Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Nonii füüsikud. Külmas garaažis seisavad kolm vett täis anumat kõrvuti metallist laua peal. Lahtine plastik anum, kinnise korgiga läbipaistev vee pudel ja kollaka tooniga vee pudel mille korgi sisse on puuritud 3mm auk vee pritsimiseks. Eile vaatasin, et lahtine anum on läbinisti jääs. Samuti oli jääs läbipaistev pudel. Kollaka varjundiga pudelis aga vesi oli täiesti vedel. Terve tänase päeva jooksul kollakas pudelis vesi ära ei jäätunud. Päike sinna peale ei paista. Temperatuur on ühtlane. Vesi pudelites üks ja sama, ühest kraanist lastud ja enam vähem samal ajal. Mille kuradi pärast kollakas pudelis vesi ei jäätu?

Hetk tagasi, kui hakkasin pilti neist tegema, keerasin korgi kollase pudeli pealt maha ja vesi hakkas silmnähtavalt jäässe minema. Nuusutades seal mingeid gaase sees ei olnud ega saanudki olla, sest tegemist oli joogiveega mis enne sinna lauale sattumist oli metsas kaasas joomiseks. Võtsin ka lonksu, vesi mis vesi. Ainus erinevus on see 3mm puuritud auk korki. Aga siin ei ole mitte mingit loogikat. Miks see kuradi vesi seal kollases pudelis ei jäätunud?

Selle teksti kirjutamise lõpuks on kollases pudelis olev vesi üsna klimp juba ja varsti on täiesti jääs. Laua pinna temp ja garaaži ülejäänud pindade temp on -5 ja -6 vahel.

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!


Kes ei viitsi juttu kuulata ja oodata, siis aktsioon on 2:25. Ülijahtunud vee olek nõuab mõningaid tingimusi, mis ksf! Viplalal juhuse tahtel tekkisid - väga puhas vesi, õige temperatuur ja kristallisatsioonipunktide puudumine ka nõu siseseinal, ehk väga sile sein ilma ühegi konaruseta. Kollakas värvus viitaks justkui oleks seda vett juba korra joodud ... või siis suurele rauasisaldusele, aga ju siis selliseid osakesi vees ei olnud, kust kristalliseerumine kergesti pihta oleks saanud hakata. Temperatuur püsis ka väga piiri peal, nii et loksutamisest piisas kristalliseerumise algatamiseks. Tüübid taovad muidu ikka vastu lauda ja ka siis ei õnnestu iga kord jäätuma panna.
Veel üks vidjo:

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(28-02-2018, 09:00 AM)Basilio Kirjutas:  Temperatuur püsis ka väga piiri peal, nii et loksutamisest piisas kristalliseerumise algatamiseks. ...
Kuna mul saunas toimub vee pumpamine lahtistesse paakidesse ja need seisavad külmaga, siis seda juhtub alatihti, et astud uksest sisse ja vedel vesi nõus, pistad näpu sisse või loksutad ja hoobilt kogu nõutäis kristalliseerub.

Läti õlu tegi sama trikki. Nagu punn pealt maha sai võetud lõi jääniidid sisse.

Aquila captas non muscas.

(28-02-2018, 12:26 PM)Daff Kirjutas:  Läti õlu tegi sama trikki. Nagu punn pealt maha sai võetud lõi jääniidid sisse.

Lätist toodud õlu teeb üldse külmaga pulli. Mul külmus poolteist kasti Alexander dunkelit ära. Purgid olid näpuga katsudes pehmed, arvasin juba, et lõhki külmunud ja vurtsu välja visanud. Avades ei visisenud, natuke tuli vedelikku, enamik sisust oli mingi veniv hägune ollus.  
Aga soojenedes tuli kinnistesse purkidesse surve tagasi ja õlu oli nagu õlu ikka, täitsa maitsev ja õige kontsistentsiga. 

Varasemast oli meeles, et liialt külma saanud õlu muutus vastupidi maruägedaks ja viskas enamiku sisust vahuna välja.

