(15-01-2018, 19:59 PM)deeremees Kirjutas: Sellel genekal paned laadimisjuhtme selle suure + klemmi alla rohkem polegi vaja muid juhtmeid. Ma pole kunagi neid teisi järgi kuhugile ühendanud. Kevadel panin ka oma MTZ-50-le selle 1000w geneka peale. Laadib akud ka tühikäigul. Aku on kah tõisne peal 225 ah veoka oma.
Varem oli ampimeeter ka tähikäigul natuke vaid üle "nulli" kui päevatuled põlesid.
Aga ma käsin etteruttavalt ära, kuhu see "+" kaabel edasi jookseb, genekast läheb otse ampimeetrisse ja siis sealt edasi ?
(15-01-2018, 19:02 PM)juss82 Kirjutas: Tänud kaasa mõtlemast. Käisin natuke (nii kaua kui valge veel oli) asja põhjalikumalt uurimas ja avastasin, et üks juhe (+) oli vaid mõne kiuga geneka küljes, näpistasin ära aga homme aretan uue klemmi, siis saab teada, kas asi oli selles. Muidugi päris puruks see juhe ei olnud... Ja mul on genekal taga ainult kaks juhet (pildil olin juba jõudnud selle pooleldi katki juhtme eemaldada), kas ainult kaks peabki olema ?
2 klemmi jah enamikul. Esmalt sul generaator on pingeregulaatoriga. Muidu oleks tagant sirge gene, sul on aga mäestik
Otsi endale väike lamp. Selle suurema poldi alla käis + ja väiksema alla - . Kui ma mälu järgi mööda ei pane, siis see plus jooksis esimesena ampermeetrisse ja siis see - jookseb raami. Reaalselt peaks ju olema loogiline, et gene vooluandmist saab ka 2 juhtme ja pirniga proovida?
Seega loogika järgi tuleks panna kõige väiksem generaatori rihmaseib mis leida õnnestub seega hakkab masin laadima ka madalamatel pööretel max võimsusega.
Sellel kahe juhtmega genekal jämedam juhe on pluss mis jookseb ampermeetrisse aga see väike juhe on laadimistule juhe. Kui genekas laeb siis on see juhe "tühi". Kui aga laadimist ei toimu siis šokolaad ühendab selle juhtme massiga.
Kui on soovi genekal pöördeid tõsta siis väga hästi sobib sinna vana Žiguli geneka rihmaseib. Tühikäigul voolu nagu putru.
Vabandage minu lollust aga mis asi ja kuskohas see "laadimistuli" on ?
Ja kui sellest genekast veel asja saab, siis peab vist jah kusagilt hankima vana Žiguli rihmaseibi
"Laadimistuli" on armatuuris punane lamp mis süttib kui masinist mootori seisma jätab andes märku, et oleks hea kui keegi nüüd massi välja lükkaks. Mootori käivitudes lamp kustub mis annab masinistile märku generaatori korrasolekust ja laadimisvoolu olemasolust. Kui suur see vool on on juba iseasi ja küsimus omaette.
Sedasi. Sai vaadatud üle kõik ja tegin uue otsa ka juhtmele. Olukord sai vist lahenduse. Huvitav on muidugi see, et kui traktor tööle panna, siis kohe pärast käivitust, nii 1 minut, on ampimeeter korralikus plussis aga siis vaikselt hakkab alla tulema ja jääb kuhugi sinna vaevu pluss poolele. Kergelt nagu kerkib, kui gaasi anda.
Aga mure, millega kõik algas - tossamine on saanud vist ka lahenduse väga omanöolise muidugi. Nimelt, pärast seda, kui soojendustekk sai pandud mootorile, läks olukord väga palju paremaks. Muidugi mind ikka huvitab kõrgsurvepumbal see alumine kruvi, olen nüüd seda ehitust päris palju uurinud ka ja igasugu jutte ja "tarkusi" kuulanud". Aga kas pole mitte nii, et alumine kruvi (8), keerates seda väljapoole, väheneb kütusekogus ja vastupidi?
See alumine polt on nimipöörlemissageduse polt. Piirab see põhihoova käiku pöörlemisageduse suurenemise suunas. Kui need kaks polti on pumbal ära plommitud siis ei maksa neid näppida.
(17-01-2018, 13:26 PM)juss82 Kirjutas: Sedasi. Sai vaadatud üle kõik ja tegin uue otsa ka juhtmele. Olukord sai vist lahenduse. Huvitav on muidugi see, et kui traktor tööle panna, siis kohe pärast käivitust, nii 1 minut, on ampimeeter korralikus plussis aga siis vaikselt hakkab alla tulema ja jääb kuhugi sinna vaevu pluss poolele. Kergelt nagu kerkib, kui gaasi anda.
