[meli666]

Tahaks hoiatada, et siduri ja reeversivõlli ühendavat kahest poolmest jätku poest osta ei tasu. Uurinud üle Eesti ja igal pool samasugune sees.
Aga hädast lähemalt. Nimelt on see tänapäevane jätk pandud traktori külge alla 100 tunni tagasi. Juhtus aga see, et lattvikatiga niites ühel hetkel käis väike rõnks ja nii traktor, kui ka vikat seisid. Uurimisel selgus, et jätk katki läinud.
   

Õnneks oli katki läinud siduripoolsest otsast. Reeversi otsa võll õnneks terve ja ilma kiilu loksudeta.
   

Siduripoolne võll aga kahjustada saanud ja ega muud pääsu ei olnudki, kui vaja traktor pooleks võtta.
Mingi aeg tuttav autojuht pakkus, et kas ei ole vaja roklat. Kunagi tema ise ka vaadanud selle, nii igaks juhuks. Aga ei ole aastate jooksul kasutust leidnud, kuna tööautol oma rokla olemas. Mõtlesin, et mis minagi temaga maal muru ja kruusa peal eriti teen. Aga sai ikka ära võetud, nii igaks juhuks.
Nüüd aga selgus, et väga hea asi traktoriga õiendamisel. Kruusa peale 2mm metallplaat, pakud peale ja saabki esiotsa tõsta ja eemale sõita.
Kõige suurem töö oligi sobivate pakkude otsimine, sobitamine. Tegin nii, et karterist ei tõstnud. Näinud neid lömmi aetud kartereid piisavalt. 
               

Aga jätkust. Tormasin siis poodi kohe uue järgi. Kui seda osa küsisin, siis läks müüja nägu kuidagi virilaks. Rääkis ausalt, et neid on ostetud ja väga ruttu ka pretensioone esitatud. Nimelt olevat ka teistel kiilu koha pealt asi katki läinud. Kui vaadata enda omagi, siis mõra on juba mõnda aega sees olnud, kuna osa murdepinda roostes. Teist varianti pakkuda ei olegi ja ostsin ikkagi ära. Ei maksnud midagi, aga sest ka ilmselt ikkagi ei saa ka midagi. Vähemalt müts maha Põlva traktoripoe ees, et rääkisid ilusti asja ära.
Kena asi. Ilmselt niipalju ikka peab, et treileri peale ära sõita.
   

Paistab olevat lihtne malmvalu. Isegi kiilusooned on viltu, ilmselt et vormist paremini välja võetav oleks. See aga tähendab jällegi kiilu loksu.
   

Eks peab kuskilt ikka korraliku originaali välja ajama. Kui kellegil pakkuda, siis palun ühendust võtta. Mingeid kasutatuid ka sain, aga kiilu pesad juba loksuga.
   

Õnnestus saada ka DT-20 oma. See selles mõttes parem, et poltidega pingutamine õige koha pealt. Peaks tugevamini hoidma jääma. Originaaliga see lugu, et keskelt ühte polti tugevasti kinni keerates tõmbab keskelt lohku poolmed ja hoopiski kiilude osalt, kust hoidma peaks, tõuseb õhku.
   

Või kui keegi mingi muu alternatiivi välja töötanud, siis palun lahkesti jagada.
Veel jäi silma, et kuskilt õlileke sinna ühendusjätku kambrisse. Lähemal uurimisel selgus, et hüdropumba vedava hammasratta korpuse vahelt tuleb. 
Eemaldasin selle ja kummi rõngast vaadates oli selge, mis viga. Paigaldamisel kunagi ära lõiganud osa rõngast.
         

Ega midagi, jälle poe poole ja uus. Uuega korpuse paigaldamisel tekkis aga jant. Nimelt esimene läbiminek ilusti faasitud. Tagumine aga grammigi faasimata ja terava servaga.
   

