Kgb Pobeda

Pobeda rindel küllaltki vaikne. Puhutakse, et toimub keevitusjälgede eemaldamine, tinaga katmine ja kruntimine. Aprilli lõpus on Kiievis iga aastane kevadine vana autode näitus. Minu jaoks seal midagi suurt vaadata pole, kui just keegi midagi uut ei presenteeri. Siis on ka planeeritud Pobeda inspekteerimine. Selleks ajaks lubati keretööde ja tinutamisega valmis saada. Pildistatakse ka tavaliselt tagumise vasaku rattakoopa sisekülge.
   
Vasta

Pobeda kallal käib uste ja pagasniku luugi sobitamine. Tähtis on vahed saada paika ja jooned kõik ühe liini peale. Käib intensiivne tinaga pahteldamine. Ma saan aru, et tinaga neid originaalis tehti ja nii oleks õige, samas mõned kaasfoorumlased avaldasid muret, et selle tina alt on leitud praktiliselt alati pindmist roostet. Kas keegi oskab selles suhtes nõu anda.
   
   
   
   
   
   
Vasta

Korraliku paksu tina alt saab plekk niimoodi otsa, et pealt ei saa midagi aru enne kui keevitama hakkad Smile
Enda esimest Pobedat keevitama hakates tahumises ukseavas just niimoodi juhtus. Ukseluku vastuse ümbrusest jäi maha ilus läikiv lehmakook. Gaasikeevitusest loomulikult jutt.
Konkreetse auto puhul vast väga hull pole asi, vaevalt see päevast-päeva mööda linna vurama hakkab. Loomulikult oleks parem kui plekk enne pahtlit perfektselt puhas on.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(29-03-2018, 13:33 PM)Formika Kirjutas:  ... samas mõned kaasfoorumlased avaldasid muret, et selle tina alt on leitud praktiliselt alati pindmist roostet. Kas keegi oskab selles suhtes nõu anda.

Viimasest pakutud Zili filmist kõlas ka selline asi läbi, Neid limukaid pahteldati ohtrasti tinaga ja see oli mõjunud väga halvasti kerele. Minu teada vanasti tinutati plekki korrosioonikindluse tõstmiseks. Ju siis pahteldamisel on muud tehnoloogiad, või määrab saltser seal mingit rolli.

hp
Vasta

Ukse vahed jooksevad küll päris kenasti. Tina pahtli küsimustes ei oska sõna võtta. Mõned autod olla nii halvasti juba tehases tehtud, et seda tina aeti ikka meeletustes kogustes peale. ZILli postituse lõpus on praegu üks film nendest autodest ja seal seltsimees ütleb, et kindlalt kaalu neil autodel polnud ja võis kuni 200 kg erineda, st. sõltus tina paksusest.
Vasta

Kui tina on korralikult peale jäänud ei tohiks alla midagi tekkida. Kui aga tina alla mingil põhjusel satub niiskus,siis on pahasti. Sest tinast rooste läbi ei murra. Ehk roostetab rahulikult niikaua,kuniks tina servast välja saab. USA-s paljud ehitajad ei kasuta tina enam põhjusel,et tina ei ole enam päris see tina mis ta vanasti oli. Sama kinnitas ka Rootsis vanade autode ehitaja. Ma ei ole keemik ja ei saanud päris hästi aru,aga seal on mingeid proprtsioone sees muudetud. Noh,et oleks närimisel vähem ohtlikum ja sulaks kiiremini jne. Samas kui on mingil põhjusel vaja mingit serva kasvatada,siis kasutatakse ikka tina,sest korralikult tehes seisab kordades paremini kui pahtel. Rootsis vaatasin ühte vana Studebaker-i ehitamist. Seal oli tinast suht lauspahteldus juba tehases. Oli kasvatatud liistu üleminekute kohti ning lihtsalt silutud tinaga. Ja see auto oli õues mädanenud 40+ aastat. Polnud selle tinaga seal midagi pahasti.
Paar kohta näidati jah,kus oli metall tina alt ära roostetanud. Aga tänu sellele,et tina oli oma kuju hoidnud saigi nüüd õige kuju ikka kätte Smile

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

Ei taha solvata,kui pilte vaadata siis on see tinatamine üks paras porno.Pilte saab suurendada ja paljudes kohtades on näha kus tina servad lahti.Tundub,et tinakrundi kuumutamisel pole lisaaineid(vaik,jne)ära pühitud,miks muidu paljudes kohtades servad tumedad on.Piltidelt on näha,et servad-vahed on ebaühtlased,see eelaks seda,et tuleb pahtlist teha.Servad peakski just tinast olema,kõvem kui pahtel.
Õigem oleks keevitus kohad enne tinatamist liivapritsiga puhastada,seejärel liivapaberiga krobeline pind enamvähem siledaks ja siis tinatamine.Tinakrundi ala peaks natuke suurem olema tinatatavast alast.
Vasta

(29-03-2018, 18:26 PM)jawamees Kirjutas:  Ei taha solvata,kui pilte vaadata siis on see tinatamine üks paras porno.Pilte saab suurendada ja paljudes kohtades on näha kus tina servad lahti.Tundub,et tinakrundi kuumutamisel pole lisaaineid(vaik,jne)ära pühitud,miks muidu paljudes kohtades servad tumedad on.Piltidelt on näha,et servad-vahed on ebaühtlased,see eelaks seda,et tuleb pahtlist teha.Servad peakski just tinast olema,kõvem kui pahtel.
Õigem oleks keevitus kohad enne tinatamist liivapritsiga puhastada,seejärel liivapaberiga krobeline pind enamvähem siledaks ja siis tinatamine.Tinakrundi ala peaks natuke suurem olema tinatatavast alast.
Väga hea, kogu kriitika on teretulnud. Aprilli lõpus lähen kohale ja siis tean millele tähelepanu juhtida.
Vasta

Olen kunagi mitme koha peal seletanud, et miks tina(pahtel) kontaktis rauaga ei ole hea: üks siinteine siin.

Sellest tulenevalt ise tänapäeval enam tinapahteldamist enda auto peal ei kasutaks.

Autentsuse huvides muidugi on tinapahteldamine õigem kui tänapäevased materjalid. Aga see kaldub minu arvates osaliselt samasse klassi, et peaks mootoris ikka Autooli kasutama tänapäeva õlide asemel kuna tehas nägi ette ju nii.
Vasta

Pahtel ei taha tina peale nii hästi haakuda kui palja pleki peale ...
Mina kasutaks tina ainult suuremates pommi aukudes Sad

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta

Mul läks tina ja pahtel omavahel riidu ja mõlemad koos irdusid pleki küljest suure kamakana...
Vasta

(29-03-2018, 22:05 PM)AsTroSS Kirjutas:  Mul läks tina ja pahtel omavahel riidu ja mõlemad koos irdusid pleki küljest suure kamakana...
Sellisel juhul oli midagi valesti.Olen ca 25 aastat auto kereremondiga tegelenud ja pole probleeme olnud.
Üks tina lahti tulemise põhjus oli kindlasti vähene kuumutamine st tina ei sulanud korralikult ülesse,kuigi pealt vaadates tundub kõik ok olema.
Vasta

Minul tinatas spetsialist, ise pahteldasin ja värvisin
Vasta

       

Lisaks karmile kriitikale ka midagi meeldivat. Varakamber andis välja veel ühed kõrvaklapid (garnituuri) mis võibolla võiksid kuuluda selle auto lisavarustusse. Natuke välimus häirib, mitte ainult juhe/pistik mis võib olla vahetatud, Pobeda jaoks liiga moodsad ehk. Järgmine kahtlusalune on minu lemmik GAZ23, ehk sinna? Vene toode, mingi TA on kirjas ja takistus OM -des Smile
Tinaga on muidugi jama. Restaureerimise kogemust pole, ainukese info tarbija vaatevinklist panin juba kirja - rauda põle...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(29-03-2018, 23:13 PM)AsTroSS Kirjutas:  Minul tinatas spetsialist, ise pahteldasin ja värvisin

Kui seda räbustit sealt ei eemalda( pruun ollus) kampoli kihti jne. Ei jäägi pahtel sinna kinni. Ja raspliga ikka ennem ùle.
Vasta

(29-03-2018, 21:02 PM)mossepower Kirjutas:  Olen kunagi mitme koha peal seletanud, et miks tina(pahtel) kontaktis rauaga ei ole hea: üks siinteine siin.

Sellest tulenevalt ise tänapäeval enam tinapahteldamist enda auto peal ei kasutaks.

