[juss82]

Palu häid mõtteid. Peaks siis uurima, kuidas neid klappe reguleerida ja kui klapikambrikaan maha võtta, siis peaks klapisääretihendid ka paistma ikka jah ? Esiteks lasen tal siis tiksuda natuke, ehk muutub midagi selle sinise suitsu osas. Kui ei, siis peab hakkama edasi uurima. Aga kus kohars saab ssiin pihusteid ja pumpasid kontrollida ? Ehk oskate soovitada kedagi ..

Esiteks- ära hakka toimivat mootorit remontima. Selline vine on russi puhul täiesti normaane ja sellise välisõhu temperatuuri juures. Milline on termostaadikopsik? Kui on vana malli oma, siis see välja vahetada uue tüübi kopsiku vastu. Uuele saab panna tänapäevase termostaadi ja tänu sellele saad mootori töösoojaks ka. Selline ilm nõuab juba kapotile soojustust.

Jätkuvalt hämmastab suhtumine, et katkine asi ongi töötav asi russi puhul. Korduvalt olen maininud, et russi saab remontida selliselt, et kollektorist õli ei tilgu ja sinist vinet ei ole ka isegi metsatõstukiga tööd tehes või puulõhkuja ees päev läbi tiksudes. Selline vine nagu selle kaprem saanud russi pildil on, ei ole normaalne.

Aga millest ma siis pihta hakkan, ehk oskad kedagi soovitada, kes pilgu peale viskaks ? Ma ise arvan ka, et päris normaalne ei ole see sinine aga kuna töötunde (õigemini seisutunde) on 3... siis ehk jääb järele millalgi kui sisse töötab ennast ?

[Marko]

Kolm tundi loetakse vist võrdseks sõiduauto 300 kilomeetriga?
Sissesõiduks on seda ju vähe. Ehk on teoreetikutel - praktikutel see kahe silma vahele jäänud?
Põrista natuke ringi, ära liialt koorma ja vaata, et kas vine hakkab tasapisi vähenema! Kui mingit muutust ei saa, siis hakkad uurima, et mida ja kuidas.
Do`nt panic!

[2715]

Huvitav oleks teada mida selle "kapremondi" käigus tehtud on?
Kolvid-hülsid-rõngad vahetatud või täielik remont koos vända lihvimisega ja nukkvõllipukside ning ka klapid-puksid-pesad vahetatud ja küttepump ning pihustid tehtud?
Esiteks vaatleks kolvigrupiga valesti minna võivaid asju, mispärast mootor suitseb.
Kui jäid vanad hülsid ja kasutati kroomitud kolvirõngaid siis selle koosluse sissetöötamist võib oodata igapäevase töö korral ehk paari aasta pärast.
Niisama ka praak kroomitud rõngaste puhul mis ei sobi silindrisse ja kannavad otstest ja keskelt.
Paraku saab silindriga sobivaid rõngaid komplekti peale ehk paar tükki ja täiesti normaalne praegu tehtavate rõngaste juures on 5 komplekti läbi sortida et häid leida.
Kui saame korralikud rõngad on järgmine probleem põlemiskamber kolvipõhjas.
Nimelt on viimasel ajal tehtud lihtsustus tootmises osade kooperatiivide poolt ja põlemiskambri põhi tehakse sile.

Seal süvendi keskel peaks aga olema teravik sest pihusti ei pihusta ju otse alla vaid laiali ja seega seal keskel olev õhk ei võta põlemisest osa ja madaldab surveastet ning juba väikse mootori koormuse juures must jookseb, sest osa õhku jääb kasutamata.

Kui vaadata edasi silindrikaant, siis praktika on selline, et tehakse freesidega klapipesi ja seega uputatakse klapid järjest sügavamale kaane sisse.
See võtab esiteks päris mitu ühikut surveastet madalamaks.
Teiseks paikneb klappide peal suur hulk õhku, mis ei saa osa võtta kiirest põlemisest sest pihusti pihustab kolvi põlemiskambri sisse ja väljaspool olev õhk võtab põlemisest osa ainult siis, kui mootor juba suitseb ja seega põlemiskambri õhust ei jätku põlemiseks.
See aga venitab põlemise pikemaks, mis hakkab mootorit kuumutama andmata vastu kuigi palju energiat.
Järgmine õlikulu põhjus on sellised klapisääretihendid.