Ei tundunud asi õige, aga proovisin paigaldada. Poltidega tõmbasin, väga raskelt läks. Asi ei olnud õige ja eemaldasin korpuse uuesti. Tulemus pildil.
   

Egas midagi, jälle poe poole. Uue rõngaga oli vaja aga plaani. Kuidagi oli vaja saada nagu kolvirõngas hülssi. Mõtlesin esialgu traadi peale. Siis tuli meelde, et kuskil suuremaid klambreid.
   

Saigi siis nii, et esimesest astmest korpus kummirõngaga läbi poolenisti.
   

Klamber nüüd kummirõnga peale ja kinni keerata.
   

Ja läks käsitsi surudes sisse. Hiljem sai klamber täielikult lahti keeratud ja tõmbasin välja. 
Ei tea, kas 81 aastal ka juba üle nuka lastud või miks see serv seal faasimata on. Mõtlesin ka hambafreesiga töödelda, aga loobusin. Käe vahel tehes ei tule tulemus hea.
Veel sai õlipumba vedav hammasratas teisipidi keeratud, nuudid kulunud. Uued said ka laagrid ja simmerid. 
Arvasin mõnda aega tagasi, et varuosade pärast 10-20 aastat muretsema ei pea, aga paraku juba praegu kitsikuse aeg käes. Mis siis, et poest nagu kõike näiliselt saada, aga ei kõlba tegelikult suur osa millekski.
Ega muud vist ei saagi, kui tuleb asju varuma hakata. Mõni aeg tagasi sai juba üks põka veel juurde toodud. Aastakümneid väljas seisnud aga töötunde alla 600. Mõtlesin ta elu peale aidata, aga ilmselt tuleb ikka varuosadeks teha.

[unimüts]

Vaatan kudias pooleks tõmbasid masina - mul sügisel sama töö ees. Kuid liivasel pinnasel kehva teha ja veel ilma roklata - peaks külla sõitma

Varuosade pärast ei peagi väga muretsema. Lihtsalt väga palju peab kombineerima. Viimasel ajal juba neid dt20 vahemuhve uuendatakse peale keevitamise ja siis freesimise teel. Paljud kiidavad neid, kuid ise ei poolda väga. Mõnedel on isegi igasugu klambreid lisatud lausa originaal detailile.

Selle sidurikoja sees oleva hammakakoda ongi kõigil teravate servadega vahet pole kunas tehtud.

Blää mida sa neid ronte vead kodu, need ainult söövad närvid välja. remondiarve tuleb selline üüratu et anna olla. neil vaja seda nö kabelimatsu.  Enamikul neil tüüpilised kuluvosad räigelt läbi, mistõttu head minevat kaupa neil pole.

[grynno]

 Mõni aeg tagasi sai juba üks põka veel juurde toodud. Aastakümneid väljas seisnud aga töötunde alla 600. Mõtlesin ta elu peale aidata, aga ilmselt tuleb ikka varuosadeks teha.

Kui kabiin üle kipub jääma siis oleksin huvitatud... 

[meli666]

Vaatan kudias pooleks tõmbasid masina - mul sügisel sama töö ees. Kuid liivasel pinnasel kehva teha ja veel ilma roklata - peaks külla sõitma

Varuosade pärast ei peagi väga muretsema. Lihtsalt väga palju peab kombineerima. Viimasel ajal juba neid dt20 vahemuhve uuendatakse peale keevitamise ja siis freesimise teel. Paljud kiidavad neid, kuid ise ei poolda väga. Mõnedel on isegi igasugu klambreid lisatud lausa originaal detailile.

Selle sidurikoja sees oleva hammakakoda ongi kõigil teravate servadega vahet pole kunas tehtud.

Blää mida sa neid ronte vead kodu, need ainult söövad närvid välja. remondiarve tuleb selline üüratu et anna olla. neil vaja seda nö kabelimatsu.  Enamikul neil tüüpilised kuluvosad räigelt läbi, mistõttu head minevat kaupa neil pole.

