[CHRhmm]

Uuendame ka siin foorumis siis ratta teemat.
18 juuli väike liikuvpilt:


Mis sai siis tehtud:

Küünal pandud ikkagi A8U, summuti liitekohad tihendatud kuumakindla nööriga, iste vahetatud tema originaali vastu, mis kuurist leides peal oli - see pole paindes... dekomresiooniklapi tross vahetatud.
Lisaks rehvivahetus tehtud ja kiirelt rohekas-sinine velg mustaks võõbatud. No läheb natuke paremini konteksti. Olemas ka originaalvelg, kuid sellega ei kannata kihutada - kolm kodarat katki ja tiba lappab...

Eks ühe motonostalgiku jaoks ole oluline ka, et lähedased rõõmu saaks ning ei peaks ainult üksi masina mõnu tundma. Selleks siis sai taastatud tal peal olnud reisija iste. Natuke sadulsepa tööd, tiba tihkemat porolooni, paksu vilti, väike püksirihm 4,25x13mm kruve kah ning tiba nokitsemist ja valmis ta saigi.
Alguses oli plaan panna porolooni peale ja alla vildikiht, kuid arvestus oli vildakas - vineerist alusplaadi paksus oli välja jäänud. Kahjuks on ka olemas olev kate ühest esimesest nurgast ja natuke katki - hetkel ei sega. Tulevikus võiks katte välja vahetada, olemas on nõukogude aegset termantiini nii musta kui ka pruuni. Pruun läheb käiku minskile - istmete tegemiseks....
Paigaldasin istmele lisaks ka nahkrihma, et oleks ka kuskilt kinni hoida. Nahkrihm siis minul olnud kasutuses ~20a. - parajalt kulunud.


Lisaks andis spidomeeter korraks saba - kiilus 31800km pealt kinni nii, et rikkus trossi ära... Õnneks oli üks tross veel olemas. Egas midagi spidomeeter korraks lahti, motip multi sprayd vahele, tiba loksutamist ja töötab jälle. Kahjuks pole trossi käik veel väga ühtlane - seier natuke kõigub.



23. Juuli
Motonostalgial käidud, ning masin sai siis teistega rinda pista. 

Ratas paigutatud siis esiritta koos võrriga U900. Uudistajaid oli palju, peamiselt arutati, mis rattaga tegu ja siis pandi veel kord südamele, et ülevärvaida ei tohi.



Rattaga võtsin siis omaklassi sõitjate hulgas 3 koha ajaliselt. Hiljem võeti esimene koht auhinna jagamistest välja, sest ta oli oma mees... Seega auhinnaline teine koht. Seal ilutseb küll minsk M103, kuid eks sinna sattus kõige esimene registreerimise masina... mis kahjuks valmis ei saanud.


Ta oli tubli aga palju nõrkusi tuli ka välja, mida kuuris asjatades ning väikseid ringe tehes välja otseselt ei tule.
Ilm oli päiksepaisteline tuulevaikne ning see ei jahuta kuidagi moodi seistes tühikäigul tuksudes seda mootorit... võistlusringil oli tunda juba natuke mootori jõuetust - ei olnud enam nii terav.
Mootorisse tekkis ka väga hele kaootililne kõlksumine - tunne nagu rõngas riivaks mingit akent... Rääkisin sellest ka eelnevalt, kuid peale silindri mahavõtmist ning kolvi pööramist 180 kraadi kadus, nüüd tekkis uuesti... sai mainutud kunagi ka, et keps annab pöörama alumiste laagrite peal, ehk siis tekib olukord, kus kolb alla liikudes keerab ennast 1-2 kraadi vasakule ja üles minnes tagasi... ei ole ju hea... Seega peab vist vända laagrid ikkagi ära vahetama enne kui midagi väga halba juhtub.
Rada oli nende vanade rehvide jaoks libe - nii asfalt kui ka kruus ja pinnas. 
5W amordiõli oli liiga pehme ning vedel ja esihark hakkas higistama...
Kui ikka üks esihargi laagri kannude alumine kuul on puudu, siis see ka annab endast märku. lisaks K58 esihargi piiraja ja minski esihark ei tee head koostööd - keerates natuke kange ja kui saad vajaliku painde tekib loks... natuke ebamugav on nii sõita...
Uus K175/voshodi siduritrossi kõri on 5mm lühem ja see jätab trossi liiga välja, kui vaja oleks. Pikendasin küll trossikõri, kuid eks see väsis. Lõpuks tekkis siduriheeblil tugev tühitõmme enne, kui sidur lahutama hakas ning sõida nagu automaatkastiga...