Seda eelnevalt Basilio poolt kirjeldatud asjaolu pole kuulnud. Aga.
Surve all olev vesi ka ei külmu, eriti kui veidi liigub ehk voolab. Näiteks tuletõrje voolikud suure külmaga. Niikui surve maha võtad, lähevad jäässe. Sellepärast jäetakse "suitsupausiks" joatoru õige veidi nirisema ja pump tööle. Tavasurve on ca 8-12 atm ehk baari. Sama praegusajal (öösel oli 20 ringis miinust) kütmata keldrites ja mujal kus külm ligi pääseb. Torustikus tavaliselt ca 4 baari ja kui veidi niriseb, ei külmu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(28-02-2018, 09:00 AM)Basilio Kirjutas:  'Ülijahtunud vee olek nõuab mõningaid tingimusi, mis ksf! Viplalal juhuse tahtel tekkisid - väga puhas vesi, õige temperatuur ja kristallisatsioonipunktide puudumine ka nõu siseseinal, ehk väga sile sein ilma ühegi konaruseta. Kollakas värvus viitaks justkui oleks seda vett juba korra joodud ... või siis suurele rauasisaldusele, aga ju siis selliseid osakesi vees ei olnud, kust kristalliseerumine kergesti pihta oleks saanud hakata. '

Ma polnud ka kuulnud enne sellisest teemast, et vesi ei suuda ilma surveta miinus kraadide juures ära jäätuda, päris änksa värk Smile Kollane värvus tulenes pudeli plastiku materjalist. Vesi ise tuli puurkaevust ja on tõesti haruldaselt hea ning puhas.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Kas veetoru lõhkikülmumine toimub samamoodi- vesi tahkub ja paisub järsku? Kunagi sõjaväes tegin garaazis ringkäiku. Kahetolline küttetrassi toru ukse juures just paisus silmnähtavalt Siis käis hele litakas. Kärises pikuti jalg maad lõhki ja puhus korraks nagu valkjat auru välja. Aur see ei saanud kuidagi olla- vast mingi kogus jäätumata vett pääsis surve alt. Kuradi steppide poeg oli pikalt kuhugi kadunud, küte lõppenud ja häda käes.

Kuidas ARK suhtub, kui autol on nt kaks OM lepingut? Tekib raskusi ümbervormistamisega(peab maksma ainult ühekordse ümbervormistamise riigilõivu?) või muid muresid? Üks leping dokumentides oleva omaniku ja hetkel müüva isiku vahel ja teine siis minu ja müüja vahel.

(28-02-2018, 20:21 PM)HendrikR Kirjutas:  Kuidas ARK suhtub, kui autol on nt kaks OM lepingut? Tekib raskusi ümbervormistamisega(peab maksma ainult ühekordse ümbervormistamise riigilõivu?) või muid muresid? Üks leping dokumentides oleva omaniku ja hetkel müüva isiku vahel ja teine siis minu ja müüja vahel.

Olen käinud 5 või 6 OM lepinguga, pole ühtegi probleemi esinenud. Kõik lepingud peavad ainult täidetud olema, kuupäevad peal jms, loomulikult peab olema ka järjepidevus.

Kuupäeva puudumise pärast sain ükskord küll sõimata. Väidetavalt on selline leping poolik ja kehtetu. Nende silme all ei lubatud täita ka, pidin uue järjekorranumbri võtma. Aga ise arvan, et sattusin lihtsalt vasakujalgse ametniku otsa.

(28-02-2018, 20:32 PM)zazik Kirjutas:  ...
Kuupäeva puudumise pärast sain ükskord küll sõimata. Väidetavalt on selline leping poolik ja kehtetu. Nende silme all ei lubatud täita ka, pidin uue järjekorranumbri võtma. Aga ise arvan, et sattusin lihtsalt vasakujalgse ametniku otsa.
Ei, Sa sattusid ametniku otsa, kes jälgis seadust. Toungue

Tõenäoliselt oleksid tänulik, kui sama "vasakujalgne" ametnik ei laseks vormistada Sinult varastatud sõiduki omanikuvahetust, kus allkiri kohe üldse ei klapi.

Eestis saab imelihtsalt omanikuvahetuse ära vormistada. Ja tõenda siis hiljem, et pole müünd...

Samas pakk OM-lepinguid pole probleem, kui kett on pidev ja allkirjad õiged.

(28-02-2018, 22:10 PM)v6sa Kirjutas:  
(28-02-2018, 20:32 PM)zazik Kirjutas:  ...
Kuupäeva puudumise pärast sain ükskord küll sõimata. Väidetavalt on selline leping poolik ja kehtetu. Nende silme all ei lubatud täita ka, pidin uue järjekorranumbri võtma. Aga ise arvan, et sattusin lihtsalt vasakujalgse ametniku otsa.
Ei, Sa sattusid ametniku otsa, kes jälgis seadust. Toungue

Tõenäoliselt oleksid tänulik, kui sama "vasakujalgne" ametnik ei laseks voirmistada Sinult varastatdu sõiduki vormistust, kus allkiri kohe üldse ei klapi.