Liivane pinnas nüüd eriti ei määra, peaasi et ilma suuremate lohkudeta ja tasane on. Kaal sisuliselt olematu, osa toetub ju esiratastele ka.
Pakkude ja lauajuppidega saab hakkama, aga millalgi tuleb ikka metallist selline raam teha, mis toetab siis karteri tagaserva poltidele ja poolraamidele. Lihtsalt praegu polnud aega, vaja heina niita. 
Miks seda DT-20 jätku ei poolda? Kui saaks sellise uueväärse kätte ja paneks kõik kokku laagri-puksiliimiga, usun et enam puutuda vaja ei ole. Pisikese lõtku puhul annab see laagriliim palju juurde. Korduvalt kogenud. Muidugi, kui pinnad äestatud ja suurte loksudega, siis enesepetmine.
Kuskil Youtubes venelased olid ka ringi teinud kardaani nuudi peale. See ka pole päris hea lahendus, nuute raskem läbi kulutada küll. Aga peaks ikka kinni ka pigistama, et loksumist ei ole. Loksumisega jahvatab ära.
Originaal jätk jah keevitatav, nüüdisaegsega pole miskit teha.
Tead, kevadel oli isegi Raplamaal Börsis üks 300tt viks masin müüa, 2500.- oleks ära andnud. Päris tõsiselt mõtlesin sellele. Jäin kokutama ja läinud ta oligi. Mõne päeva pärast oli juba 4000.- plussiga müüa teises kohas ja omakorda mõne päeva pärast broneeritud ja nädala pärast pildilt kadunud. Nii et nõudlust on ja nii mõnigi teenib isegi mõne kopika sellelt.
Aga see selleks. Ega see mitukümmend aastat seisnud ja töötamata rosina ostmine ka nüüd õndsus ei ole.
Näide. Mul see põkats 81 aasta oma. Kuna nüüd pooleks oli, siis sai väntvõlli otsa tihend ka ära vahetatud. Kahtlustan, et see on originaal. See 7-80 peaks olema selle tihendi tegemise kuupäev.
                     

Nagu näha, vanadusest täiesti kalk, mõrades ja murdub.
   

Nüüd, kui osta see sama viks mõnesajatunniga masin. Aeg on tihendite osas oma töö teinud ja samamoodi kalgid. Võin ka seda öelda, et ainult töötamine ei muuda tihendeid kalgiks. Garaazis küllalt tihendeid, vanast ajast. Seisnud kuivas, pimedas ja külma pole saanud. Aga samamoodi rabedad.
Ja pole see terve traktori tihendite vahetus ka teab mis kerge töö. Võta või mootor. Ikka siduripoolse otsa vahetuseks vaja pooleks võtta. Samas rihmaratta poolnegi ei ole ju ainult rihmaseibi eemaldamine. Venelane teinud viguriga ja vaja kogu jaotuskarbi kaas küljest võtta.
Niisama tötutades jah ei panegi neid kõvastunud tihendi lekkeid tähele. Kui aga hakata ikka valu andma, siis lööb mahlad lahti.
Näinud seda kunagi kiidulauluga tuttava ostetud vähetöötanud russi näol. Nädal aega põllul ja õli läikis igalt poolt traktorilt vastu.
Ega see kabiiniga tundub ront olema küll pilti vaadates. Tegelikult täitsa usun, et ongi 600tt reaalselt teinud. Lihtsalt väljas seismine jah hästi ei mõju. Olen ta nüüdseks juba laiali võtnud ja vabalt on olemas uueväärne käigukasti sisu. Samuti  lõtkudeta rippsüsteemi mäng jne. Mootor ka täitsa käib ringi ja saab varumootori. Nii et kokkuvõttes olen rahul selle natuke üle 1000.- investeeringuga.

[Laurts]

Läheb juppide müügiks?

[meli666]

Läheb juppide müügiks?

Ei lähe, kuluvad endalegi ära.