04.August

No leidsin siis aega ka K58 eest hoolitseda, ning panin siis õige esihargi alla - pilte hetkel teile vaatamiseks ei pane, lihtsalt ei teinud hargivahetuse protsessist väga korralikke pilte.
Ühe putke tegin enne nostalgiat korda ja panin sisse ATF +4 - kuid see ei toimi hästi, amortiseerumist ei toimu, tundub tavaline vedruamort olema. Teise amordi tegin eile korda ja sinna läks amordi õli10W - päris hea oli kohe.
Vahe tundus olema ühe sisemise toru ava suuruses - see millel toimis asi hästi oli kuidagi seda ava koomamale toksitud... teisel oli puutumata  :roll: 
Lisaks tundusid, et amordi tihendid on oma viimase lõpu sirgel aga vist veel toimivad, sest pinnalt pühivad kuidagi moodi õli ära.
Tegin ka uue tihendi amorditihendi kinnitusmutri ja alumise putke vahele. Seal ju nelikant rõngastihend - no ei leia sellist enam... Võtsin kõige lähema välismõõduga õhukese rõngas tihendi - panin ühe toru peale ja käiasin välimise ja sisemise serva kanti - väga OK asi jäi  : ) .
Amordi katted panin K58 omad - K175 omad on natuke suuremad ja jäävad väljanägemiselt nagu suured püksid peenikeste säärte peal... K58 omad on suht ilusti ümber - isegi liiga ümber vist, sest hakkavad kohati vastu käima.
Nüüd ka õige ratta võll koos piduri kaanega - no ilusti istub, ratas jookseb vabalt, pidurdab ka hästi. Seega minski ja kovrovetsi detaile ei tasu omavahel väga vahetada, ei hakka nad koos hästi tööle - tötavad aga ...

Esiamordi tihendi valmistamine rõngastihendist (rõngastihendi panin kõige parempoolse muhvi peale, siis käiapeal sisemine ja välimine serv sirgeks ning saingi nelikant tihendi ):



Väljanägemine õige esihargiga:


Nagu näha on pilt natuke õigem, s.h. esipidur palju parem, ja ratta vabajooks suurepärane. Ratas ise pole väga tasakaalus aga natukene vajaks raskust...



Korralikult pidurdades läheb esiamort kolksti põhja... eks peab hakkama kuhugi kummist leevendit sokutama. Praegu kõik nii nagu originaalis ette nähtud - s.h. amordiõli viskoossus 10W.

Hetkel töötab korralikult üks putketest, teine oluliselt pehmem aga töötab.

Nüüd on siis K58 peaaegu oma juppidega komplekteeritud: 
1. summuti veel minski oma - õige korpus on olemas, kuid sisu puudu... 
2. lenks peaks ka M1M varajane olema - vist peaksin varsti saama õige ka.
3. tulereflektor ka mingi akuga masina oma, sest gabariidi pirni pesa olemas - see ei häiri hetkel

Häirima hakkas sooja mootoriga masina pidev puristamine ning nõel on suht ülemises asendis aga küünal selline pea aegu mõnus pruunikas, ehk ka tiba heleda poolne. Rikkamaks asja keerata pea aegu ei saa...
Seega kuskilt saab lisaõhku. Sai brake cleaneriga siis lastud karburaatori ühenduskohti ja oh imet loomulikult suri mootor välja - seega peamine probleem leitud. Samas oli jälle see klamber katki läinud, asendasin siis terasest klambriga (sama, mis õhufiltril). Asi läks natuke paremaks. siis hakkas gaasikolb kõrisema... näpuga puudutades loksus see ikka mehiselt. Sai otsitud siis teisi karburaatoreid ning leitud üks K55D isend, millel kolb ilusti tihkelt sees. Panin selle külge ning mootori hääl läks kohe väga ilusaks - ehk jäi natuke rikas segu aga las ta praegu olla. Minek ka palju ühtlasem ning natuke äkilisem.
Vot sinna läks ka motonostalgial need mõnusad sekundid ja ise imestasin, et kuidas ma nii aeglane olin, sest ei teinud ju nii üüratuid poognaid ja koguaeg oli 2 käik sees ning ikkagi +13sek K125-le...

[CHRhmm]

Osta.ee keskkonnas toimunu andis hea enesetunde ning natuke ka hoogu juurde Minsk M103 osas (ei mina ei müünud, ega osalenud ka pakkumistes).
Suhteliselt käepäraselt taastatud isendi lõpphinnaks kujunes 815€   Silm märkas muidugi erisusi võrreldes minu omaga aga üldpilt oli hea.
Kõrval olem M1A (teleskoophargiga) läks 400€. Seda nüüd nii, et M1A ei olnud sõidukorras vaid suhteliselt komplektne (v.a. sadulavedrud ja tagatuli)

Loodame, et näeme seda M103 kuskil varsti vist...

