[Mahno]

Teema lahenenud tiki tehase vastutulelikkusega. Ilmusin kohale, vaadati teh. passi ja andmesilti, kuna kõik klappis lasti põristajaga vin uuesti peale. Minu jaoks case closed. Suhtumine tehases 5+. Teenus oli mulle tasuta.

Numbriraua mehed - numbriraudadest on vähe, vaja on ka tähti. Lisaks tärni algusesse ja lõppu, kui tahate, et näeks legitiimne välja. Lisaks - kui vana vin on osaliselt loetav vms, annab tiki sulle tõendi, millega tuleb ARKi minna - tehakse teh. passi märge.

Ja lõppeks - kui te peaksite kogemata ise mingile asjale vin koodi moodi asja peale lööma, siis tasub sel teemal hästi vaikne olla, vin koodi võltsimise eest saab päris korralikult vastu näppe.

[v6sa]

...
lasti põristajaga vin uuesti peale.
....

Kas selle preparaadi tulemus on rodu pisikesi augukesi, millest moodustuvad tähed-numbrid?
Tasub asukoht millegiga ära märkida - aastate pärast seda sitakihi alt otsida on päris huvitav

[muska71]

Teema lahenenud tiki tehase vastutulelikkusega. Ilmusin kohale, vaadati teh. passi ja andmesilti, kuna kõik klappis lasti põristajaga vin uuesti peale. Minu jaoks case closed. Suhtumine tehases 5+. Teenus oli mulle tasuta.

Numbriraua mehed - numbriraudadest on vähe, vaja on ka tähti. Lisaks tärni algusesse ja lõppu, kui tahate, et näeks legitiimne välja. Lisaks - kui vana vin on osaliselt loetav vms, annab tiki sulle tõendi, millega tuleb ARKi minna - tehakse teh. passi märge.

Ja lõppeks - kui te peaksite kogemata ise mingile asjale vin koodi moodi asja peale lööma, siis tasub sel teemal hästi vaikne olla, vin koodi võltsimise eest saab päris korralikult vastu näppe.

tärni maküll ei mäleta,katsun päevapoole üle kaeda.arki vennad tagusid numbrid ja tähed sisse kõveralt kui seakusi.

[DevilDeVille]

Täristaja haagisele sobib, ark on rahul. Autopuhul läeb juba lõbusaks.

Ja vinni ette ja taha käib sümbol. Meie näituseks kasutame kriipsu.

[Mahno]

Jah, täristaja töö näeb välja, nagu oleks kärniga päkapikk hullunud

Aga nüüd ma vähemalt tean, kust otsima peab, küll ma järmine kord üles leian kui vaja.

[Sm.Autojuht]

Palju siinsetest haagise valiku küsiatest  realselt midagi ka soetanud on? Kuidas nagu läind on, kui saladus pole.

[Sm.Autojuht]

Tubli mees. See nelja vedruga peaks väga stabiilne olema tõesti. Mäletan kunagi vene ajakirjast pilti kus ringraja mossele sarnaselt vedrud alla aretati.

[Alts]

Siin lehel postitus 209 all olevast Respost võin rääkida:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=49514&page=11

Parem link postile
(Konkreetse posti link asub postituse paremas ülaservas #postituse number teemas)

[Sten]

Sai valitud kahe teljega Brentex 1.5x3m kastiga.
Kaks telge sellepärast, et stabiilsem ja saab rohkem peale võtta kui tarvis talu piires miskit liigutada.
Brentexi puhul meeldib, et põrandas ei ole ühtegi aasa, saab rahulikult kaupa lohistada. Nendel kärudel ka silma järgi tugev raam tahaotsa välja.
Plastist poritiivad pole häirima hakanud.
Üldiselt sai käidud uurimas ja Respot, Tikit ja Brentexit ja Brentexil tundus raam kõige tugevam.

Nende esimeste ääretulede peale võite lõigata 0.5L plastmasspudelid kaitseks kui kruusateedele minek.

