Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

[Pilt: IMG_3820.jpg]
[Pilt: IMG_3819.jpg]
Küsin nõu, et millise tehnoloogia peaksin valima, et saavutada poolikult tsingitud pidurisadulatele kestev värvkate? 
Väidetavalt ei toiminud tsinkimisprotsess tagumiste sadulate ühtedel pooltel. Need on roostemuunduri all. Näha on ka, et mõned korrad kätevahel keerutamist on juba kollast tsingikihti maha võtnud.

(20-11-2017, 10:56 AM)13piisab Kirjutas:  lihtsalt huvipärast: kui kahjulik on (päris hästi) sädeleva rootor-harjad ühendusega AC-mootori kasutamine mootorile endale?

(paistab, et mu 220mm ketaslõikuril lõpetas millegipärast kondensaator töölepingu. Plaanitud tööga oli aga vaja maha saada ja pruukisin masinat sädememerest hoolimata 10..15min. Tegi kohati lausa paugukesi - ilmselt suudab kivitolm soodsates tingimustes "plahvatada"?)

kondet pole jah,harjadega mootor töötab pisut teisiti.konde onasünkroonidel käivitamiseks ergutuse andmine ja on kena junn.relad nagu drellidki,las targemad seletavad.harjad võivad kulunud olla siis teeb ka pulli.

(20-11-2017, 10:56 AM)13piisab Kirjutas:  lihtsalt huvipärast: kui kahjulik on (päris hästi) sädeleva rootor-harjad ühendusega AC-mootori kasutamine mootorile endale?

(paistab, et mu 220mm ketaslõikuril lõpetas millegipärast kondensaator töölepingu. Plaanitud tööga oli aga vaja maha saada ja pruukisin masinat sädememerest hoolimata 10..15min. Tegi kohati lausa paugukesi - ilmselt suudab kivitolm soodsates tingimustes "plahvatada"?)
Rootori mähis arvatavasti õhtal.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

(20-11-2017, 19:33 PM)Walter Kirjutas:  Rootori mähis arvatavasti õhtal.

"Rootor" on vahelduvvoolu mootorites ja ei oma mähiseid!  Õige nimetus on "ankur"

Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

(20-11-2017, 19:53 PM)h2rra Kirjutas:  "Rootor" on vahelduvvoolu mootorites ja ei oma mähiseid!  Õige nimetus on "ankur"

Parimat  h2rra
"Rootori" all pidasin silmas üldisemat terminit asjade kohta mis käivad ringi  Smile aga tänud täpsustamast! Seda et vahelduvvoolu mootorite rootoris ei ole mähiseid on nüüd küll midagi uut. Levinumad on lühisrootoriga mootorid (ilma harjadeta, rootori mähiseks on kas alum. või vaskvardad mis otstest kokku ühendatud) ja vähemlevinumad faasirootoriga mootorid (3 kontaktrõngaga ja harjadega).

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

Kui mõistlik mootor on Deutz F2L712 ? Kuidas on head ja vead ning kuidas on näiteks hoolduseks kuluvate osade kättesadavus?

(22-11-2017, 07:02 AM)maisalup Kirjutas:  Kui mõistlik mootor on Deutz F2L712 ? Kuidas on head ja vead ning kuidas on näiteks hoolduseks kuluvate osade kättesadavus?

Rekka poolhaagiste pealt neid ikka leiab, ajavad õlipumpa ringi mis omakorda transportööri käitab. Mul üks kolme silindriga isend üle, täiesti komplektne ja käib nagu kell. 

Ega tegelikult on ikka jube pommikindlad mootorid.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

pakutakse ühte 2 pütist generaatori pealt pärit mootorit 15kw. Natuke suur on, kuid mõte oli halumasinale kompunnida, oleks kw poole rohkem ja pöörded oleksid parajad ilma reduktorita(max 1800) ning muidugi ökonoomsem. Kreissae asendaksin mootorsaega kuna lõhutavad puud lähevad kuni 60cm siis võiks ju halumasin need ka pooleks lükata ja läbi lõigata. Kreissae puhul oleks vaja juba 150cm ketast Big Grin Mootorsael pane aga nii suur plaat kui ise tahad

Kolmepotine Deutz jääb vist minu värskelt soetatud Volga sillaga murutraktorile natuke suureks, kahest kujutan ette,kas kolmene on sama, mis kunagi järelveetavatel rullidel peal oli.
Midagi oleks vaja, olen mõelnud vahemikus 9-15 HP, pöörded polegi määravad, neid tuleb nii ehk naa muuta.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!