Kas keegi Tartust laupäeva hommikul liigub käruga (käru saan ka ise organiseerida - laenata) Vana-Kolga laadale? Mu käsutuses oleval masinal puudub lihtsalt kärukonks...
Siis tean, kas võtan näitamiseks kaasa K58 või mitte - ei tahaks sellega hiilida, võib valusalt lõppeda (teatud piirangud lubade taotlemisel - rahaline karistus pole nüüd teab mis katastroof... aga piirang küll).

[CHRhmm]

Vana-Kolga laadal käidud ja sealt toodud siis Riga7-le sadul.

Eelneval päeval sai hr Heinot külastatud ning sai vahetuskaubana saadud käigunäidik. Nüüd vaja ketikaitse tummisemalt kinni saada, mingi kronstein ehitada.


Lisaks sai Osta.ee keskkonnast hangitud K58 sumbuti - lootes, et seisemine sõel olemas.

Mul on veel kaks kesta aga sisud puudu. Tagumised koonuste kinnitused on kõigil erinevad. Ehk mängib seal rolli selle õige deformeerumine ja siis leiutatakse ots nii kuidas kellegil asjad käes on. Igatahes on mul vist see õige ots olemas.



Õnneks pole selle sisu nüüd raketiteadus, et järgi teha ei saa. Vähemalt on mille pealt snitti võtta.

Sai ka üks kokku laotud. Teise laon ka kokku ja jätan selle varuks - juhul kui panen mingi hetk ehk Voshod1 mootori aiste vahele on teine sarnane summuti varnast võtta. 



Väike võrdluspilt ka, üleval minsk M1M-M103 sumbutiga, alla K58 õige sumbutiga



Õige sumbutiga on pilt huvitavam.




Sai ka viimane minski summutiga hääl liikuvale pildile võtta.



Võrdluseks sai pandud ka uus hääl, mis tiba plekisem...:



Nüüd jäänud veel lenks õige vastu vahetada, praegu peaks olema M1M lenks... aga õige on ka varsti tulemas.  

[CHRhmm]

Nii täna sai siis võetud retk ette maanteeameti Rakvere ARK teenindusbüroosse, et aaametnikele vanaisa K58 ette näidata ja registreerimiseelne ülevaatus teostada.

Sai selleks siis väike kaubik laenatud, et mugavam transportida oleks ja Opel Vaivaro on selles osas OK.



Asi kongi pakitud, rihmadega esiamort kinni ja teele.

Eelenvalt seletuskiri koostatud, kus kirjeldasin kuidas sain, kus oli ja kellele kuulus, sinna siis nii ema kui isa allkirjad, kes jutu õigsust kinnitasid.
Võeti avaldus vastu, pildistati ratas üle e. kõik olulised detailid: üldine vaade, kere number ja numbri plaat, rehvide mõõdud. Kontrolliti kas tööle läheb, tuled põlevad - signaali heli andsin neile ekstra.
Tööle läks teisest löögist.




Lisaks näitasin ka numbrimärki aga kinnitasin, et see märk ei pruukinud olla just selle ratta oma... kiire päring ei andnud andmebaasist vastust...
Asjad võeti v astu ning sooviti lisaks veel pärimise tõendit, sest vanaisa ju manala teele läinud. Taheti veenduda, et vanaisa poolt antud asjadele ei ole teisi tahtjaid ega pretendeerijaid... aga sellega on mul asjad jonksus, homme viiakse ka need dokumendid.
Seejärel annavad mingi hetk teada.

Loodame, et järgmise nädala lõpuks on mingisugune otsus olemas.

Ekstra sai soetatud ka vanavarustust... 
Soojad kindad ja nahkmüts.



Kindad on suht OK, müts vajab korralikku nahahooldust. Praegu on nahk kuidagi kuiv nagu paber ja ei taha teda eriti murda... võib praguliseks murduda.

Veel on olemas tolleaegsed soojad nahkpüksid ja suvepüksid. Lisaks ka prillid - jah 82a. omad...
Puudu on veel suvejakk ja talvejakk ning korralik MUNAKIIVER - saapaid väga taga ei aja.

[CHRhmm]

Sai neljapäeval A-kat sõidueksam tehtud - no on ikka pikad järjekorrad. Seega ei mingit hiilimist enam. Lisaks tuli vastus MNT-st, et ratast saab registreerida. Võtsin kogu oma jõu kokku, mis mingisugusest kõhuhädast kaduma kippus, ja vedasin oma kondid kohe büroosse.
Masin nüüd registris ilusti. Numbrit ei hakanud valima +230€ eest... soov oleks olnud algusega 58... isegi kui neil on büroos nr olemas aga ei võeta järjest tuleb 200+ € välja käia :cry: 
Arhiivi vastusest sain teada, et see must nr ei kuulunud minu vanaisale ega ka sellele rattale. Number oli vana-vanaisa nimel ja mingi muu 125 oma - rohkem nad ei nõustunud kommenteerima, sest numbriga koos tulid kõik ratta andmed ka.