[Daff]

Nende esimeste ääretulede peale võite lõigata 0.5L plastmasspudelid kaitseks kui kruusateedele minek.

Haagise kohta mitte üks halb sõna aga aeg ajalt on hakanud kummitama küsimus nende eesmiste nurgatulede kohta. Milleks need vajalikud on? Kesktelik haakel ju pöördel nurk välja ei ulatu gabariidist nagu poolhaakel. Kes oskab LE-d lugeda- ehk selgitab. 
Oma Respol panin tulede asemele valge helkuri ja pole TÜV-is probleeme tekkinud.

[v6sa]

...
Brentexil tundus raam kõige tugevam.
...

Loodame, et tunne ei petnud.Reaalselt on seal sama tsingitud nelikanttoru.

Palju haagise tühikaal on?

Kinnitusaasadeta põrandat teevad ka teised. Aga vaikimisi ei paku, kuna põhjaaasade puudumisel on madala raske koorma kinnitamine PITA. Aga võimalik, kui loovalt läheneda ja paslikke abivahendeid pruukida.

Nelja ratta ainus kasu kerghaagisel  on lisanduv kandepind ehk kerghaagise ebasihipärasel kasutusel traktori taga ei upu nii kergesti. Arvesta, et pinnasessevajunud ratastega haagise järsul keeramisel on reaalne võimalus üks sildadest alt murda. Sõltub koorma raskusest. Samas ettevaatlikult toimetades seda ei juhtu.

Mida arvavad koormaga pööramisest olematud rattalaagrid, näitab aeg. Samas on need odavad ja vahetus lihtne

Igatahes edu kasutamisel.

[Sten]

V6sa, õiget juttu räägid.
Topeltsildade probleem ka see, et koormaga isegi siledal platsil haagise käsitsi manööverdamine(keeramine) on oluliselt raskem.
Sellel haagisel tühikaal 307kg vist. Tühikaalu suurus sai ka lõpuks peast välja visatud, sest olgem ausad, enamasti läheb nagunii üle 750. Topelsildadega paistab ehk vähem välja, et tonn on peale pandud.

[v6sa]

...
sest olgem ausad, enamasti läheb nagunii üle 750. Topelsildadega paistab ehk vähem välja, et tonn on peale pandud.

Miks, oh miks inimesed alati enda vigadest peavad õppima... Sellel on põhjus, miks piduritega haagise täismassipiir just 750 kg kohalt läheb. Aga Sinu elu, ise tead, kui huvitavaks selle elad.

Kui tundlik see haagis vale konksukõrguse suhtes on? Koorem vajutab ju märgatavalt allapoole - kas hakkab kangutama ka?

[v6sa]

...
aeg ajalt on hakanud kummitama küsimus nende eesmiste nurgatulede kohta. Milleks need vajalikud on?
...

Et täita MKM määrust nr 42.

Kood 212. Eesmine ääretulelatern
Nõuded: 1) M, N ja üle 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile peab paigaldama
ning O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm, võib paigaldada kaks
alumist eesmist ääretulelaternat. 

Millele järgneb hulk täpsustusi registreerimisaegade ja kõrguste ja paigutuse kohta.

Viimane Brentex ja mõlemad minu haagised on laiemad, kui 1600 mm.

[Sten]

Pärnust Narva tõesti ei sõida ülekaaluga, aga põllumajandusabimeheks nt ühelt karjamaalt teisele ideaalne. Autol konks madal, nii et koormaga joondub üsna hästi.