Autentsuse huvides muidugi on tinapahteldamine õigem kui tänapäevased materjalid. Aga see kaldub minu arvates osaliselt samasse klassi, et peaks mootoris ikka Autooli kasutama tänapäeva õlide asemel kuna tehas nägi ette ju nii.
Kui mossepowerit uskuda siis ei kõlbakski ei pahteldada ega tinatada.Väga õudne võib jääda.
Mina olen teist meelt,kui kõik on õigesti tehtud ei juhtu selle tinaga midagi.Kui plekk on ideaalselt puhas,õhumulle-tühimikke alla ei jää,värvkate on peal ja midagi ei juhtu.Sai vahetatud kunagi *Alma*1949a vl katust,piitadel oli kohati 1cm tina mis on peal püsinud üle 60 aasta,ei olnud kuskilt servad lahti ega plekk ära roostetanud.Teine,mis meelde jäi oli Golf I keretööd.Esipõlle plekk oli peaaegu üleni tinast,kohati 3cm paksune.Esipõll oli läbi roostetanud sealt kus tina polnud.Muidugi on see tinatamine mürgine,tuleb kasutada kaitsevahendeid ja eestist ostes on tina sigakallis,Tööriistamarket küsib 40€ kilost,soomes saab 25€ kilo.
Vasta

(30-03-2018, 12:17 PM)jawamees Kirjutas:  
(29-03-2018, 21:02 PM)mossepower Kirjutas:  Olen kunagi mitme koha peal seletanud, et miks tina(pahtel) kontaktis rauaga ei ole hea: üks siinteine siin.

Sellest tulenevalt ise tänapäeval enam tinapahteldamist enda auto peal ei kasutaks.

Autentsuse huvides muidugi on tinapahteldamine õigem kui tänapäevased materjalid. Aga see kaldub minu arvates osaliselt samasse klassi, et peaks mootoris ikka Autooli kasutama tänapäeva õlide asemel kuna tehas nägi ette ju nii.
Kui mossepowerit uskuda siis ei kõlbakski ei pahteldada ega tinatada.Väga õudne võib jääda.
Mina olen teist meelt,kui kõik on õigesti tehtud ei juhtu selle tinaga midagi.Kui plekk on ideaalselt puhas,õhumulle-tühimikke alla ei jää,värvkate on peal ja midagi ei juhtu.Sai vahetatud kunagi *Alma*1949a vl katust,piitadel oli kohati 1cm tina mis on peal püsinud üle 60 aasta,ei olnud kuskilt servad lahti ega plekk ära roostetanud.Teine,mis meelde jäi oli Golf I keretööd.Esipõlle plekk oli peaaegu üleni tinast,kohati 3cm paksune.Esipõll oli läbi roostetanud sealt kus tina polnud.Muidugi on see tinatamine mürgine,tuleb kasutada kaitsevahendeid ja eestist ostes on tina sigakallis,Tööriistamarket küsib 40€ kilost,soomes saab 25€ kilo.
Ksf. jawamees vist ei süüvinud eriti minu poolt kirjutatut lugema. Pole nagu kirjutanud midagi sellist, mida uskuda või mitte uskuda. Oma postitustes olen selgelt ja ka asjakohaste viidetega kirjutanud, et tegu on keemialaste teadmiste/faktidega, mida mina ainult ümber kirjutasin/refereerisin.
Esimene teemakohane viide metallide aktiivsusreale peaks olema tegelikult ka juba põhikooli keemiast igaühele tuttav ning ei tohiks olla üldsegi üllatus.

Aga noh tõejärgne ühiskond, kus arutatakse kas maa on lapik või kumer, eks see kas raud on aktiivsem kui tina sobiks ka sellisesse arutlusse.
Vasta

Tere mehed.
Hakkab pihta.
Katsuge olla.
Jaan.

Katsuge olla...
Vasta

(31-03-2018, 07:44 AM)ian Kirjutas:  Tere mehed.
Hakkab pihta.
Katsuge olla.
Jaan.
Tahad nõu vahest harva anda aga vaat mis välja kukub.Eks mõni mees ei saa naisega kodus läbi ja siis peab ju ennast kuskil mujal tõestama..
Vasta

(29-03-2018, 23:31 PM)Marko Kirjutas:  Lisaks karmile kriitikale ka midagi meeldivat. Varakamber andis välja veel ühed kõrvaklapid (garnituuri) mis võibolla võiksid kuuluda selle auto lisavarustusse. Natuke välimus häirib, mitte ainult juhe/pistik mis võib olla vahetatud, Pobeda jaoks liiga moodsad ehk. Järgmine kahtlusalune on minu lemmik GAZ23, ehk sinna? Vene toode, mingi TA on kirjas ja takistus OM -des Smile
Tinaga on muidugi jama. Restaureerimise kogemust pole, ainukese info tarbija vaatevinklist panin juba kirja - rauda põle...

Sellised klapid ,koos sellise juhtme ja pistikuga olid 82 aastal ülekatuse käinud GAI  Ladas.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne