammaste vahelt päästa.
Tamsalu vallavanema Riho Telli sõnul oli tegemist kunagise koolibussiga, mille EPT omal ajal õppeasutusele ilmselt kasutada oli andnud. Pikki aastaid seisis uunikum kooli õue peal kuuris, kuni gümnaasium sai uue direktori, kes lasi kuuri korda teha. “Muude asjade alt tuli ka buss välja,” lausus Tell, kellel polnud midagi selle vastu, et buss loovutatakse hoopis Eesti Bussiajaloo Seltsile, kes sõidukile nüüd uue elu annab.
Oma esimese elu on buss elanud Tallinna Autobaasis nr 16, sealt on pärit ka riiklik registreerimismärk. Kunagi on sõiduriist saadetud Tamsallu, seal on see veidi ringi vuranud ja viidud aastatel 1985–1986 Tartu tehasesse kapitaalremonti, mille käigus valmistati uus kere ja paigaldati Kuusalus põhjalikult remonditud tehnika. Buss on tehase peainseneri käskkirjaga antud Tamsalu EPT bilanssi poolfabrikaadina ehk elektrisüsteemid on jäänud paigaldamata.
Eesti Bussiajaloo Seltsi eestvedaja Tõnu Piiburi sõnul on tegemist ühe suhteliselt viletsa bussiga, mistõttu jäi see sellisena seisma – elektrisüsteemi paigaldamist ei võetudki ette.

“Tegu on selles mõttes ainulaadse bussiga, et sel on kandiline nina ning gaasipedaal on veel siduri ja piduri vahel. Kereplekid on kinnitatud puidust karkassile kruvidega,” kirjeldas Piibur uunikumi.

Et jutt käib täies originaalis säilinud ajaloolisest liiklusvahendist, ei tohi seda restaureerima hakata ja kõik vajalikud tööd tehakse nii minimaalselt kui vähegi võimalik, et säiliks bussi kõige algupärasem versioon.
Buss jääb museaaliks ja sellega liiklusse ei minda, kui, siis natuke veeretakse mööda hoovi, et oleks näha, kuidas taolised bussid sõitsid. “Kerevigastusi, mille Kuusakoski haarats tekitas, katsun võimalikult autentsete meetoditega parandada ja tuleb leppida teadmisega, et tegu ei ole kahjuks enam täies mahus säilinud isendiga,” nentis Piibur. Kuusakoskisse pukseeriti buss küll väga autentse museaalina, kuid seal haaras ekskavaator katusest ja seinast ning tõmbas sõiduvahendi vastu ülejäänud metallihunnikut, tekitades kerele vigastusi.“Paar kuud nokitsemist ja Eesti 100 aasta juubeliks võikski valmida üks väike kingitus, mis sümboliseerib ühte osa meie tagasihoidlikust autotööstusest Estonia vormelite kõrval,” pakkus Piibur välja idee.

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#33

Ma loen sellest ajakirjaniku üllitisest välja, et nüüd on Kuusakoskil õigus lõhkuda juba ka ametlikult neile mittekuuluvat vara?
Vasta
#34

On selle Kuusakoskiga nagu on, meie sellest ennast heidutada ei lase. Takkajärgi lugedes on muidugi skeem jube keeruline, aga tegelikult oli asi poole tunniga tehtud. Loomulikult võiks otsida süüdlast, et kes lõhkus ja kes vedas, aga ma parem hoian madalat joont, sest oluliselt suurem eesmärk on see bussikene nüüd toimivaks museaaliks seada. 
Vahepeal on selgunud, et see on see sama bussi eelmine elu, mis avaneb siin http://kodu.pri.ee/ta/?action=vanadfotod&cat=24&ID=644
Kunagi aastal 1960 valmis ilusam versioon TA 6-st ja siis ta sõitis Tallinna Autobaasis nr 16 ja anti edasi Tamsalu EPT-le. Seal veidi töristati ringi ja saadeti buss kapitaalremonti. Kapitaalremondi käigus jäi ilmselt alles ainult TA 6 raam, mis on veidi pikendatud ja igasugu keevitatud lisadega. Vähemalt nii tundub, et raam on rohkemate korrosioonikahjustustega kui kere, see tähendab, et kere pole peaaegu üldse korrosiooni tunda saanud. Aastal 1985 valmistati bussile täiesti uus kere, koos sisu ja muu tehnikaga, ehk siis ikkagi uus buss, mille identiteet ja registreerimisnumber ulatub aastasse 1960.
Nagu allpool pildil ka näha on numbril varem olnud poldiaugud, millega kinnitati number stange kohale ja kaks auku, millest kinnitati number otse stange külge, keskele. Numbri märgi all on kriidiga kirjutatud bussi vin kood. See on sellest ajast kui bussi tehases ringi veeretati ja reg numbrit veel küljes ei ole. See on selge viide, et buss just väga sõitnud ei ole, sest kriidiga kirjutatud asjad tulevad suurema vihmaga üldjuhul maha.
         

