Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Julgeks öelda, et Windows on kokkuvõttes tavakasutaja jaoks igal juhul mugavam ja lihtsam, ei ole mõtet mõeldagi alternatiivide peale. Ilmselt u. 99% ettevõtetes (sh. riigiasutused jms) töö tegemiseks pead Windowsis toimetama, kui Linuxiga hakkama saad ja Windowsiga mitte, siis saadetakse ukse taha. Rolleyes

Julgeks öelda, et tavakasutajale ei ole mingit vahet, kas on mingi Linux, või Windows. Tavakasutaja ei pea oskama, ega oska ka Windowsi häälestusega tegeleda. Kui tuleb mingi suurem probleem, otsitakse ikkagi oskajam inimene lahendama. Mis siis Linuxis teistmoodi on? Mozilla on samasugune, Crome kah, Libre Office ja Microsoft Office vahe on väga väike. Tavakasutaja niikuinii midagi muud ei tee, kui paar dokumenti luua ja paarkümmend vaadata, lisaks veebis surfamine. Konsoolis käske ei oska manada? Ega tavakasutja windowsis ka registris sobrada, draivereid uuendada või konflikte otsida ei oska. Keskmine tavakasutaja ei suuda isegi Adobe Flashplayeriga kaasatulevat McAfee (võimisiganesasi) puukprogrammi maha võtta. Ta ei pane isegi seda tähele, kui mingi programmiuuendusega mingi puuk kaasa kleebitakse. Ta ei loe isegi seda akent läbi, kus tuleb mingid linnukesed maha võtta selleks. Teeb Next.. Next .. Next... Finished. Süüdimatult ja lugemata. Linuxis on taoline asi välistatud. Ja isegi eestikeelse Windowsi errori korral kuvatakse ikkagi ingliskeelne tekst. Nagu ka linuxis. Milles vahe? Pigem eelarvamuses. Minu mõjualas töötab ca 7 arvutit. Nii Windowsis, kui Linuxis. Viimasel ajal ei ole keegi arugi enam saanud, et miskit vastukarva oleks. Isegi oma 72a ämma koolitasin ühe õhtuga intervetivanaemaks. Alul Estobuntus, nüüd Mint'is. Facebook on igal pool samasugune lastelaste tegemisi jälgides ja Postimees samuti. Uuendan siis, kui külas käin, niiehknii tuleb ju käia.
Ja siis selle kodaniku märkus, kes ütles, et tal sugulane teeb kaughooldust. Linuxis on täpselt sama asi olemas.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.

Aga milleks Linuxit kasutada kui suvalise arvuti ostmisega Windows (ja selle litsents) kaasa tuleb? Rolleyes

(18-02-2018, 01:49 AM)veix__ Kirjutas:  Aga milleks Linuxit kasutada kui suvalise arvuti ostmisega Windows (ja selle litsents) kaasa tuleb? Rolleyes

Sest tänapäeval arvutiga kaasa tulevaks windows'iks on selle versioon "10".
Kole nagu öö, düsfunktsionaalne, ei suuda paljude lisaseadmetega suhelda (printerid, scannerid, telefonid, kaamerad), raiskab kontrollimatult parimat tööaega megauuendustega (allalaamise mahu tähenduses) kaasnevatele restartidele, ei hooli telemeetria (saadab teadmata koguse infot Microsoftile) keelamise seadetest.

Linuxi kasutuskogemus vastupidine -
Kiire install, kus tunneb suvalist (arvuti)rauda, ei mingit (graafika- , heli-, IOkaartide) draiverite otsimist
seda ka eri USB lisaseadmete kasutamisel - Androidi telefonid, kaamerad, eri (võrgu)printerid
kogu tarkvara, mida saab lihtsalt installeerida, legaalne tasuta kasutusõigus
parem eesti keelde tõlkimise kvaliteet

Kui peres on GAZ-52, ei ole 4x4 autot (ka Talveralliks) vaja

Mul hea sõber sugulane rookis ühe vana kooli arvuti seest puhtaks,loopis uued jupid sisse ja pani ka mingi Ubuntu versiooniga tööle. Pean ütlema,et ei ole mul siin eriti mingeid jamasid olnud,muudkui kühvelda... Big Grin  Hea lihtne ja järjest rohkem jagan ka arvutikauge inimesena ise. Vahest tuleb nende autokaamerate ja kaartidega jama aga need saab üheskoos TeamViewer-iga korda aetud. Ei nurise.
T.