(22-11-2017, 10:02 AM)mlsluik Kirjutas:  
(22-11-2017, 07:02 AM)maisalup Kirjutas:  Kui mõistlik mootor on Deutz F2L712 ? Kuidas on head ja vead ning kuidas on näiteks hoolduseks kuluvate osade kättesadavus?

Rekka poolhaagiste pealt neid ikka leiab, ajavad õlipumpa ringi mis omakorda transportööri käitab. Mul üks kolme silindriga isend üle, täiesti komplektne ja käib nagu kell. 

Ega tegelikult on ikka jube pommikindlad mootorid.

oleks huvi selise vastu.

kas selle 2 või 3 pütise vastu huvi?

Selline küsimus, et kas siinsel rahval oleks kellelgi rentida treilerit nädalavahetuseks? Vaja oleks üks vanatehnika Virumaalt Tallinna toimetada. Hea oleks, kui treila ees on ka vints, millega masin treilerile sikutada. Tegemist üle keskmise suure ameerikamaalt pärit pereautoga.
Muidugi kui kellelgi oleks pakkuda teenus puksiirautoga, võib ka ühendust võtta. Puksiiri teenus sobiks laupäev, pühapäev.

Rendihaagis.ee,  neil on korralik kärupark, väiksest kutsikast kuni suure plateni (2.2m x6m)

(23-11-2017, 18:25 PM)maisalup Kirjutas:  kas selle 2 või 3 pütise vastu huvi?

2 püta küll.

(23-11-2017, 23:02 PM)muska71 Kirjutas:  
(23-11-2017, 18:25 PM)maisalup Kirjutas:  kas selle 2 või 3 pütise vastu huvi?

2 püta küll.

Pilti näeb näoraamatus- https://www.facebook.com/groups/96578131...2761395729

Telefon- 5149764 Margus Orgmäe asub kuskil tallinnas ja ta tahaks detsembri keskpaigaks lahti saada. Soovitav hind on 300eur ja võib teha omapoolse pakkumise. 
kaal on umbes 250-280kg- korralik tükk rauda

Kuna ma pole sellist teenust kunagi pidanud sisse ostma, siis kus võiks saada värvida kvaliteetselt vedelvärviga musta ja valget värvi väikeseid alumiiniumist lambikupleid vesialuselise värviga (seest ja väljast)? Musta ja valget värvi mõlemat 400 tükki. Rõhk sõnal kvaliteet. Ei taha pärast tegijaga laskuda arutellu, kas ma ikka ütlesin, et ei või olla mustusetükke värvis, ebaühtlast katmist ja muid vigastusi.

(24-11-2017, 14:20 PM)Jahimees Kirjutas:  Kuna ma pole sellist teenust kunagi pidanud sisse ostma, siis kus võiks saada värvida kvaliteetselt vedelvärviga musta ja valget värvi väikeseid alumiiniumist lambikupleid vesialuselise värviga (seest ja väljast)? Musta ja valget värvi mõlemat 400 tükki. Rõhk sõnal kvaliteet. Ei taha pärast tegijaga laskuda arutellu, kas ma ikka ütlesin, et ei või olla mustusetükke värvis, ebaühtlast katmist ja muid vigastusi.

 Pulbervärv ei kuulu valikute hulka? Miks?
Pulbriga värvijaga saaks küll kokku viia.

Tere tere

Küsimus siis selline: Vaja oleks vahetada betoonlaega garaazil 5 klaasplokkidest laotud akent tänapäevasemate plastikakende vastu. Miks??? Kuna klaasplokid on enamuses katki ja noh eks soojapidavus on ka oluline. 