[PlyVal64]

Kuna mind hakaksid juba mõned ajad tagasi trakatsid rohkem huvitama, siis sai elukestva õppe käigus Kehtnas T-katti õppimas käidud Nüüd veel ARK vaja teha...
Aga see haagiste värk oli ka üks põhjustest! Nimelt võib ju praegugi B-katiga traktoriga sõita ja kui on enne LSi kehtima hakkamist saadud B-kat, siis masinrongi lubatud täismass 18tonni. Noortel C-katiga sama, B-katiga 8 tonni. Saan T kätte, siis on sama, mis CE'ga sõita lunatakse elik "piiramatu". Aga õppimise maksis EU kinni ja "traktoristil"puuduvad (veel?) kõiksugused veokamehe piirangud. 

Teine asi on moodsad traktorid, mis võivad sõita "tehase lubatud" kiiruseni ja see on ka 70 ning rohkemgi. 50 km/h on tavaline. Aga mis on: traktori taga võid vedada ikak vägevaid kärusid ja trakatsi taga pole keelatud ka O2-kuulpeaühendusega haagist vedada. 

Võtsin odavamad regatud trakatsid ja veebist nende teh.andmed. Nendega saab ikka omajagu haagist B-katiga lähi-vahemaadel vedada  

Näiteks T-40AM, kiiruspiirang 30 km/h
Täismass 4400 kg
Registrimass 4400 kg
Tühimass 2900 kg
Kandevõime1500 kg
Piduritega haagise lubatud mass 5800 kg
Piduriteta haagise lubatud mass 2900 kg

Või T-25, 22 km/h, mis on aeglane
Täismass 2480 kg
Registrimass 2480 kg
Tühimass 1930 kg
Kandevõime 550 kg
Piduritega haagise lubatud mass 3000 kg
Piduriteta haagise lubatud mass 1000 kg

Aga hing on haige hoopis JCB Fastrac peale, näiteks selline 80 km/h ja kuni 28 tonni haagist vedada võiv 2-kohaline traktor. Kasutatud 60-65 km/h Fastrac'e on aga veel rohkem ja hind ei olegi ulme, hakkavad seal 16K+kõm pihta. Uue hind on kosmos aga selline kasti ja kunniga on kurat ikka seks küll. Ja mis salata, pole kaugelt otsida ega ära tuua kui üle lahe Soomest või Lätist!!! 
Üldse mõlgub mõtteid mingi komplekt, kus oleks ka haage, näiteks tšehhid pakuvad võimalust koos kraanaga madala haagisega osta. Sellisele jagub Eestis tööd ja leiba alati(seks). See ju ei karda ei libedat ega pehmet, vähemalt mitte nii nagu sadulad. 

[nootsii]

Põllumajandus tehnikaks on traktor mis sõidab kuni 40kmh ja ei vaja sõidumeerikut. Üle selle siis vajab ka põllul sõidumeerikut ja kehtivad veoautojuhile kehtivad reeglid. (Saksamaal koolituselt) Aga sõidumeeriku reeglid peaks olema kõik kogu EL samad.

[v6sa]

 Sellisele jagub Eestis tööd ja leiba alati(seks). See ju ei karda ei libedat ega pehmet, vähemalt mitte nii nagu sadulad. 

Tööd ja leiba jagub tegijale ka tavalise traktoriga. Ja libedat kardavad ka need, lihtsalt kinni jääb tavalisest sadulast sitema koha peal

Meil peaks Fastrac registreerimisel saama 50 km/h kiirusepiirangu, kuna kangemat traktorit ei saa veel registreerida. Vanimatel mudelitel puudub ka ABS, mistõttu neid ei saa üle 40 registreerida. Kui sakslaste märjad unelmad tõeks saavad, siis hakkab varsti nalja saama, kuna >40 peaks olema ESP  ka haagise jaoks... Täna on see vaid Fendti lisavarustuse nimistus, teistel on arenduses.

No esialgu ei ole see direktiivimuudatus veel jõustumas.

EL sees on väga huvitavaid kohalikke reegleid...

Sõidumeeriku teema tekib siis, kui tehakse teenust. Oma kauba veol ei ole vaja. Samuti ei ole vaja ettevõttesisesel veol, kui avalikke teid ei kasutata.

Aga me solgime praegu hüva haagiseteemat. Teen ettepaneku Ply kirjutisest alates teha uus teema.

[maisalup]

Libeda suhtes on traktor väga tundlik, samas uutel fendtidel enam kiiruse vahet rekkaga ei ole. Max kiirusega 67km/h liikuv fendt tuleb tallinnast türile sama ajaga kui sõiduauto kuna auto keskmine kiirus on samuti kiiruspiiranguid arvestades umbes 60-70km/h
Traktoritel pole piiramatu koorma vedamis õigus, ka nemad peavad kinni pidama 10 000kg silla kohta mis teeb max koormaks umbkaudu 25 tonni

[PlyVal64]

Meil peaks Fastrac registreerimisel saama 50 km/h kiirusepiirangu, kuna kangemat traktorit ei saa veel registreerida. 
Aga me solgime praegu hüva haagiseteemat. Teen ettepaneku Ply kirjutisest alates teha uus teema.

Mina ei suuda leida ei siit, Lisast 1 ega kummastki öiroliidu traktori kiirust puudutavast määrusest (74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ) seda, et kuidagi saaks VALMISTAJAtehase kiirust piirata! Soolona sõida täpselt nii kiirelt, kui tehas lubab; masinrongina piirab kiiruse ära haagis ja/või seadeldis küljes. Ja kiiruse piirab ära ka rehv, nagu ka autodel. Kui selelsinase Fastrac'i sabas on piiramatu kiirusega 3500 kg O2 haagis ja vedukil piiratud kiirus tehase poolt näiteks 75 km/h, siis täpselt nii kiirelt sõidagi. Paned sappa 30 km/h haagise (nagu Kehtnas Pronari õppesõidu"käru" on), siis seadistad ka masina (NHT7 50km/h) kiiruspiiriku 50'ne pealt alla. 

Kiirtraktor on kiirtraktor T5 ja sinna alla mahuvad KÕIK sellised, ATVst Fendti, NewHollandi, Valtra ja Fastracini välja. See, KUI ARK on jälle kord mingitel aegadel omavolitsenud ja see ATVdele määratud kiiruspiirang ei tulene kuidagi seadusest, ei muuda asja. T5 on kõik, mille VALMSITAJAkiirus on üle 40 km/h. Samas vaadates praegu registriandmeid, ei ole küsimust: on ka suuremad kiirused kui 50 lubatud, näiteks see Fendt on "passis" piiranguga 60 km/h, mis ongi valmistajakiirus. 
Pigem on kiiruste number kinni vedrustuses ja pidurites aga ka tõesti võimalik et rehvides, kui on võimalik erinevaid rehve kasutada. Kalasaba-rehviga on 50 ka päris põnev, 60 juba õudne ja 80 usun, et paduhirmus. 60 ja edasi peaks ikka vähe teine rehv all olema, millega mudas väga ei mütta. Fastrac'ide rehvimõõt on tüüpiline 540/65R30 ja näiteks Nokian Hakkapeliita TRI on kaalu 4000kg rattale juures kiirus kuni 65 km/h (161A8/156D markeering). Sellisega juba saab aru, et julgeks mustri poolelt kiiresti sõita  Ma ei tea, et kiiremat traktorirehvi oleks, D ehk 65 km/h või 40 mph on lagi, edasi on juba veoautode rehvid vist.  Ahjah, hind on rehvil muidugi korralik, laseks näiteks 4 tükk iOmniva pakiautomaati saata??? Ise ju pakuvad, et saadavad tasuta... 
Eestis registreerimine: 25.01.2017
Registreeritud uuena Eestis
Kategooria: kiirtraktor
Kategooria tähis: T5
Käigukast: CVT
Veoskeem: nelikvedu
Mootori mudel: TTCD6.1L6 STAGE IV
Suurim kiirus: 60
Kiiruse piirang: 60

PS: täitsa võib eraldi teemaks tõsta