[Etsike]

Olen teemat sõna võtmata päris kaua jälginud. Kodutalus (nüüd olen linnamees) on samuti kaks T25't, üks vanem (vist 1982 väljalase) ja teine 90ndate algusest. Esimene on oma aja lihtsalt üldise kulumise tõttu ära elanud, ning pensionile lastud. "Uus" on lihtsalt üks ebakvaliteetne nuhtlus inimkonnale. Laguneb ja laguneb, kaubanduse varuosad on veel kehvemad kui need, mis masina küljes. Täpselt samasugune T25'te paar on ka äial, ning lugu pole põrmugi parem.
Nüüd siis mõned päevad tagasi purunes kodutalu "uuel" too sama siduri ja reeversivõlli ühendavat kahest poolmest jätk, mis mõni postitus ülalpool ka pildil kujutatud on. See paistab, et sai ka õlekõrreks, mis murdis kaameli selja ja esivanem otsustas kasutatud jaapanlase soetada, ning laguneva vene tehnikaga mitte enam võidelda, 77 aastaselt on inimesel oma aja ja füüsise jaoks ka vähem masohistlikke rakendusi.

[2715]

See ühe poldiga poolekskäiv ühendusmuhv on juba sünnist saati probleem olnud sest selle toimimine oleks füüsikaseaduste vastane.
Esiteks keskelt kinni tõmmates lähevad otsad laiali ja teiseks kui otsad laiali lähevad hakkavad selle muhvi pooled liikuma sest kummagi poole sees on kiilusoon ning see kiil hakkab neid omavahel liigutama ümber poldi.
Seega tuleb see polt varsti lahti või kui on eriti hästi kinni kulutab poldipead ja mutrit õhemaks ning tulemus on poldi survejõu vähenemine.
Nelja poldiga muhvil tekiks ka sama efekt, kuid siin peab ühe poole poldid enne kinni keerama sest siis jäävad kiilud pingesse ning isegi kulunud kiilusoontega võllid jäävad pidama kui muhvil ühelt poolt pisut maha viilida et otsad kokku ei läheks.
Kunagi neid muhve sai paar tükki tehtud nelikant rauast, kuhu said augud ära puuritud, keskava treitud arvestades võllide kulumist ning siis pooleks lõigatud.
See asi pidas nii hästi et paigaldajal olid sidurivõllist kiilud välja kukkunud enda teadmata ja kuna ta kõvasti kinni keeras ei saanud ta sellest enne teada kui aastaid hiljem hakkas reversi hammasratast vahetama.

[meli666]

Nelja poldiga muhvil tekiks ka sama efekt, kuid siin peab ühe poole poldid enne kinni keerama sest siis jäävad kiilud pingesse ning isegi kulunud kiilusoontega võllid jäävad pidama kui muhvil ühelt poolt pisut maha viilida et otsad kokku ei läheks.
Kunagi neid muhve sai paar tükki tehtud nelikant rauast, kuhu said augud ära puuritud, keskava treitud arvestades võllide kulumist ning siis pooleks lõigatud.

Oleks mingi mõte ka selles, kumma poole poldid peaks muhvil enne kinni keerama, arvestades veosuunda?
Pean ka vist seda teed minema, sest ühtegi korralikku kiilupesa loksudeta muhvi hetkel võtta ei ole, aga masin vaja liikuma saada.
Eks ta vist sama teema ole nagu käiste lahtiloksumine. Mõnel häda ruttu käes, teisel ei tule asja aastakümneid ette.
Enda vanemal Harkovi 25-el selline vahejätk kasutusel.
   