Eestis saab imelihtsalt omanikuvahetuse ära vormistada. Ja tõenda siis hiljem, et pole müünd...

Samas pakk OM-lepinguid pole probleem, kui kett on pidev ja allkirjad õiged.
Allkiri ja kuupäev on siiski üsna erinevad asjad minu meelest. Aga ega seal midagi väga vaielda polnudki tahtmist.

See on muidugi tõsi, et auto ümbervormistamine (võltsitud) OM lepinguga on Eestis imelihtne.

Mitte ükski seadus ei käsi auto ostu müügi vormistamast ARKI's. Ühtegi auto ostu-müügi lepingut ei saa muuta olematuks tänu kuupäeva puudumisele ARK'i ametnike tahtest. Kui ARK ei tunnista lepingut tänu kuupäevade puudumisele, peab ta toetuma mingile seadusele mis kuupäeva puudumise ostu-müügi lepingult kehtetuks tunnistaks. Õnneks ei ole see tegevus ARK'i võimuses juriidiliselt, kuid on tänu jõu positsioonile praktiseeritav ARK'i poolt. Teema kus kirjalikust lepingust välja jäänud ajaline mastaap langeb omavaheliste arvete klaarimise alla, on veits teine asi ja ei puutu momendil siia. Samas ei puutu siia ka nõue 5 tööpäeva jooksul kuhugile tehingust teada anda.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

LS siiski sätestab, et OMvahetus tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul. Õnneks sellest siiski lärmi ei lööda.
§ 77.  Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
...
 (2) Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.

 (3) Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.


Vaidlus, milline peab olema üks "õige" leping ja millisel puhul see siiski ei kehti, toob juristidele nii leiva lauale kui rohkelt hüva sinki selle peale.

Mulle küll sobib, kui keegi natukenegi jälgib, millist sitta inimesed toodavad. Toungue

Ma siiski jään enda juurde, kui sa ostad-müüd enda omanduses olevat autot, mis on kahe osapoole vahel sõlmitud lepinguga, mis vastab võlaõigusseaduses olevatele normidele (ka suusõnaline kokkulepe), ei saa mitte ükski riigiasutus, omapoolsete nõudmistega, lepingus olevatele tingimustele enda tahtmisest lähtuvaid tingimusi sinna juurde sätestada. 

Kuda siis on selle vaba valikuga ja vabariigiga, kui sa ei saa oma vara müüa nendel tingimustel kuda osapooled seda tahavad? Jätame ekstreemsused siinkohal välja. Igasugune registreerimine...jah. Aga vara omandiõiguse ülemineku suhtes... no ei saa üks kuradi ARK'i ametnik oma soove ja tahtmisi sinna lepingusse kirjutada. 

Juhul kui te olete minuga siiani nõus, kui olete, siis kui omand on lepingujärgselt üle läinud teisele isikule, kuda kurat keeldub registreerimast ARK selle vahetust liiklusregistris. Ja ma igaks juhuks kordan veel korra, ARK ei ole ei notar, ei kohtunik, ega ka seadusandaja mingi x ülim võim. Kui omand on üle läinud vastavalt kahe osapoole omavahelisele kokkuleppele, siis nii see ongi. Kaks inimest vahetasid omavahel oma vallasvara. Mõlemad on lepingu ja tehinguga nõus. Mis asi see ARK on, et ta suudab selle lepingu õigustühiseks kuulutada?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Need kuupäevata lepingud tunduvad mulle selline sullerite teema. Kedagi on vaja ikka tüssutada, ostjat, müüjat või kolmandat osapoolt. Kohustus on 5 päeva jooksul vormistada, aga lepime kokku, et ma kirjutan kuupäeva siis, kui mulle meeldib. Normaalne?

(28-02-2018, 23:02 PM)v6sa Kirjutas:  LS siiski sätestab, et OMvahetus tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul. Õnneks sellest siiski lärmi ei lööda.
§ 77.  Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
...
 (2) Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.

 (3) Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.


Vaidlus, milline peab olema üks "õige" leping ja millisel puhul see siiski ei kehti, toob juristidele nii leiva lauale kui rohkelt hüva sinki selle peale.

Mulle küll sobib, kui keegi natukenegi jälgib, millist sitta inimesed toodavad. Toungue
sõidukit saab osta müüja igasugusel kujul,ka hunniku varuosadena.võtke see rekkatäis varuosi ja minge arki,vanad saadavad pikemalt mõtlematta kohe tagasi kuna varuosi ei saa .