(17-02-2018, 22:15 PM)Walter Kirjutas:  Mul aitab tark sugulane akendega masina probleemide korral kaughalduse abil - ei suuda keegi niikaua telefoni otsas rippuda ega kõneteenuse pakkuja poolt väljastatavaid arveid maksta.
Kui juba masin jõuab nii kaugele, et saab kaughalduse sisse lülida, siis on masin ise korras, viga mingis pisiasjas, enamasti konkreetse kasutatava proge softis. Meil töö juures juhtub enamasti, et ei saa kaugelt ligi ja tuleb itimehel kohale tulla või teen serverile ja ruuteritele restarte vms ja lõpuks tuleb ikka kohale tulla.

Võibolla nüüd on asi parem, kuid eelmine aasta üritades Linuxiga sõbraks saada lõppes see Linuxi võiduga.
Esiteks oli hääl puudu ja selle ülesleidmine oli päevake mõtlemist.
Järgmiseks ei õnnestunud vaadata videoid sest puudus Flashplugin ja selle install no ei kuidagi...
Ikka sudo ja get the flshplugin jne jne netist leitud juhiste järgi.
Siis Autocadi kasutamist ta ei sallinud sest see jooksis nagu täi mööda märga sedasamust.
Korralikku filmivaatamise programmi ei leidnudki mis ka subtiitreid suudaks omastada.
Suhtlusprogrammid ja ideekaardi kasutamine muidugi toimisid niiet kui see flashplugina jama ja heli probleem välja arvata oli võimalik igapäevaseid asju ajada.
Kes tekstidega maadelda tahab siis näiteks Akendes Libre Officega salvestatud tekstifailist olid paljud kirjavahemärgid puudu kui Open Officega avada.
Kindlasti oli mingeid probleeme veel, kuid need kas lahenesid lihtsalt või ei seganud niiväga.
Arvuti polnud ka mingi kosmos vaid tavaline lauaarvuti.

Oh mis kena arutelu siin erinevate tarkvarade ümber puhkenud!

Aga minu teematorkimise põhjus raudselt rauahäda.

Aga üks küsimus hoopis teisest vallast. Veeautomaadi pump plõksus pidevalt sisse välja. Oletasin, et ilmselt oli vesi mõlemal pool kotti. Nii oligi, kuigi visuaalsel vaatlusel polnud märgata, et kott katki oleks. Panin uue koti (mitu aastat tagasi varuks ostetud), lasin ventiilist vurtsu, aga õhk kohises teisest otsast välja. Milles probleem?

Lahenduseks oli teise paagi paigaldamine (oli olemas), aga ikkagi tahaks teada, kuidas vesi ja õhk kokku saavad/said, kui mõlemad kotid paistsid ok olema Sad

[Pilt: thumb_B86D79A0CBBD428EA17033A62DCF91FD.jpg]On keegi kursis kas sellist sorti masslülitid on toimivad ja tasub installeerida näiteks põkale.

Aquila captas non muscas.

(18-02-2018, 21:03 PM)Daff Kirjutas:  kas sellist sorti masslülitid on toimivad ja tasub installeerida näiteks põkale.

Toimivad ja väga kenasti, soovitan. Isegi vene Kamazi omad olid sama põhimõttega ja kestsid.
Samas põkale selline on ikka tõsine investeering, põka väärtus tõuseb oluliselt. Väike keeratav punase võtmega on kestnud 14a, kestab edaspidigi.
Ise otsin samasugust, mis kannataks 24V ja palju ampreid.

(18-02-2018, 11:25 AM)oltsberg Kirjutas:  Veeautomaadi pump plõksus pidevalt sisse välja. Oletasin, et ilmselt oli vesi mõlemal pool kotti. Nii oligi, kuigi visuaalsel vaatlusel polnud märgata, et kott katki oleks. Panin uue koti (mitu aastat tagasi varuks ostetud), lasin ventiilist vurtsu, aga õhk kohises teisest otsast välja. Milles probleem?

Lahenduseks oli teise paagi paigaldamine (oli olemas), aga ikkagi tahaks teada, kuidas vesi ja õhk kokku saavad/said, kui mõlemad kotid paistsid ok olema Sad

Kas uus kott hakkas kohe läbi laskma? Ju ta siis oli katki kui koti ikka õigesti paigaldasid.