Pole veel olnud häda (kolm korda üle õla) paarikümne aasta jooksul. Tehtud vist reeversihammasratta vahetust selle aja jooksul kaks korda, aga kiilusooned nagu uued, ilma loksudeta. Veab CK-4 rehvide ja kettidega nendel metsa ja teeb enamus heinatööd suvel.
See jätk mõnevõrra parem, pole ainult ühe poldiga keskelt. Ja saab ka siis niiöelda ühele poole viltu kinni tõmmata, et kiilud paremini pingesse jääksid. Aga ikkagi kipub see pingutamine vale koha pealt olema ja tõstab kiilude kohalt jätku pinna õhku.
Huvitav, kas see keskelt ainult ühe poldiga on tänapäevane insenerilahendus või on ka põkadel seda varianti juba tehasest kasutuses.
Kas muidu Ksf 2715 võtaks ette ka jälle selle jätku valmistamisele tellimustööna, ehk siis korralikust terasest. Kui, siis mis orienteeruv hinnaklass oleks?

[2715]

Selle vahejupi tegemine täiesti võimalik.
Veidi selle asja hinna kujunemisest ka:
Toorik on suurusjärk 1-1,5kg, mis maksab suurusjärk 10 eur koos lõikamisega.
Nüüd tuleb sinna keskava treida pika peene teraga, mis võib võtta tunnikese.
Siis freespinki, 4 poldiava puurida-keermestada ning siis muhv pooleks lõigata ja freesida kiilusooned ja aeg freespingis suurusjärk 2 tundi.
Trei ja freesimistöö tunnist olen võtnud suurusjärk 10-15 eur ja seega detaili hind võiks olla 55 eur, mis pole poehinnaga konkurentsivõimeline.
Küll aga kui ilusti kinni keerata on tegemist eluaegse investeeringuga.
Isegi kui korra lahti juhtub tulema saab panna pooltele plekklehed liitepinna vahele ja hõõritsaga korra läbi ajada ning on jälle kõlblik.
Kulunud võllidega aga on vaja võlli pingi juurde et teha vastavalt võllile sobiv ava.

[saare44]

Hüdraulika lõpetas poole töö pealt. Vadasin oradega heinapalle. Sõidu pealt vajub raskus ikka kergelt alla poole. Proovides veidi üles tõsta - null reaktsiooni! Nüüd on nii, et ka tühjalt ei liigu üles ega alla. Spindli asemel on töösilinder, ka see ei liigu. Õli tase on normis. Nii järsku, nagu oleks pump otsad andnud. Traktor suhteliselt uus, ca 550tt. Mida teha?

[v6sa]

Esmalt veenduda, et pumba ajam poleks välja lülitunud ja see poleks katki ära läinud.

Seejärel võtta välja suurem sodi surveklapi vahelt.

[saare44]

Esmalt veenduda, et pumba ajam poleks välja lülitunud ja see poleks katki ära läinud.

Seejärel võtta välja suurem sodi surveklapi vahelt.

Tänud! Seekord piisas jagaja küljel oleva kaane maha võtmisest, puhastamisest ja tihendi vahetamisest. Viimane oli päris äranäritud olemisega.

[Linnus]

Tere!
 uued filtird on  vastu pidanud.
Tänud ette !

et miks ei peaks lääne filtrid paremini kestm kui vene omad?paigaldada palju mugavam  juba jne.

Tere!

Ega ei kahtlegi  kaasaegsetes filtrites. Plaanis endal ka uued paigaldada.
Kuidas  Leedus toodetud kõrgsurvepump   vastu on pidanud?
Müüja nii Leedus kui siin Eestis  kiidab et  kvaliteetne  toode.

Tere, olen ka teemat kaua jälginud. Nüüd pumbavahetuse plaan. Küsimus selline, et kes siin eestis seda "Leedu" ridapumpa müüb? Agroparts müüb nende enda jutu järgi tõesti hiinas toodetud pumpa, Leeduga ainuke seos on leedukeelne Kuro Aparatura. Nad ise kiidavad küll, aga kas siinsetel kasutajatel on Agropartsis müüdava pumba kohta tagasisidet lisada. 
Esimesel pildil Agropartsis müüdav, teisel tuttava pump, seal ka vene keelne pumba mark peal. Agropartsi pildil pole seda näha. Kas need on samad? Tuttav ostis börsi kuulutuse kaudu mõne aasta tagasi.