Aga mure, millega kõik algas - tossamine on saanud vist ka lahenduse väga omanöolise muidugi. Nimelt, pärast seda, kui soojendustekk sai pandud mootorile, läks olukord väga palju paremaks. Muidugi mind ikka huvitab kõrgsurvepumbal see alumine kruvi, olen nüüd seda ehitust päris palju uurinud ka ja igasugu jutte ja "tarkusi" kuulanud". Aga kas pole mitte nii, et alumine kruvi (8), keerates seda väljapoole, väheneb kütusekogus ja vastupidi?
Kui ampermeeter niimoodi toimetab, siis ongi laadimine korras.
Siin kunagi oli juttu, et 52le ei tohi esisilla kardaaniks panna jäika kardaani. See karteri juures. Pidi olema teleskoop. Aga miks ei tohtinud? Mure selles, et teleskoobis suur lõtk sees ja käib varsti karteris ära. Poest aga teleskoopi saada pole.
Teine. Kas kusagilt on saada 52 armatuuri lampi? Kas GAZ51 ei olnud sama, kuidagi on meelde jäänud, et oli.
Kui 52 kardaan läbi siis ainus võimalus poest juppe ostes on 82 vahepukk ja kardaanid soetada.
Vahepukk on kaval jäigaks teha visates sealt välja selle ketastega osa.
Siis tuleb avast üks tihendirõngas välja lüüa ja panna teisele poole ka samasugune kardaani flants.
Kui tahta pikemat kestvust peab flantside keskavasse lõikama 30mm silindrivarre jupi.
(01-02-2018, 14:03 PM)52mees Kirjutas: Siin kunagi oli juttu, et 52le ei tohi esisilla kardaaniks panna jäika kardaani. See karteri juures. Pidi olema teleskoop. Aga miks ei tohtinud? Mure selles, et teleskoobis suur lõtk sees ja käib varsti karteris ära. Poest aga teleskoopi saada pole.
Miks ei tohi? Tohib küll kui masin korras. Nimelt jamaks läheb siis kui esisilla puksid on esi prussi sees loksuga. Siis augu peal näiteks painutab asja nii palju läbi, et lööb vahepuki puru ja kui "hästi" läheb siis võtab ka karteri kaasa.
See viga oli näiteks väga hästi tunda 82 kui tulid jäigad kardaanid.
Mul oma vanal 52 jäik kardaan ja pole midagi häda.
Puksid suvel vahetatud, niiet see korras . Aga mis ksf 2715 öelda tahab, et 82 puki peab ostma? Kas kardaanid on 52 ja 82 eri pikkusega? Samas tekkis mõte see praegune teleskoop kinni keevitada, ehk jäigaks teha .
Ahjaa, jäi silma kusagilt selline jutt. Kui 52le panna 82 mootor, pidi jooksma üle 35km/h. On see õige et 52l kiirem tagasild?
(Seda postitust muudeti viimati: 02-02-2018, 22:54 PM ja muutjaks oli hannest.)
Tagasilla erinevus on käbi ja taldriku hammaste erinev kraad, diffriluku mehhanism, silla pealmine kaas ja hüdrosilindri kinnitus. Ülekande kiirus on ikka sama. Pigem ikka 52 aeglasem, sest vahekastis puudub kiirendi.
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
(01-02-2018, 14:19 PM)Daff Kirjutas: ...
Mul oma vanal 52 jäik kardaan ja pole midagi häda.
Huvitav, minu hübriirussil pikeneb-lüheneb esimene kardaan pea sentimeetri, kui sild ühest piirajast teise kiigub... Puhas 52 jäiga pukiga.
Rääkimata sellest, et sild puksidel sedapalju laperdab, et sealt teine sentimeeter loksumist tuleb.
Jäi mainimata,et mul 82 pukk. Aga see 82 pukk ei kannata eriti kui sillal puksid õhtal prussi sees. Kolhoozis meil kiirematel meestel lendasid kardaanid koos karteriga mitu korda minema.
Mureks massilüliti, mis ei taha eriti vist kontakti anda, kuigi on nagu päris uus (nagu pildil). Kontakt on ilmselt kehv ja kogu massilüliti läks juba nii kuumaks, et kätt ei kanna ja akusse ilmselt vist selle tõttu ka vool väga ei jõua ? Puhastasin küll kontakte aga ikka kärrsab nagu kontaktidest ... väga imelik. Ei tea millise PM võiks tellida uus lüliti, on kellegil kogemust ?
https://www.pmkaubamaja.ee/et/massilulit...2000a.html
Ma sellist kasutanud. Mu meelest oli nagu kallim kui ostsin, aga loodetavasti on ikka endiselt sama tükk, mitte odavam koopia. Mu oma igatahes toimib hästi ja ka käte vahel selline täitsa tummine asi.
. Aga mis ksf 2715 öelda tahab, et 82 puki peab ostma? Kas kardaanid on 52 ja 82 eri pikkusega? 
Samas tekkis mõte see praegune teleskoop kinni keevitada, ehk jäigaks teha 
.