Palume ka huviliste abi: meie laos on igast nodi ja üldjuhul on kogu varuosa majandus olemas, millega seda bussi sõidukorda seada, puudu on aga üks punane klaasike. Tegu on levinud GAZ 51 gabariidi tule kopsikus kasutatava vähe levinud punase klaasiga, mis on identne läbipaistva klaasiga, aga lihtsalt punane. Neid kasutati bussidel tagumistes gabariidituledes ja ilmselt kusagil veel, kas invaliidiautodel taga või jumal teab kus kohas. Esimesed gabariidituled on levinumad läbipaistvad klaasid ja neid ikka liigub. Kui see tuli on tiiva peal, siis see on sellise nurga all ja kui see kinnitatakse katuse serva gabariidituleks, siis toksitakse seest valts lahti ja keeratakse tule korpus jala suhtes vastupidi, siis jääb tuli horisontaalselt. Sinna sobivad ka RESPO kärude kummipulkade otsas olevad  punased plastikust tuled, aga neil on ots veidi lapikum ja nad on ikkagi plastikust, kuna meil on käsil umbeuhke originaali taastamine, siis oleks ikka hea kui oleks klaasist. Üks on olemas, aga üks on puudu, sest kokku on neid vaja kahte. Kas kellelgi lugejatest on või on lihtsalt jäänud silma, kus oleks ja kust võiks sellise hankida?
   

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#35

Saan ma õigesti aru,et buss korrastatakse nii nagu ta oli viimasest kapitaalremondist alates?


Vasta
#36

Veel käiv oksjon. Vähemalt mingi variant lambike saada.

http://newauction.ru/offer/fonar_avto_ga...25603.html

999 vene rubla
Vasta
#37

(23-10-2017, 14:20 PM)kopraonu Kirjutas:  Saan ma õigesti aru,et buss korrastatakse nii nagu ta oli viimasest kapitaalremondist alates?

Jah. Selguse huvides tuleb selgitada, et viimase kapitaalremondi käigus ei tehtud bussile kapitaalremonti, vaid valmistati täiesti uus buss. Aasta oli siis 1985. Heal juhul kasutati sama riikliku registreerimismärgiga raami, aga samas ei ole see ka väga kindel, et raam just selle numbriga kokkukäiv raam oli. Seega tuleb tõdeda, et bussi identiteet pärineb aastast 1960 aga buss nr 1312 on valmistatud aastal 1985 detsembris. No mõnel lihtsalt õnnestub mitu korda sündida.

