Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.
#1

Mõni kindlasti kursis, et olen kah kalevipoja staatuses, Norras. Lühidalt võtab olemuse kokku üks sõna: orjapidamine Big Grin
Vasta
#2

Keegi ei sunni mujale tööle minema ja kuna töö eest saad nagunii palka ka siis orjapidamisega pole siin mingit pistmist. Maga kaineks ja ära risusta foorumit.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#3

Rahu, vaba teema ju?

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.Saagide ja võsalõikajate remont/hooldus.5297816
Vasta
#4

Minu arust väga hea teema, mitte orjapidamise pärast aga kuna lääne masinate juppe ENSV-s väga ei liigu, siis tihti tuleb kapitalistlike sigade poole vaadata ja siis on jube hea, kui mõni Kalevi, Sulevi või Olevipoeg teada, kes kohapeal olemas. Eriti, kui sellised asjad, mis postiga vähe suured saata. Ka juhuseid, kus kohapealne ei taha välismaailmaga suhelda. Seega ma kutsun küll üles, et kes oma staatust ei häbene, pange aga kirja kus asute, saavad sunnismaised teid ära kasutada Wink
Vasta
#5

Hea teema. Kindlasti oleksin huvitatud tehnikahuvilisest Kalevipojast,kellega tuttavaks saada,et kasutada ära tema oskusi võõrkeeltes,tehnika tundmises ja oskustes suhelda võõra rahvaga.  Seda muidugi mitte omakasupüüdlikult vaid ikka vastastikku kasulikel alustel. Smile  Hetkel tunnen huvi Inglismaa vastu... Big Grin 
T.
Vasta
#6

(24-12-2017, 15:41 PM)sugraM Kirjutas:  .............. saavad sunnismaised teid ära kasutada Wink

Kas see viimane repliik tuli teadlikult või kogemata?

Omal kogemusi selle ärakasutamisega ja olgem ausad, parem kui ei afiššeeri kus toimetad. Algsed soovid muutuvad hiljem lausa nõudmiseks ja kui suvatsed oma seisukoha välja öelda  oled veel suur süüdlane. Sain ühest "sõbrastki" niimoodi lahti.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#7

(24-12-2017, 15:49 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Hea teema. Kindlasti oleksin huvitatud tehnikahuvilisest Kalevipojast,kellega tuttavaks saada,et kasutada ära tema oskusi võõrkeeltes,tehnika tundmises ja oskustes suhelda võõra rahvaga.  Seda muidugi mitte omakasupüüdlikult vaid ikka vastastikku kasulikel alustel. Smile  Hetkel tunnen huvi Inglismaa vastu... Big Grin 
T.

Tahad loodukirjeldusi, siis saan abiks olla  Smile. Šotimaa.
Kauplemiste ja muude selliste tehingutega - a'la ''too nätsu ja värvilist traati'' - õnneks ei tegele ja ei hakkagi tegelema.

___________________________
Rahuldamaks oma kümne aasta eest tõsisemalt alguse saanud huvi teiselpool sellesinatse tillukese sünnimaa piire elavate asukate elu-olu tundmise vastu pean ma ainuvõimalikuks uurimisviisiks ise minna ja uurimisaluse rahva seas kuidagi katsuda vähemalt aastake ära elada. Raha selleks tuleb ka kuskilt leida, nii et jääbki üle ainult seal enda aega müüa. 
Kui orjana keegi end võõrsil olles tundma hakkab on suuresti kinni tema enese püstitatud lootustes ja eesmärkides ning kindlasti ka rahasummas, mis talle palgapäeval pihku surutakse. Ehk siis selles, et kuidas, kellele ning millistel tingimustel ta ennast ja oma kõiksuse poolt eksisteerimiseks saadud aega müüb.
Olevik on sinu elu, mis on sinu enda kätes ja on nii isiklik asi, et see teistesse ei puutu.
Tulevikku saab tüürida selliselt, et kas kasutad siin ajas ja ruumis ettetulevaid juhuseid või lased neid käest.
Vasta
#8