Omal oli samasugune probleem. Koguaeg pumpasin õhku juurde ja viimati kui pumpasin, oli kuulda sellist "vurtsu" nagu laseks õhku vette ehk nagu kott oleks katki ja vesi paagis(ventiilist tuli vett ka natuke) aga peale seda pole juba mitu kuud pidanud rõhku juurde pumpama ja pump töötab ilusti.??? Müstika...

(18-02-2018, 21:42 PM)veix__ Kirjutas:  
(18-02-2018, 11:25 AM)oltsberg Kirjutas:  Veeautomaadi pump plõksus pidevalt sisse välja...

Kas uus kott hakkas kohe läbi laskma? Ju ta siis oli katki kui koti ikka õigesti paigaldasid.
Veega ei proovinud, lasin ventiilist õhku, kohises teisest otsast, kuhu veevoolik käib, ilusti välja Sad  Aga kuidas õigesti paigaldamine käib? Äkki tegingi midagi valesti?

Kas paak on horisontaalselt ja membraan vertikaalne?
WinkWink

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(18-02-2018, 22:06 PM)Marko Kirjutas:  Kas paak on horisontaalselt ja membraan vertikaalne?
WinkWink
Põhimõtteliselt selline asi: https://www.k-rauta.ee/p/hudrofoor-elbi-...taalne/bjq

See membraan on pigem kott.

https://www.k-rauta.ee/p/pumba-membraan-...42019/2ye4

Ehk olid lihtsalt kannatamatu? Esimesel pumpamisel peabki alguses õhku tulema ju vee poolelt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Kust võiks leida sellist polti ?
Polt ise Titaanist, keere on 9mm ja keerme samm on 1.
Pea läbimõõt 15mm, keerme pikkus 25mm ja kogu poldi pikkus 33mm.
Pea ei pea olema kindlalt just selline ümar 12 tähik võib olla ka Torx või 6 kant, Sammuti pikkus võib olla pikkem.
Kuna ma ise Inglise keelt ei valda siis neti otsing minule tulemust ei andnud ja küsinud olen fürth-st kui ka Baltic Bolt-st. ja vastus on olnud ühene nemad ei oska aidata.
Äkki keegi leiab midagi ja panna lingi.

Mõni pilt poldist milline peaks olema.

   

   

Tänan ette.

(19-02-2018, 17:10 PM)Qunts Kirjutas:  Kust võiks leida sellist polti ?
Polt ise Titaanist, keere on 9mm ja keerme samm on 1.
Pea läbimõõt 15mm, keerme pikkus 25mm ja kogu poldi pikkus 33mm.
Pea ei pea olema kindlalt just selline ümar 12 tähik võib olla ka Torx või 6 kant, Sammuti pikkus võib olla pikkem.
Kuna ma ise Inglise keelt ei valda siis neti otsing minule tulemust ei andnud ja küsinud olen fürth-st kui ka Baltic Bolt-st. ja vastus on olnud ühene nemad ei oska aidata.
Äkki keegi leiab midagi ja panna lingi.

Mõni pilt poldist milline peaks olema.





Tänan ette.

ebay link

(19-02-2018, 17:10 PM)Qunts Kirjutas:  Polt ise Titaanist, keere on 9mm ja keerme samm on 1.

Kas kindel, et titaanpolt, mitte lihtsalt tootja nimi pole Titan? (magnet ei tohiks titaanile külge hakata)

Aga Opeli 16V mootorite kepsupolt peaks olema selliste haigete mõõtudega; kunagi otsisin ka sellist; need opeli omad küll kahjuks kõik terasest.
Forsis paar € või romulast. Kontrolli igaks juhuks üle ka, mälu järgi praegu tulistasin.

.

Mõistus hakkab kokku juba jooksma sellest otsimisest ja ehk keegi saab aidata. Oleks vaja sellist väiksemat metalluste valmistajat, kes teeks ka poolfabrikaate. Vaja nimelt metallust ilma värvimata, ehk haljast metalli. Kõik uksetootjad praeguseks hetkeks on sama painduvad kui raudkang. Ehk keegi teab..
Kraaps ja kummardus ette

Ps. Ideaalis võiks jääda Harjumaa piiresse.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 25 külali(st)ne