Zilli projekt tiksub ka vaikselt oma rada. Tänaseks on projekti esimene etapp, ehk nimetame seda SUUREKS VAIMUSTUSEKS

läbi saanud ja pärast liivapritsi on reaalne olukord selgeks saanud. Kätte on jõudnud teine etapp, ehk hakkab selgeks saama vajamineva investeeringu suurus. Nimetame siis seda etappi SUUREKS PETTUMUSEKS, kuna saab selgeks, et esialgu mõeldud väljaminek tuleb korrutada kahega. Panen allapoole ka mõned pildid aga ennem lühi kokkuvõte. Oma eluea jooksul on auto saanud vähemalt kolm pauku. Mitte küll väga katastroofilisi, kuid siiski. Kallal on käinud igasugu seppasid ja igasugu sitta kokku keeratud. Kõige rohkem jahmatab nende autode küllaltki vilets kvaliteet. Kuigi autod tehti käsitsi, siis on koostamisel ja viimistlemisel kasutatud kohutavates kogustes tina. Mõlel pool isegi kuni poolteist sentimeetrit. Esindus autodelt sellist pornot küll ei oodanud.
Siin on näha tagumine poritiib, mis võrreldes ülejäänuga on veel suht viisakalt lapitud.
Esimesed nurgad, alumine küljekarp on täielikult ehitatud tinast. Kuna tina külge pole võimalik midagi keevitada, siis on jäetud, kas keevitamatta või üritatud tüüblitega kinnitada.
Stiili näide sisemiste karpide remondist.
Paugu on saanud ka esi osa.