Hetkel on buss ikka rapitud rääbis ja seetõttu sai võetud plaani, et buss tuleb teha vaadeldavaks ja veerevaks. See et ta väljus tehasest poolikult paigaldatud elektrisüsteemiga, vähemalt ei ole tal kunagi küljes käinud näidikuid, sest kõik paigaldamise keermed on värvised, ei ole minu meelest piisavalt pädev põhjus jätta teda selliseks, et ongi poolik. Kui meil oleks juba mitu sellist TA 6 bussi, mis sõidavad ja loovad õiget bussimeeleolu, siis oleks ka mõeldav, et see eksemplar jääb selliseks. Ehk siis mittesõitmisest olid puudu näidikud, generaator, starter, aku (akust teeme hiljem eraldi peatüki, sest see on lihtsalt väga naljakas) ja lülitid. Alla lähevad ka uued rehvid, sest vanad on vales mõõdus, käivad vastu keret ja liiga lopergused, erinevad ja õhku mittepidavad. Tava programm on igasugu pihkumised ja õlilekked ja muud sättimised, aga see ei ole mingi restaureerimine vaid tavaline seadmete käitlemine.
Teine teema on Kuusakoski kahjustuste likvideerimine. Kopa nahka on läinud katuseplekk, seinte plekk, seina ja katuse karkass, sisemised kattematerjalid, millest on kõige suurem kahju insulac plaadist, mida enam ei toodeta ja mille saamiseks ma olen ilmselt sunnitud ostma korteri Tamsalus, kus köögi ja vannitoa seinas on sobivas suuruses tükk seda kunagi levinud materjali. Puruks on paar puust liistu ja nendest koopiate valmistamine on kõige keerulisem, sest ma ei oska jalgadega höövlit ja freesi kasutada ning kätega tehes tuleb liiga hea. Välja tuleb vahetada ka mõned vasaku külje klaasid, aga see on lihtne üritus, sest sirget triplexi lõigatakse kusagil ikka ja kummist tihendid on jäänud terveks. Hunnikusse tõstmisega on puruks laamendatud ka tagumise otsa tuled ja ülemised gabariidid ja kaks sisemist laetuld, Kõveraks on väänatud mütsiriiul ja sisemised lae plekid. Hetkel ei ole veel teada, kas alumise serva lömmi vajutatud plekke saab taastada nii, et originaal värv peale jääb. Neid on plaanis kahe villase teki vahel toksida, kas õnnestub, anname teada. Kopp on teinud ka paari sentimeetri suuruse augu originaal kardinasse, mis iseenesest on ka veits jama, sest kõik kardinad olid alles ja trippidega ühte värvi ja praktiliselt pleekimata. Ilmselt tuleb selle auguga leppida. 

Venemaal asuva gabariiditule osas võtavad meie inimesed nende inimestega ühendust ja vaatavad mis saab. Ilmselt sõidetakse üks Aston Martin puruks, põrutatakse tankiga läbi maja ning sooritatakse ohjeldamatult muid meinstriim etteasteid, mis ühe puuduva kristalli kättesaamiseks ikka tehakse.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#38

Teeksin paar oletust bussi ajaloo kohta . 16  autobaas (aastast 1974 II filiaal ja hilisem Toiduvedu)  varustas Tallinna toidupoode transpordiga ,seega võis esialgne variant olla hoopis leivaveo buss. Ajaloost veel nii palju ,et 1974 aastal koondati II filaali ka  endises 17 autobaasis olnud  mõned TA-6 bussid , mis olid kohandatud  raamatute veoks .
TA -6 katusetule klaas ?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#39

Võiks täitsa kaaluda mõtet jätta see buss selliseks nagu ta Kuusakoskist kätte saadi eesmärgiga näitlikkustada tulevastele põlvedele, kuidas suhtuti Eesti Vabariigis vanatehnikasse aastal 2017. Ekspositsiooni parema originaalsuse huvides võiks bussi sättida samatüübilise kopphaaratsi hambusse nagu ta vanarauaplatsil oli (veel parem kui saaks KK-st kätte need vigastused teinud algne, võiks lausa lisada originaal kopphaarats!) ning kirsiks tordile oleks kui kopphaaratsi kangide taha saaks veel istutada need vigastused tekitanud originaalkopajuhist tehtud muumia. Cool

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#40

(23-10-2017, 19:35 PM)Ferry Kirjutas:  TA -6 katusetule klaas ?

Selline klaas on ka minu ПАГ-2-l üleval katuse nurkades. Nii ees-kui ka tagapool. Loogiliselt võiks olla nii,et ees rohelised ja taga punased. Võib-olla nii oligi aga minu bussil punased. TA-kohta ei oska midagi öelda.

T.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne