Mul ka kompressor mannetu(Zil) ja kõrs pikk ning peenike. Kui suure õhukuluga tööriista a la suruõhumeisel kasutan, siis propaaniballoonist lisapaak riista ligi ja lühike jäme voolik vahel. Aega võtab see törtsu kaupa töö tegemine aga tehtud ta saab.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-06-2018, 16:28 PM ja muutjaks oli veix__.)
(17-06-2018, 11:10 AM)r.i.h.o Kirjutas: See mutrikeeeraja vajaks kompressorit mis annab 6 bar i juures 135 l/min välja. Aga see 250 l/min mis on kirjutatud selle kompressori peale, näitab sinna sisse minevat õhu kogust 1 bari juures.
Sisse läheb 0 Bar ja vaja on 6 bar, õigem vist nii?
Antud eesmärgi jaoks (6 bar juures vaja saada 135 l/min) pidevaks tööks siis oleks vaja kompressorit, mis suudaks sisse imeda ~950 l/min.
Rõhu tekitamise teooria ei puutu asjasse. Niikaua kuni pole täiendavaid andmeid (rõhk liini lõpus ja teise püssi võimekus) on nagunii ainult oletamine.
Atlanticu soojaveeboiler roostetas 12 aastaga läbi. Uut vaja.Turul igasugu erinevate kaubamärkide toodangut. Millist tootjat tasuks eelistada, millist vältida?
Kui tahad, et kergem puhastada ja harvemini puhastada vaja, siis keraamilise küttekehaga (kallim). Kui on magneesiumanood, siis seda peaks ikka perioodiliselt (aasta-paari tagant) vahetama, see kaitseb boilerit.
(17-06-2018, 19:44 PM)tõnn Kirjutas: Õhurõhk Jõhvis on hetkel 760mmhg ja see on võrdne 1bar.
Manomeetrid samas mõõdavad ülerõhku õhurõhu suhtes ehk algavad nullist.
Parandage mind, kui ma eksisin
Seda mõtlesingi, et kui juba räägime kompressori poolt antavast rõhust, siis ilmselt räägime ülerõhu skaalal ehk kompressorisse siseneb 0 bar.
(17-06-2018, 21:58 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Atlanticu soojaveeboiler roostetas 12 aastaga läbi. Uut vaja.Turul igasugu erinevate kaubamärkide toodangut. Millist tootjat tasuks eelistada, millist vältida?
12a paarisajaeurise seadme kohta on ju suht ok tulemus.
Talvel kui omale boilerit otsisin, soovitati kõigist allikatest ka atlanticut. Ostsin, paigaldasin ja seni toimib. Ühtegi alternatiivi mõõtmete ja paigutuse osas polnud turult nagunii saada. Vesi on igatahes kuumem kui enne, jätkub kauemaks kui varem (vana oli 100l, praegune 80) ja elektriarvetel mingit drastilist muutust pole täheldanud.
(17-06-2018, 23:31 PM)zazik Kirjutas: vesi on igatahes kuumem kui enne, jätkub kauemaks kui varem (vana oli 100l, praegune 80) ja elektriarvetel mingit drastilist muutust pole täheldanud.
ehk siis temp on lihtsalt kõrgemaks kruvitud. Katlakivi ladestumine on temperatuuri eksponent: mõistlik on temp võimalikult all hoida.
madalal temperatuuril on aga oma miinus - see sobib bakteritele. Vett soendavatel soojapumpadel saab probleemi vähendamiseks sätestada "legionella functioni". Mu 200l on nt tavapäraselt 45 kraadi peal, kord nädalas soendatakse aga 65 peale.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Olin sama probleemi ees, väike 850nm keeraja ei suutnud ka ühekaupa polte numbrite kohaselt kinni lahti saada.
Belarusi õhupaak sai stutsid külge, sealt otse vooli püstolisse ja sai parem. Regulaator ise kõige peenem koht.
ps. värvimisel asendamatu, enne oli reservi ainult voolikujagu, nüüd on sisendil regulaator koos niiskuse-õlieemaldajaga. Keerad surve 2at peale ja ei ole enam nii, et esimene surts tuleb suure pauguga ja siis kooleb.
(18-06-2018, 08:36 AM)hulgus Kirjutas: Olin sama probleemi ees, väike 850nm keeraja ei suutnud ka ühekaupa polte numbrite kohaselt kinni lahti saada.
Belarusi õhupaak sai stutsid külge, sealt otse vooli püstolisse ja sai parem. Regulaator ise kõige peenem koht.
ps. värvimisel asendamatu, enne oli reservi ainult voolikujagu, nüüd on sisendil regulaator koos niiskuse-õlieemaldajaga. Keerad surve 2at peale ja ei ole enam nii, et esimene surts tuleb suure pauguga ja siis kooleb.