Eestist Norra tööle minnes tõusis palk vaid 5 + korda. Enam ei pea öösiti kangutama, "pead sihtkohta jõudma". Päeval teen tööd, öösel puhkan.
Näiteks novembri palgast võetakse maha vaid pool tulumaksu. Ehk jõulhulluse jaoks 500 € rohkem tarbida. Juuli palk laekub augustis arvele brutopalgana. 0% tulumaksu. Et saaksid puhkust nautida. Lisaks veel puhkuseraha. Rääkimata haigusrahadest...
Vasta
#9

(24-12-2017, 21:12 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Eestist Norra tööle minnes tõusis palk vaid 5 + korda. 

Ok, enne said siin 300€. Siiani teeb mõni sellise raha eest lisatööd. (ma ka, kui töö on lühike...Smile )

Aga kui palju elamiskulud + kojukäimiskulud tõusid? Sellest tavaliselt kalevipojad rääkida ei taha...
ja kuna tavaliselt ka keelt ära ei suudeta õppida, siis ei osata ka integreeruda ning kohalikke tuttavaid pole ega tule. 
Ja norra autofoorumisse pole sul endiselt ju asja? (pole lootustki, eksole)

Viimasel ajal on need kalkunikitkujatest kalevipoegade koduigatsusprobleemid kuidagi liiga valjult hakanud kõlama. Igal pool nad avaldavad oma rahulolematust.
Krt, tulge siis koju, kui seal hakkama ei saa ja kohalikud teid orjadena peavad. Aga miks peavad - sest te oletegi.
Vahet pole, siin või seal.

.
Vasta
#10

Sellest tuleb nüüd kindlasti mingi jäme jama, aga kirjutamata ka ei saa jätta. Ma ei pea silmas teemaalgatajat, pigem tekkis seos sõbralikus naaberfoorumis teineteist materdavate rekkameestega.
Kui inimese ainus väärtus on C täht juhiloal, siis ei ole põhjust viriseda, et elu s.i.t.t. ja palk väike. Võrdluseks sobib ülihästi uue kaubajaama avamine konnatiigi kagunurgas. Sel ajal pasundasid lehed pidevalt kui ebaõiglane see on, et tööjõud tuleb muudest kohtadest, isegi pealinnast. No kuidas sa paned vedurit hooldama selli, kelle peamine oskus on poe taga seitsmepoolest kulistada?
Autojuhi töö on hea ja vajalik ja kui oled korra näinud, kuidas krusa koos kaheteljelise haagisega aetakse maanteelt üle parema õla kitsasse hoovi, siis saad aru ka selle keerukusest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#11

Oma perekonna ajalugu teades ja seda analüüsides olen lõpuks jõudnud teadmistega sinnamaani,et kuskil pole pikalt asu ega head elu olnud. Ei siin,ei seal. Ei lastud pikalt kuskil olla ja õnne polnud kunagi. Hea et ellu jäid. Ka tagasi tulles polnud mingit paradiisi. Hea elu on olnud lühikest aega. Saavutanud pole mitu põlvkonda midagi. On olnud ainult töö,vaev ja kannatused. Ei ole sellest rändamisest vabatahtlikuna ega sunniviisiliselt mingit suurt õnne olnud. On elatud lihtsalt.  Seega ütlen,et ei ole õnne rahas! Õnn on see,et oleme siiamaani välja jõudnud ja saame hetkel teha seda mida tahame. Ja tänama peame oma esivanemaid,et need ikka jaksasid kuidagi elada.
Ei maksa ka kedagi kadestada,et peab rändama kaugele kodust,et oma perele raha teenida ja nahka toorena hoida.