Nüüd aga küsimus - klaasplokkidele on laotud otse peale tellissein. Ilma silluseta. Seetõttu ilmselt ka need plokid paljud katki on. Et kuidas oleks kõige valutum saada see sillus sinna vajaliku koha peale et lagi ja sein jääksid kandma? Aknad ise 1000x1600 3tk ja 1600x1600 2tk. Plokkide peale on ~1000mm laotud lihtsalt tavaline silikaatkivi. 

Eeldades, et pragunenud silikaadiosa jääb üles seisma kui klaasplokid alt ära lüüa, siis kas teha lihtsalt kõrgemate servadega kast silikaadi alla ja see siis armatuuri ja segu täis tampida. Kandmise kohad on väiksematel akendel iseenesest kohe kõrval olemas. Suurematel on üks kandev post(mida on iga meetri tagant) vahelt ära lõigatud...

Või on ka olemas mingisugust makroflexi taolist segu, mis tahenedes natuke paisub ja sellega surub paremini ülespoole ja tõstab ehk noid pragusid rohkem kokku tagasi? Mingeid suuri pragusid iseenesest ei ole, aga segukihtide vahele on tekkinud siis mõrad, mida oleks hea vähendada.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.

(24-11-2017, 18:57 PM)tcumen Kirjutas:  
(24-11-2017, 14:20 PM)Jahimees Kirjutas:  Kuna ma pole sellist teenust kunagi pidanud sisse ostma, siis kus võiks saada värvida kvaliteetselt vedelvärviga musta ja valget värvi väikeseid alumiiniumist lambikupleid vesialuselise värviga (seest ja väljast)? Musta ja valget värvi mõlemat 400 tükki. Rõhk sõnal kvaliteet. Ei taha pärast tegijaga laskuda arutellu, kas ma ikka ütlesin, et ei või olla mustusetükke värvis, ebaühtlast katmist ja muid vigastusi.

 Pulbervärv ei kuulu valikute hulka? Miks?
Pulbriga värvijaga saaks küll kokku viia.

Pulber ei sobiks, sest tehnoloogiliselt on pulbervärvi protsessis sees nüansid, mis toovad sisse värvivead. Seda kasutatakse mitut värvi ühes ja samas kohas ning toimub detailide liigutamine riputamise ja ahju paneku ajal, seega on üsna suur risk, et avastad lõppdetaililt teist värvi täppe, kuna pulber lendleb hästi.
Vaadake teinekord pulbervärvitud detaile lähedalt ja neid täppe on näha, isegi valuvelge värvivatel firmadel on see levinud viga. Pulber on läbi proovitud etapp ja nüüd uue partii viikski teise tehnoloogia peale.

(24-11-2017, 21:20 PM)nustu826 Kirjutas:  Küsimus siis selline: Vaja oleks vahetada betoonlaega garaazil 5 klaasplokkidest laotud akent tänapäevasemate plastikakende vastu.
Nüüd aga küsimus - klaasplokkidele on laotud otse peale tellissein. Ilma silluseta. Seetõttu ilmselt ka need plokid paljud katki on. Et kuidas oleks kõige valutum saada see sillus sinna vajaliku koha peale et lagi ja sein jääksid kandma? Aknad ise 1000x1600 3tk ja 1600x1600 2tk. Plokkide peale on ~1000mm laotud lihtsalt tavaline silikaatkivi.

Üks kaasfoorumlane juba andis sellele minu arvates täiesti insener-pädeva lahenduse:

(07-11-2017, 18:45 PM)maisalup Kirjutas:  Me ehitusel tegime seinale sillused karprauast, mõõtsime karbi mõõtude järgi jooned seinale, servade kohale lõikasime relakaga sooned, siis läbi seina puurisime avad ning keermelatiga karprauad omavahel jäigalt kokku. Peale seda võis ava sisse lõhkuda. Hiljem keevitasime alt poolt veel iga poole meetri kohta 5mm paksusest lattrauast ribad mis kahel pool seina olevat karprauda koos hoidsid. Nii nägi lausa projekteerija ette avade tegemist, karpraua mõõdud erinesid vastavalt kandevõimele

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 31 külali(st)ne