(01-03-2018, 09:37 AM)muska71 Kirjutas:  sõidukit saab osta müüja igasugusel kujul,ka hunniku varuosadena.võtke see rekkatäis varuosi ja minge arki,vanad saadavad pikemalt mõtlematta kohe tagasi kuna varuosi ei saa .

Nad tahavad näha autut,seda mõõta ja uurida. Kui objekt on poolik siis arvele ei saa.

Ei ole ma kunagi aru saand milleks on vajalik ostu-müügi leping ARKis.
See rohkem nagu auto müünud inimese kindlustus poliis et juhuks kui
keegi selle autoga paneb toime kuritöö vöi lammutab ta metsa all
lihtsalt laiali.. Meil önneks veel ARKis ei küsita ostu-müügi lepingut
ja auto löplikuks registrist kustutamiseks pole mingit romula töendit
kah tarvis .....Asi jääb köik omaniku südametunnistusele....
90% nendest lepingutest ju vufloo Big Grin

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV

(01-03-2018, 00:39 AM)Raivo Kirjutas:  Need kuupäevata lepingud tunduvad mulle selline sullerite teema. Kedagi on vaja ikka tüssutada, ostjat, müüjat või kolmandat osapoolt. Kohustus on 5 päeva jooksul vormistada, aga lepime kokku, et ma kirjutan kuupäeva siis, kui mulle meeldib. Normaalne?
Miks tüssata?
Ma olen mitme vana auto puhul jätnud registreerimise kohe tegemata (müüjaga kokkuleppel muidugi) lihtsalt sel põhjusel, et ei soovi ogaralt kõrgeid riigilõivusid mitmekordselt maksta. Näiteks kui tegu on projektiautoga, mis vahetab värvi vms registriandmeid. 
Üks Golfi kere oli mul Pataka OM lepingutega alates aastast 2004 või 2006... mina teda lõpuks enda nimele ei reganudki vaid müüsin samal kujul edasi veel ühe lepinguga. 

Bellett oli mul samamoodi pool aastat veel eelmise omaniku nimel, kuna oli vaja registriandmetes korrektuure teha, selleks aga omakorda vaja sõitev masin ARKis ette näidata. 

Kas sellises tegevuses on mingit pettuse hõngu?

(01-03-2018, 09:37 AM)muska71 Kirjutas:  
(28-02-2018, 23:02 PM)v6sa Kirjutas:  LS siiski sätestab, et OMvahetus tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul. Õnneks sellest siiski lärmi ei lööda.
§ 77.  Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
...
 (2) Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.

 (3) Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.


Vaidlus, milline peab olema üks "õige" leping ja millisel puhul see siiski ei kehti, toob juristidele nii leiva lauale kui rohkelt hüva sinki selle peale.

Mulle küll sobib, kui keegi natukenegi jälgib, millist sitta inimesed toodavad. Toungue
sõidukit saab osta müüja igasugusel kujul,ka hunniku varuosadena.võtke see rekkatäis varuosi ja minge arki,vanad saadavad pikemalt mõtlematta kohe tagasi kuna varuosi ei saa .

Kui sõiduk on registris, siis ei pea teda füüsiliselt üldse eksisteerima, kuid registritoiminguid saab ikka teha.
Arvele võtta (esmaregistreerida) varuosahunnikut ei saa.

(01-03-2018, 11:36 AM)impreza Kirjutas:  Ei ole ma kunagi aru saand milleks on vajalik ostu-müügi leping ARKis.
See rohkem nagu auto müünud inimese kindlustus poliis et juhuks kui
keegi selle autoga paneb toime kuritöö vöi lammutab ta metsa all
lihtsalt laiali.. Meil önneks veel ARKis ei küsita ostu-müügi lepingut
ja auto löplikuks registrist kustutamiseks pole mingit romula töendit
kah tarvis .....Asi jääb köik omaniku südametunnistusele....
90% nendest lepingutest ju vufloo Big Grin

Mismoodi teil siis asi käib? Ostja läheb lihtsalt auto dokumentidega ARKi ja teeb ettepaneku auto oma nimele registreerida? Või peavad mõlemad osapooled kohale minema nagu meil eelmisel sajandil?

90% väide on küll väga pessimistlik. Võibolla 1% on miskitpidi sahkerdatud ja kuna need lepingud hoitakse ARK-is alles, on tagantjärgi võimalik siiski üht-teist tuvastada.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 21 külali(st)ne