T.
Vasta
#12

Veskioja
Eestis ei saanud tööandja hakkama Sad
stihl
Eestis ei ole võimalik 300 € kuus seaduslikult palka maksta.
Elamiskulud ju samad, elad kuudis. Kojukäimiskulud samad, kui Eesti 30 km kaugusel tööl käia. Ma alles roheline, esimene töökoht. Aga seeest oled pildil.
Marko
Miinimum tunnitasu on 17 € neil kes roolib üle 3500 kg raskust autot.
Vasta
#13

(24-12-2017, 23:17 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:   Ei ole sellest rändamisest vabatahtlikuna ega sunniviisiliselt mingit suurt õnne olnud. On elatud lihtsalt.  Seega ütlen,et ei ole õnne rahas! Õnn on see,et oleme siiamaani välja jõudnud ja saame hetkel teha seda mida tahame. Ja tänama peame oma esivanemaid,et need ikka jaksasid kuidagi elada.

Aga mida ma siis praegu teen? Big Grin  Teengi seda, mida tahan. Reisin, tutvun maailma ja kultuuridega seda kõike omal nahal tunnetades. Ja kui selle eest veel raha ka makstakse, kusjuures üldsegi mitte väikest, siis polegi mulle rohkem tarvis Smile. Pangaorjuses elavaile töönarkaritele võib muidugi imelik tunduda, et kuidas saab käia neli kuud aastas palgatööl ja siis pärast sama kaua kodus vabana omi asju ajada (ehitada näieks midagi, tehnikaparki putitada, hobidega tegeleda...), aga saab ju.
Pean ütlema, et ma ei tee asju, mis mullle ei meeldi.  Reeglina muidugi, ülejäänu sõltub sundija jõulisusest. Siiani pole pidanud oma vastujõudu kasutama (v.a. vene kroonus mõned juhused), aga vbl jõuan sellegi aja veel ära näha, kui inimesi jälle lambakarjadena midagi tegema sunnitakse, nagu hallil ajal. Oht selleks on alati olemas.
Hambad ristis vastumeelselt iga päev kuskile tööle tormata selleks, et saaks tööd teha (raha peab endal olemas olema), pole enam sellest ajast saadik vaja olnud, kui siin Eestis viimasele lahkumisavaldusele allkirja andsin.
Vasta
#14

Mina arvan et Eestis elab ka päris normaalselt ära. Esiteks peab teiste süüdistamise oma ebaedus ära lõpetama, siis hakkab hästi minema.
Eesti on ostujõult Euroopas eelviimane. Maksukoormuselt oli isegi äkki päris viimane.
Aga rahaga on neil päevil nii et selleks et majandus normaalselt toimiks, peab ta kasvama koguaeg, sest raha hakati pärast kullaga tagamis kohustuse ära kaotamist keskpankades niisama trükkima. Keskpank laenab seda teatud intressiga kommertspankadele. Selle intressiga(euribor) soovitakse reguleerida majanduse stabiilset kasvu. Euroopas on see nn kasvu target 2% inflatsioon. Kui seda ei saavutata siis muudetakse euribori vastavalt et soodustada laenamist. Aga kust see intressi raha siis tuleb? Selleks peabki majandus stabiilselt kasvama.
Ja miks seda 2% inflatsiooni veel vaja on? Kommertspankadel on kohustus reaalselt kuskil seifis hoida kõigest 10% rahast mis justkui nende käes peaks olema. Ehk siis kui hoiustad 10000 euri pangas siis nemad panevad sellest 1000 euri seifi ja 9000 laenavad kellelegi edasi. Sina saad oma viletsa intressi ja nemad natuke parema. Nemad loodavad et just see sama inflatsioon sunnib sind seda raha panka viima või siis üldse seda mitte korjama. Sest seisev raha on kasutu raha(vähemalt keskpanga silmis).
Aga muidu need kommertspangad on sellised asutused mida heaga enam kinni panna ei saa kui nad ükskord käima on pandud. Sellest ka 5 milj. eurone asutamiskapitali nõue. Kui kõik läheks homme oma raha välja võtma siis on sellest tegelikult pangas ainult 10%.