Nii ta nende väikeste käekõrval taritavate kompressoritega paraku on, et tööriista mis rohkem õhku tarbib ei saa kasutada, kuna regulaatorist ei tule see maht läbi.
Kui kompressorit ei taha vahetada võib otse paagist väljavõtte teha ilma reduktorita. Mutrikeeraja saaks nii toimima.
(Seda postitust muudeti viimati: 18-06-2018, 14:59 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(16-06-2018, 17:59 PM)Alts Kirjutas: Ostsin Tööriistamarketist suruõhu mutrikeeraja. 430 Nm ja vajadus 135 L õhku minutis, survega 6,2 bar. Kompressor on väike - 250 l/m, 50 liitrit paak. Kompressori järel rulliga 20 m 1 cm sisemõõduga voolikut. See keeraja võiks kasvõi esimese törtsu jõulisemalt keerata aga tegelt võin keeraja otsas asuvat padrunit käega kinni hoida. Kompressori paagis algselt ca. 10 bari ja läbi reduktori keerajasse läheb 6,2. Manual soovitab kaheksast meetrist pikema vooliku puhul rõhku tõsta.
Mis on valesti?
Trassi lõpus, tööriista sisendis ei ole seda palutud 135 l/min @ 6 bar.
Nagu eelkirjutajad juba ütlesid, võta väljund otse paagist, lisa vahepaak võimalikult lähedale tarbimiskohale või vaheta kompressor tummisema vastu välja.
Kurja juureks neil odavatel kompressoritel on tõesti olematu läbilaskega regulaator. Mida tegelikult rehvipumpamiseks-puhastamiseks-keeramiseks üldse vaja pole
(18-06-2018, 20:10 PM)_rein_ Kirjutas: 430nm on ka vähe,tööriist algab 1000+nm.Midagi tähendab ka tootja nimi.
Kui see 430 N:m päriselt ka olemas on siis ehk polegi nii paha?
Meil kunagi tööjuures käisid müügimehed õhuvõtmeid demomas mis olid väga uhkete numbritega paberil, kuid kuna õhk oli olemas ja ka m 20 polt vasakkeermega puksiga.
Siis see kruustangi vahele, palusime selle nii kõvasti keerata kui võti jõuab ning hakkasime dünamomeetrilise võtmega proovima kui kõvasti kinni on.
Täpseid tulemusi enam ei mäleta, kuid 800 asemel oli suurusjärk 400 ja pisut peale parim tulemus.
Muidugi läks siis seletamiseks et õhurõhk madal ja padrun pole löökpadrun ning vetrub ja voolik on liiga peenike.
Lõpus jäi jutt niimoodi, et nad võtavad järgmine kord oma padruni ja vooliku kaasa ning siis kui saadakse kätte lubatud numbrid meister ostab selle võtme ära.
Senini pole vist veel keegi tagasi tulnud.
Kes oskab soovitada head kohta, kus oleks müügis liigendvardaid (nagu stabika kondid aga peaks olema oluliselt väiksemas mõõdus)? Oleks vaja ühel masinal asendada tulede kõrguse regulli anduri varras aga originaal saadaval ainult A varuosana ja hinnaks pea 500 eurot, mis on täiesti ajuvaba.
Kas karburaatori või kõrgsurve pumba juhtimise vardad ei sobi? Need ju ka liigendiga, kuulpea on olemas oma pesas. Näiteks Ikaruse oma: https://www.youtube.com/watch?v=1BILjrCm9QI
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Kes oskab soovitada head kohta, kus oleks müügis liigendvardaid (nagu stabika kondid aga peaks olema oluliselt väiksemas mõõdus)? Oleks vaja ühel masinal asendada tulede kõrguse regulli anduri varras aga originaal saadaval ainult A varuosana ja hinnaks pea 500 eurot, mis on täiesti ajuvaba.
pane koogelmoogelisse otsisõna - kuulliigendid ja vali endale ligem pood ja osta mida hing himustab.
Pigem tagaluugi amorte ja nende munakuid lammutusest võtta ja neist ehitada.
Need on plastikust ja ei hakka kolisema.
Lada karburaatori ajamist leiab veel sellised asjad millel on 6mm keere sees.
Siis jäi veel silma selline asi, kuid kindlasti on variante veel sadu. https://pood.hmkauto.ee/et/a/tulede-nivo...eugeot-508
Kas keegi teab, kust saada M14 mutrit keermesammuga 1,25?
Mõte siis selles, et süüteküünla keermele on vaja mutikas otsa panna.
Isetegemise variant on laual, kuid kuni on võimalik osta paar mutrit, ei hakkaks paari mutri lõikamiseks tööriista ostma.