[Khd]

Tere!
 uued filtird on  vastu pidanud.
Tänud ette !

et miks ei peaks lääne filtrid paremini kestm kui vene omad?paigaldada palju mugavam  juba jne.

Tere!

Ega ei kahtlegi  kaasaegsetes filtrites. Plaanis endal ka uued paigaldada.
Kuidas  Leedus toodetud kõrgsurvepump   vastu on pidanud?
Müüja nii Leedus kui siin Eestis  kiidab et  kvaliteetne  toode.

Tere, olen ka teemat kaua jälginud. Nüüd pumbavahetuse plaan. Küsimus selline, et kes siin eestis seda "Leedu" ridapumpa müüb? Agroparts müüb nende enda jutu järgi tõesti hiinas toodetud pumpa, Leeduga ainuke seos on leedukeelne Kuro Aparatura. Nad ise kiidavad küll, aga kas siinsetel kasutajatel on Agropartsis müüdava pumba kohta tagasisidet lisada. 
Esimesel pildil Agropartsis müüdav, teisel tuttava pump, seal ka vene keelne pumba mark peal. Agropartsi pildil pole seda näha. Kas need on samad? Tuttav ostis börsi kuulutuse kaudu mõne aasta tagasi.

Mina nägin seda pumpa Agroparts Tallinna esinduses (nüüdseks suletud)  ja seal olid ilusti venekeelsed kirjad peal.

Leedus müüb ksp sid  ja muid varuosi  Jubana  http://jubana.com/en/spare-parts/fuel-system/

Jubana väitel  kvaliteetne toode .Kura Aparatura  on nn brand nimi.
Toodetakse Bosch tehases Hiinas.
Hind Agroparts is on odavam kui Leedus. Leedust ostes  lisandub veel 10 Euri transpordi eest.

[Etsike]

Esivanema majapidamises on nüüd uus (loe: kasutatud korealane), aga veel enne suutis T25 (1992 väljalase) siit-sealt hädaldama hakata. Sai siis suurem lammutamine päevakorda võetud. Menüüs: 1) parempoolset pooltelge ümbritseva "käise" vahetamine, sest praeguses on suur mõra. 2) pidurilintide vahetamine 3) peavõll lõigus hüdropumba tagant kuni käigukastini vahetamine sest hüdropumba taguse ühendusklambri purunemise tõttu oli võlli ots kannatada saanud.
Tulem: 1) parem tagumine ratas alt, kõik käigukastikaane pealne piduri ja hüdraulikamajandus maha, tagaratta lõppülekande mutrid lahti ja võlli otsa kattev kaan maha. Lõppülekanne eraldus käisest, aga vaatamata tõmmitsale ja ropule peksule ei tahtnud pooltelg väljuda lõppülekandest. Hiljem selgus ka põhjus. Nimelt on lõppülekande seespool veel üks laagrikaas, mis tuleb prao kaudu lahti päästa. Siis hakkasid asjad sujuma. Lõppülekanne eraldus. Lõppülekandesse sisse murdunud tikkpoltidest üks õnnestus eemaldada, teine mitte. Selle poole pidurilindiga oli lihtne, lint trumlile ümber fikseerida ja käis kaela. Käis käigukasti külge poltida. Lõppülekande tihvtide augud olid lopergused ja said epoga täidetud. Kokku panek õnnestus lammutamisele vastupidises järjekorras ehk prao kaudu õnnestus sisemist laagrit kattev kaas paigaldada.
2) Parempoolse vahetus sai juba kirjeldatud ja oli valutu. Vasakpoolset proovisime vana asemele sisse tõmmata. Esmalt kasutades vana linti otse uues sisse tõmbamiseks, mis ei õnnestunud lintide jäikuse tõttu. Seejärel tõmbasime vana linti välja kiskudes koormarihma asemele. Ja selle koormarihmaga omakorda uue lindi asemele, nussi oli aga paika sai.
3) Poolitasime traktori käigukasti eest. Seejärel eemaldasime võlli laagrikaane 5 polti ja asusime 3 keermestatud augu abil laagrikaant eraldama ülejäänust, liikus kuniks enam ei liikunud ja jätkuva jõu rakendamisel kaas purunes. Puhas oma lollus. Võlli ümbritsevad kaks suurus 41 mutrit tuleb eelnevalt eemaldada. Seejärel laagrikaas eraldub ja ilmneb, et see pagana võll ei eemaldu ettepoole suunal, sest selle lõpus (tagapool) olev koonushammasrattas on ühe suurema hakkasratta taga kinni. Kuna käigukasti ei tahtnud praegu pulkadeks võtta, siis sai jäetud nagu on ja käib kaua käib. Kuna uus traktor on majas, siis ehk ei lähe T25 palju vaja ja käib kaua.

[Laurts]

Tulem: 1) parem tagumine ratas alt, kõik käigukastikaane pealne piduri ja hüdraulikamajandus maha, tagaratta lõppülekande mutrid lahti ja võlli otsa kattev kaan maha. Lõppülekanne eraldus käisest, aga vaatamata tõmmitsale ja ropule peksule ei tahtnud pooltelg väljuda lõppülekandest. Hiljem selgus ka põhjus. Nimelt on lõppülekande seespool veel üks laagrikaas, mis tuleb prao kaudu lahti päästa. Siis hakkasid asjad sujuma. Lõppülekanne eraldus. Lõppülekandesse sisse murdunud tikkpoltidest üks õnnestus eemaldada, teine mitte. Selle poole pidurilindiga oli lihtne, lint trumlile ümber fikseerida ja käis kaela. Käis käigukasti külge poltida. Lõppülekande tihvtide augud olid lopergused ja said epoga täidetud. Kokku panek õnnestus lammutamisele vastupidises järjekorras ehk prao kaudu õnnestus sisemist laagrit kattev kaas paigaldada.

Tegelikult käib see asi veidi teistmoodi lahti - külgülekanne võetakse käigukasti küljest koos käisega küljest ära (10 mutrit), veovõll tuleb käigukastist popsti välja ja jääb külgülekande külge. Seejärel eemaldatud külgülekandel trumli stopperseib maha, vajadusel tõmmitsaga trummel maha ja saabki uue lindi paigaldada. Mingit läbi ussiemmi laagrikaane lahtikeeramist pole tarvis teha, lisaks sellele on selle laagrikaane sees veel võlli ümber kaelustihend mis nüüd on ilmselt kannatada saanud.

[Etsike]

...veovõll tuleb käigukastist popsti välja ja jääb külgülekande külge...

Kas selle käigus mitte pooltelje sisemises otsas olev hammasratas paigast ära ei kuku? Seda me pelgasime ja seetõttu vältisime pooltelje välja tõmbamist.

[Laurts]

Ei kuku seal midagi otsast ära, kui on siis vasakul pool on difriluku lülitusmuhv, selle võiks enne võlli väljatõmbamist lukustatud asendisse fikseerida.

[Etsike]

Jätame selle viimase meelde, kuid samas loodame, et seda masinat enam kasutada ei tule. Masin on tagasi kokku panemise faasis nüüd, pidurid-hüdraulikad ära komplekteeritud. Aga roolisammas oma tüüpilise roolilõtkuga "jäi jalgu" ja sai osastatud sest reguleerkruvist seda lõtku juba ammu välja reguleerida ei saanud. Läks uus roolivõll sisse, mis osutus ca 3,7cm lühemaks ja ka muidu ülaotsast teistsuguseks kui välja võetu. Vajas natukene sobitamist. Paraku loksu osas ei muutnud midagi. On mingi mõistlik võte veel, mis päästab? Hüdrorooli küll peale ehitama ei hakka, pigem laseme rooliloksuga edasi.