Ka riik annab oma panuse. Maksude näol. Ja keerutab raha nagu tuul sügisel lehti. Kui majandusel on kehvad ajad(inimesed väsisid ära) siis võetakse hiigel laenud(eks euribor on ka siis madal) ja tellitakse mingi hiigel projekt mille kasu või ära tasumine polegi tegelt oluline. Peaasi et midagi tehtaks. Hea näide on see Koidula raudteejaama ehitus... Aga see raha tuleb neile ja meile nagunii ringiga tagasi mis seal raisati. Peaasi et raha liigub.
Ja minu arvates võitlevad inimesed(ettevõtjad ja vabakutselised) kogu sellele riigi ja keskpankade vaevale oma odavate töö hindadega vastu. Ehk siis palju turusolkijaid kelle uksed tuleks kinni ära panna. Need ei ela ise ega lase teistel elada. Loodame et nad kurnavad ennast kopikate eest varsti ära ja kõigi elu läheb paremaks. Hakatakse ehk äriplaanis töötajate puhkuserahasid ka arvestama jne.

See on minu arusaam asjadest. Võin täiesti valesti aru saada. Põhiline sõnum on vist see et ärge punnitage ja ajage seda raha nii närviliselt taga vaid tõstke hindasidSmile Raha on. Ja küll trükivad juurde kui puudu tuleb. Raha pole enam sama asi mis ta kunagi oli. Turusolkijad on Eesti suurim probleem. Eks paljud on nendega kokku puutund. Lubatakse odavalt midagi ära teha aga tulemust pole. Käiakse aastaid kohut jne. Kahju kõigile on suur.
Vasta
#15

Kuipalju on keskmine kalevipoja kuupalk?
Vasta
#16

(25-12-2017, 01:25 AM)Taaviw126 Kirjutas:  Mina arvan et Eestis elab ka päris normaalselt ära. Esiteks peab teiste süüdistamise oma ebaedus ära lõpetama, siis hakkab hästi minema.
Eesti on ostujõult Euroopas eelviimane. Maksukoormuselt oli isegi äkki päris viimane.
Aga rahaga on neil päevil nii et selleks et majandus normaalselt toimiks, peab ta kasvama koguaeg, sest raha hakati pärast kullaga tagamis kohustuse ära kaotamist keskpankades niisama trükkima. Keskpank laenab seda teatud intressiga kommertspankadele. Selle intressiga(euribor) soovitakse reguleerida majanduse stabiilset kasvu. Euroopas on see nn kasvu target 2% inflatsioon. Kui seda ei saavutata siis muudetakse euribori vastavalt et soodustada laenamist. Aga kust see intressi raha siis tuleb? Selleks peabki majandus stabiilselt kasvama.
Ja miks seda 2% inflatsiooni veel vaja on? Kommertspankadel on kohustus reaalselt kuskil seifis hoida kõigest 10% rahast mis justkui nende käes peaks olema. Ehk siis kui hoiustad 10000 euri pangas siis nemad panevad sellest 1000 euri seifi ja 9000 laenavad kellelegi edasi. Sina saad oma viletsa intressi ja nemad natuke parema. Nemad loodavad et just see sama inflatsioon sunnib sind seda raha panka viima või siis üldse seda mitte korjama. Sest seisev raha on kasutu raha(vähemalt keskpanga silmis).
Aga muidu need kommertspangad on sellised asutused mida heaga enam kinni panna ei saa kui nad ükskord käima on pandud. Sellest ka 5 milj. eurone asutamiskapitali nõue. Kui kõik läheks homme oma raha välja võtma siis on sellest tegelikult pangas ainult 10%.

Ka riik annab oma panuse. Maksude näol. Ja keerutab raha nagu tuul sügisel lehti. Kui majandusel on kehvad ajad(inimesed väsisid ära) siis võetakse hiigel laenud(eks euribor on ka siis madal) ja tellitakse mingi hiigel projekt mille kasu või ära tasumine polegi tegelt oluline. Peaasi et midagi tehtaks. Hea näide on see Koidula raudteejaama ehitus... Aga see raha tuleb neile ja meile nagunii ringiga tagasi mis seal raisati. Peaasi et raha liigub.
Ja minu arvates võitlevad inimesed(ettevõtjad ja vabakutselised) kogu sellele riigi ja keskpankade vaevale oma odavate töö hindadega vastu. Ehk siis palju turusolkijaid kelle uksed tuleks kinni ära panna. Need ei ela ise ega lase teistel elada. Loodame et nad kurnavad ennast kopikate eest varsti ära ja kõigi elu läheb paremaks. Hakatakse ehk äriplaanis töötajate puhkuserahasid ka arvestama jne.

See on minu arusaam asjadest. Võin täiesti valesti aru saada. Põhiline sõnum on vist see et ärge punnitage ja ajage seda raha nii närviliselt taga vaid tõstke hindasidSmile Raha on. Ja küll trükivad juurde kui puudu tuleb. Raha pole enam sama asi mis ta kunagi oli. Turusolkijad on Eesti suurim probleem. Eks paljud on nendega kokku puutund. Lubatakse odavalt midagi ära teha aga tulemust pole. Käiakse aastaid kohut jne. Kahju kõigile on suur.
Kuna aegajalt seostatakse vastamise aega kellaajaga ,siis  sry .Astusin just autost välja (ka seda võib igatepidi teha Big Grin )Aga eelnev nutt tundub kuidagi vastuoliline tunduvat.Ammugi ,mitte teemas . Smile
Vasta
#17

(25-12-2017, 01:24 AM)Veskioja Kirjutas:  Mingiaeg pakuti jaapani laevatehast,palk nii 10+ tuh.€,vbl.loll olin,et ei viitsinud asja lõpuni ajada.
 Blin, ma oleks oma tänaste elukommete juures kohe kinni haaranud! Täielik eksootika laks ju. Jaapan Smile. Elu peab seiklus olema  Cool
Vasta
#18

(25-12-2017, 01:49 AM)autojuht Kirjutas:  Kuipalju on keskmine kalevipoja kuupalk?

Eks arvuta. Kogu info on avalik - https://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=510737&w=1
Vasta
#19

(24-12-2017, 15:49 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Hea teema. Kindlasti oleksin huvitatud tehnikahuvilisest Kalevipojast,kellega tuttavaks saada,et kasutada ära tema oskusi võõrkeeltes,tehnika tundmises ja oskustes suhelda võõra rahvaga.  Seda muidugi mitte omakasupüüdlikult vaid ikka vastastikku kasulikel alustel. Smile  Hetkel tunnen huvi Inglismaa vastu... Big Grin 
T.

 Enam ei elutse seal aga 2002-2013 sai seal elatud. Võid küsida mille vastu huvi on ja siis saab edasi vaadata.
Vasta
#20

(24-12-2017, 15:51 PM)Daff Kirjutas:  
(24-12-2017, 15:41 PM)sugraM Kirjutas:  .............. saavad sunnismaised teid ära kasutada Wink

Kas see viimane repliik tuli teadlikult või kogemata?

Ei juhtu siin elus miskit kogemata. Enda suhe kalevipojandusega on olematu - kunagi sai 5 kuud Soomes õpitud ja tahad või ei taha seda oma tunnet ei tekkinud, käisime ka praktikal ja kõik oli hea ja tore aga natuke vaadati ikka kõõrdi ja meie 10 tunniga päevas ei suutnud seda leida, mis põlisSoomlane 8 tunniga. Minu jaoks seni esimene ja viimane kogemus, kus töö ja pausid algasid ja lõppesid kellaga ja tegu ei olnud liinitööga. Noh ja kui see kell käis ja käsi haamriga oli parasjagu hoopi andmas, siis jäi haamer õhku rippuma kuni järgmise kellani. Selleks ajaks kui piirid lahti läksid oli aga juba sunnismaisus käes ja eks saab ka siinpool lahte hakkama.  

Selle ärakasutamisega on nii ja naa - ma palju pole pidanud kasutama, sest Soomlased ja Sakslased üldjuhul ikka on suhtlejad aga näiteks viimase paki jaoks Austraaliast tuli kodustatud Kalevipoega kasutada küll. Ka paar suuremat kasti Soomest on nii koju jõudnud. Teiste eest küll raske rääkida aga siiani pole need inimesed küll rahulolematust pärast avaldanud. Aga eks inimesi on alati erinevaid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne