Vanemat kraami kah tänapäeva naljadele vahele.
"Jakob, kas sul kirikus vahel patumõtted ka pähe tulevad?" küsib Lasse.
"Vahel ikka" vastab Jakob "ja üldse olen ma pikapeale aru saanud, et parem istuda õllekeldris ja mõelda kirikule, kui istuda kirikus ja mõelda õllekeldrile."
"Siin maailmas on kõik suhteline", selgitab Priidu õllepoes lahkesti Tiidule.
"Kuidas sellest aru saada?" ei saa see aru.
"Aga vaata nii - viis rubla, millest naine midagi ei tea, on mulle palju tähtsamad, kui need viissada, millest ta teadlik on."
Moskva töölised streigivad ja teatavad Brežnevile, et enne nad tööle ei hakka, kui poodi tuleb müügile piima, mune ja võid. Kõrgemalt poolt muidugi lubatakse ja varsti on poodides piimad, keefirid, juustud, rääkimata võist ja munadest. Natukeseks rahuneb olukord maha ja tehakse jälle tööd.
Varsti aga hakatakse jälle streikima - enne tööle ei hakka, kui liha vabalt müügil on. Jälle korraldatakse ülevalt poolt asi ära ja varsti on lettidel külluslikult sea-, looma-, lamba-, linnu-, jne. liha. Mõneks ajaks on asjad korras - tehakse tööd ja kõik on rahul.
Siis aga seisab töö jälle, sest töölisklass nõuab lõunamaiseid puuvilju, vitamiine: et olgu nüüd apelsine ja virsikuid, ananasse ja aprikoose jne.
Brežnev sügab kukalt ja kostab: "Это уже трудно, в Эстонии апельсины не растут"
Poeg uurib isalt: "Millal siis saabub kommunism?"
"Kohe seletan sulle, poja. Näed, kui suri Marx, sündis marksism. Kui suri Lenin, sündis leninism. Nüüd jääb veel oodata, kuni sureb viimane kommunist ja siis ta tulebki, va kommunism."
Nixon on kommunismimaal ja muuhulgas külastab juhtivate seltsimeeste saatel Moskva tehaseid. Igal pool sama lugu, kes istub suitsunurgas, kes võtab napsu või on hoopiski poesabasse seisma läinud - tööd ei tee peaaegu keegi. Saatjatel on piinlik, aga Nixon lohutab neid: "Pole midagi, ega meil ka valitsev klass ei tööta"
Lektor peab kolhoosis loengut materiaalse heaolu kasvust. Räägib siis: "Käesoleval viisaastakul saavad kõik kolhoosipered nii jõukaks, et võivad endale raadioaparaadid osta. Järgmisel viisaastakul ostavad kõik juba autod ja ülejärgmisel suudab iga pere omale lennuki soetada."
Küsib siis üks vanem kolhoosnik: "Aga kas siis kohe peab selle lennuki ostma? Mis mina vana inimene, sellega peale hakkan, aitab mulle autost küll."
Lektor siis selgitab: "Ah teie ei tea siis, kui kasulik on lennuk! No juhtub näiteks, et saate kuulda, et homme hommikul hakatakse Kohtla-Järvel suhkrut müüma. Pole teil siis vaja hakata bussi ega rongiga logistama, magate ilusti öö kodus ära. Hommikul aga istute lennukisse, sõidate õigeks ajaks Kohtla-Järvele ja saate ilma järjekorras ootamise ja trügimiseta oma pool kilo suhkrut kohe ära osta."
Kas nõukogudemaal on seisuste vahesid? On küll!
Kelle palk on alla 100 rubla kuus, sellele öeldakse ikka: "Jätku leiba!"
Aga kes elab sissetulekust või saab suurt palka, sellele soovitakse hoopis: "Hääd isu!"
Hruštšov kohtab Moskva tänaval meest, kes kerjab ja hakkab teda siis hurjutama:
"Noor mees, kas teil pole häbi, tööd peaksite teie tegema!"
"Mis te nüüd, Nikita Sergejevitš, ma ju peale tööd...!"
Mis on meil kõrgeim karistusmäär?
-Surmanuhtlus, ehk mahalaskmine.
-Ei ole, on hoopis maalt väljasaatmine ja ühes sellega nõukogude kodakondsuse ära võtmine.
-Ahah, pole nagu sest eriti midagi kuulda?
-See on sellepärast, et meil on humaanne ühiskond ja kõige kõrgema karistuse asemel saadetakse parem Siberisse või lastakse maha.