Neist paljud lähevad juba paigaldamisel katki ja teised töötades sest kumm väsib ära selle rõnga all ja tihend tuleb puksilt maha.
Siis muidugi veel kolme avaga pihustiotsad, mis ei võimalda kütust põlemiskambrisse ühtlaselt jaotada et põlemine oleks kiire ja efektiivne.
Neid otsi teevad venes lugematud kooperatiivid ja tehakse ka sõna otseses mõttes lehmavaiarauast millel avad kuluvad päevaga ära ja pihusti ei pihusta enam.
Pumba remontijad aga kardavad praegu müüdavaid plunsripaare, millega pole võimalik mootorit ühtlaselt tööle saada.
Paned tühikäigul silindrite kütusekogused võrdseks aga suurema koguse peal on siis vahed suured, mis paneb jälle mootori suitsema sest osa silindreid saavad kütet palju.
Selle tunnuseks on, kui pumbal keerata maksimaalse etteande kruvi väikse suitsuga töötamise asendisse pole mootoril mingit jõudu ja juurde keerates võib mitu ringi keerata aga suurt vahet jõus pole.
Küll aga suitsus.
Sama asi on ka pritsenurgaga, sest püüdes pumba antavaid küttekoguseid võrdseks ajada peab mõnel silindril pritsemomendi hilisemaks jätma, mis annab tühikäigul käies mootorile sinise suitsu ja pannes hammasrattast pritsenurka varajasemaks suits küll kaob aga mootor töötab terava häälega.

Ma kunagi olen teinud kõiki neid pisiasju arvestades "imemootori"
Kolvid tehasest tellitud, kaanele uued klapipesad et klapid olid 1mm kaane pinnast madalamad, nukkvõll kraaditud paika, pihustitele vanaaegsed 5 avaga otsad, pump tehtud viiest pumbast kokku ühekaupa plunsereid vahetades aetud igal pöördel minutiga läbitulnud küttekoguste erinevus alla 1 kuupsentimeetri ja pritsenurga erinevus 3 kraadi täpsusega võrdseks.
See mootor käis täiskoormusel vaevunähtava suitsuga olles jõulisem kui suitsev turbomootor teisel traktoril ja vedas jõuliselt 2500 pöördeni.
Käivitus iga ilmaga paarist pöördest olles hääle poolest vaikne nagu bensukas ja soojalt võis tühikäigul käia kuskil 100 pöördega nii ühtlaselt et kruvikeeraja püsis mootoril püsti ja võis kõik töötaktid ära lugeda.
 
Sellist asja teenusena teha läheks see nii kalliks et keegi ei maksa seda kinni ja seega tehaksegi meie maal neile traktoritele remonti ettejuhtuvate asjadega ja eks nad kuidagi ju põrisevad ja toimetavad ka nii.

[meli666]

Mis võiks sellise tühikäigul lötutamise taga olla nagu siin videoski:
https://www.youtube.com/watch?v=PtVRFabEj_s
Enda 82 sama hääl. Pihustid üle vaadatud stendis ja korras. Ükshaaval pihusteid tagant ära keerates läheb töö veel ebaühtlasemaks.

[maisalup]

kompressor? olen sellist häält täheldanud kui kompressor järgi keerata siis niimoodi lötutab tühikäigul, kui tagant ära keerad, siis käib jälle ühtlaselt....

[hulgus]

...
Nüüd on järgmine küsimus: kuidas silla ots sealt reguleeritavast käisest kätte saada? reg.teo sain suure surmaga liikuma pool pööret, aga asi käises nii kinni, et ei liigatagi. Hetkel sai korraliku MoS möginaga likku jäetud, aga tundub, et ei piisa. (stopperid väljas).

ps. pole elus traktoreid näppind.

Kusagil videos suruti õhu pressi( või mis ta on, nagu päästjatel, mis laiali surub). Ainult sellega saadi lahti ja see oli ka väga pikaldane protsess. Anti ka kuuma veel.

Peale edutuid katseid koormarihmade ja kuvaldaga, käänmikku edasi tagasi loksutada, jäi silma väike kühm põlve juures, sinna mahtus toetuma vene 5tn tungraud, peenem ots vastu reduktorit. Tung surus, võti keeras ja kõigi haamrite ema koputas põlve südametunnistusele. Kaks tundi, kahekesi ja lahti ta oligi.
Aparaat aastast 1978 ja tundub, et silla laiust polnud elus liigutatud.
Mõlemad laagrid sees kuivad ja tükid läigivad vastu... Netis tuhlates tunduvd belarussi vedava esisilla jupid minev kaup olema, täitsa mõistan.

[2715]

Üks või mitu plunsrit lõpetavad kütte andmise mingist lati asendist, siis pööre langeb, regulaator tõmbab kütet juurde ja siis hakkavad uuesti tööle ning pööret saab liiga palju ja tsükkel kordub.
Niisama võib olla ka surveklappide erinev leke.
Selle ajaga kui plunser alla liigub jõuab küttetorust rõhk välja tulla ja see tühikäigu väike küttekogus kulub ära torru surve löömiseks.
Soodustab ka regulaatori vihtide võimalik erinev kaal.
Raskem viht jõuab alla, tõmbab pööret maha, jõuab üles ja vajub alla ning tõmbab pööret juurde.
Sama efekti annab ka vihtide vedrude erinev eelpingsus ja üldse kõigi pumbas liikuvate hammaslatti liigutavate asjade raskelt liikumine.
Ka liiga varajane pritsenurk on siin soodustavaks teguriks sest väike küttekogus põleb kiirelt ära ja saab sellega hakkama juba enne kolvi üles jõudmist, töötades sellega mootorile vastu.

[mtz80]

Millise surve peale regullida D-243 mootori kütusepihustid, et mootor kergemini käivituks? Praegu tahab külmalt pikemat ketramist. Isegi soojemate ilmadega. Filtrid voolikud ja tihendid korras. Kütust ei tohiks alla lasta. Etteande pump ka uus. Kõrgsurvepump Gennaadi juures kontrollitud, samuti ka pihustid aga ei mäleta mis surve peale ta need sättis.Või kui palju pihusti töörõhk külmkäivitusel üldse rolli mängib? Kui mootor natukegi soe, läheb poolest pöördest. Mootor starteriga. Aku ja kaablid uued. Plokikaan ka spetsialisti juures käinud. Klapivahed õiged. Hülsid, kolvid, rõngad umbes 300 töötundi tagasi vahetatud, peaks olema igati sissetöötanud küll juba. Ei oskagi enam midagi vaadata rohkem.Kellegil ehk häid mõtteid !

[deeremees]

MTZ-80/82 pihustite töösurve on 175...180. Järsku on hoopis kehvasti käivitumise põhjuseks süütenurk.

[aavu]

Kui mootor natukegi soe, läheb poolest pöördest.

Pihusteid ei puudutaks ega süüdistaks. Ikka soojendaks sisseimetavat õhku. Ükskõik millega või kuidas. Kõige lihtsam ajalehe otsas tuli sisselaskesse (kahjuks imeb siis tuhastunud tükikesi aga ühekordselt proovida võib) või siis kalts traadi otsa ja diisliga immutatult põlema. Muidugi on kaasajal paremaid-mugavamaid lahendusi - spiraal hõõguma sisselaskesse, vanasti oli ka leeklamp abiks, sisselaske kollektor soojaks.

[Talupoeg taluja]

Pajale tuli alla, kuuma vett radikasse ja läheb käima nigu niuhti. Kui ei usu,tee proovi.....  

T.

[Daff]

Nagu siit lugeda siis kõik elutähtsad organid järgi kontrollitud. Jääb veel eelpritsenurk. Diisli puhul väga tähtis. Omal kogemus kahe mootoriga. D-50 ja D-240. Peale pritsenurga paikaajamist muutus käivitumine kardinaalselt. Ikka paremuse poole.

[mtz80]

Nagu siit lugeda siis kõik elutähtsad organid järgi kontrollitud. Jääb veel eelpritsenurk. Diisli puhul väga tähtis. Omal kogemus kahe mootoriga. D-50 ja D-240. Peale pritsenurga paikaajamist muutus käivitumine kardinaalselt. Ikka paremuse poole.

No vot! Selles vallas kogemus puudub, et näppima hakata. Ehk saaks natuke õpetussõnu.

[AsTroSS]

MTZ-80/82 pihustite töösurve on 175...180. Järsku on hoopis kehvasti käivitumise põhjuseks süütenurk.

See on ikkagi avanemise surve , reaalne töösurve on tunduvalt suurem

[madis132]

Küsimus , tegelikkuses jumzi kohta aga belarusiga sama pump , pisut teise asetusega .
Kas on antud nähtus normaalne ja millest võiks alustada ..
Käsi pumbast ( madalsurve pumbast ) lööd kütuse filtri täis , peen puhastuse , mis asub juu pumbast üleval pool ( kasutusel hetkel 80 / 82 originaal filter koos korpusega , kuna jumzi endale iseloomuliku pole saada ja vana polnud tihe ) ja kui filtri korpusel kaas pealt ära , jookseb silmaga nähtavalt kütus tagasi paaki .
Pumpame käsipumbaga korpuse täis , õhutus punn kinni pumpame nii palju et võiks juba kostuda see "" irin "" mis annab märku et surve piisavalt üleval aga seda ei juhtu ja kui filtri korpusesse sisse piiluda on küte tagasi kadunud .
käsipumbaga lüües käib küte edasi tagasi aga ei liigu edasi .
paigaldasin uue etteande pumba , mis töötas korra ja kõik , edaspidi sama jama .
Mootori saab käima aga eks ikka pika käiamise peale .
Kui seisab ühe päeva siis küte juba tagasi alla vajunud .
Täname ette ära .

[2715]

Kui on praeguse aja pump kummi/plastikklappidega siis arvatavasti klapid on naftaga kokkusaades "paiste"läinud ja pole enam tihedad.
Eelmine nädal just oli ühel hädalisel sama asi, et vahetas etteandepumba ära ja paari tunniga olid klapid paksud.
Viis tagasi ja sai suure sõjaga uue pumba, mis tegi sama nalja järgmiseks päevaks.
Siis sai ühest vanast pumbast pronksklapid võetud, pinnad lihvitud ja toimib.

[unimüts]

Kui on praeguse aja pump kummi/plastikklappidega siis arvatavasti klapid on naftaga kokkusaades "paiste"läinud ja pole enam tihedad.
Eelmine nädal just oli ühel hädalisel sama asi, et vahetas etteandepumba ära ja paari tunniga olid klapid paksud.
Viis tagasi ja sai suure sõjaga uue pumba, mis tegi sama nalja järgmiseks päevaks.
Siis sai ühest vanast pumbast pronksklapid võetud,  pinnad lihvitud ja toimib.

Kas sa oskaksid täpsemalt seletada kus need klapid asuvad? Ja mis peab tegema, et neid vahetada. Huvitaval kombel jah mul ka ühel pumbal on anomaalia võrreldes teistega, et küte jookseb tagasi. Samas see uus etteande pump on mingi 7euri vaid.  Laatadel olen ise naernud välja jobusid kes küsivad veneaegsetest 25euri ja rohkem. KUna ise neid just väga lahanud ei ole siis vahet ei ole märganud - SILMAGA.  Samas hea meelega katsetaks, osade vahetamist, kuna varuosasid saaks ikka mõne vanema väljapraagitu küljest võtta.

[mlsluik]

Mõtlete seda kuuli mis käsipumba all põhjas pesitseb? Need sunnikud nüüd plastikust jah, sellele mõeldes polegi see liigkasuvõtjatest kapitalistide küsitud 25€ enam teab mis naljakas hind vaid tuleb osta seni kui veel neid leidub. Saab ka muidugi alternatiivselt läheneda asjale ning kuullaagrite ja kummi ning auguraudade poole vaadata...

[madis132]

Kui on praeguse aja pump kummi/plastikklappidega siis arvatavasti klapid on naftaga kokkusaades "paiste"läinud ja pole enam tihedad.
Eelmine nädal just oli ühel hädalisel sama asi, et vahetas etteandepumba ära ja paari tunniga olid klapid paksud.
Viis tagasi ja sai suure sõjaga uue pumba, mis tegi sama nalja järgmiseks päevaks.
Siis sai ühest vanast pumbast pronksklapid võetud,  pinnad lihvitud ja toimib.

Jah see samune plastik klapiga jura . vaatan ehk vanadest pumpadest leian sellise metalli sisaldava asja .
Tuligi meelde et kunagi sai üks vana etteande pump vahetatud peale kk pumba remonti , noo nii igaks juhuks , sest seal oli käsipumba pinnad rooste poolt veidi poorseks muutunud seal juurrs käsipump mida poest saab on juba täitsa okeid normaalne tihend ja pumbates suht tihe .

[juss82]

Millise surve peale regullida D-243 mootori kütusepihustid, et mootor kergemini käivituks? Praegu tahab külmalt pikemat ketramist. Isegi soojemate ilmadega. Filtrid voolikud ja tihendid korras. Kütust ei tohiks alla lasta. Etteande pump ka uus. Kõrgsurvepump Gennaadi juures kontrollitud, samuti ka pihustid aga ei mäleta mis surve peale ta need sättis.Või kui palju pihusti töörõhk külmkäivitusel üldse rolli mängib? Kui mootor natukegi soe, läheb poolest pöördest. Mootor starteriga. Aku ja kaablid uued. Plokikaan ka spetsialisti juures käinud. Klapivahed õiged. Hülsid, kolvid, rõngad umbes 300 töötundi tagasi vahetatud, peaks olema igati sissetöötanud küll juba. Ei oskagi enam midagi vaadata rohkem.Kellegil ehk häid mõtteid !

Laseks kah Gennaadil pumba üle kontrollida aga kes see mees selline on ja kus ja kuidas saaks kontakti ehk ?