Kindlustus Ergos üks kuu 2,75, aasta nõks alla 18€
ÜV tehtud 13€, täna Rakvere vahel päris mõnus sõita - tiba jahe aga mõnus.
Ratas käitub suht hästi. Loomulikult on ka kadusid aga mitte väga hullu. Nimelt arvas põlvekaitsmete ülemine kinnitus sõiduajal lahkuda - kuhu täpselt enam ei leidnud... Siis esipiduri kaanes olev määrdenippel ka.
Küünal mõnus tumepruunikas.
Tänase päevaga võin siis ühe joone siia tõmmata, et vanaisakuurist saadud K58, mis oli seisnud väga pikalt, on ametlikult registris ja sõitev isend.
Kui ilmad lubavad mõõdan/sõidan selle rattaga tema võimalikud teekonnad/rajad.

[CHRhmm]

Väike edevuse laat:


Musta plöga hakkas silindri all karteri ees kogunema... alguses arvatud, et summuti ühenduskohast pihkub sinna aga täpsemal vaatlusel tuli tõdeda, et silindrialune tihnedusmastiks annab järgi. Lisaks märkasin mootoris 3 käiguga "jõuetust" 60km/h juures. Ehk mängis ebatihedus siin olulist rolli. Kohati jooksis ilusti 70 välja ja mõni hetk hiljem kohe kuidagi ei tahtnud 60 kätte saada.
kogu ratas sai natuke osadeks võetud ja octavia pakiruumi paigutatud ning Tartu veetud.
Tartus aitas ksf Lexar masina välja võtta ja uuesti kokku panna. Panin ka kiirelt (natuke rohmakalt) plekist siidripurgist tehtud tihendi silindri alla - silikooni enam sinna ei pane, sest ega nad survet suuda väga hoida (vähemalt see, mis minul kasutada oli). Kiiruga tehtud tihend tuli ikkagi uuesti 0,4mm tihendipapi vastu vahetada - see jäi pidama. Nüüd mootor ilus õlivaba juba mitmekümnendat kilomeetri läbimist.

Täna tuli siis odomeetri näiduks 32000 km. Sama spidomeetri näit enne töökorras rattale seadmisel oli 31669km. Siis sõitis raam M1M mootoriga natuke. K58 mootor sai peale pandud 31701 näidul. Seega on K58 mootor sõitnud peale täielikku remonti 300km alles... sissesõit raamatu järgi on 2000km... 

Olen kasutanud seda masinat käesoleval nädalal Tartu linnas tööle-koju+ muudeks asjatamisteks. Tõesti mõnus masin kui vaid ilma oleks.
Iga kord läheb vähemalt kahest löögist käima. Linnas sõidab rahuldavalt. Veel ei ole väga libe, kuid vene aegsete rehvidega on juba tunda - tagapidur võtab kohati ratta plokki. Seega pikivahe ja rahulik sõit on võtmesõna - no ega ta nüüd väga kihutamise loom ole, kiirendus selline tagasihoidlik :roll: .
Pimedas suunatuld näidata pole eriti mõtet, kui tänavavalgustust pole... ega seda eriti keegi näe kui käega vehid  :lol: 
Aga natuke kohendamist vajavatest asjadest ka:
1. Pidurid - vaja klotsidel kaasaegsed katted paigaldada, et need ka töötaksid... praegu on nad kesised. Lisaks pole nad ka väga ühtlased pidurirummu liikumise suhtes. st kui peale keerad, siis hakkavad sahisema kui soovid, et ei sahiseks, ei võta nad hästi...
2. külmalt käivitades ei taha iga takt tal hästi välja tulla. Ehk tekib kohati tunne, et säde kaob korraks aga õnneks sellise tihedusega, et mootor välja ei sure. Kui mootori tööle saan, siis tulede sisselülitades tekib sama asi - lased natuke suuremate pööretega käia, lülitad korraks tule välja, siis sisse ja probleem kadunud... Selline tunne, et mingi elektriline asi tahab soojenemist saada...
3. Peale mootori tihendamist ei ole vist õiget süüte ja segu vahekorda saanud. teise käiguga kiirendades kõrgematel pööretel tekib kuidagi hüppeline jõnksatades kiirendamine, siis raugeb ja jälle jõnksatades (astmeliselt) kiirendab. Hetkel on kasutuses K55D karburaator, võib olla ei ole see K58-le sobilik ja peaks K55 tagasi panema. Nimelt on K55D tiba suurema sisemise diameetriga 135se düüsiga. Nõela klamber on alt poolt teises sälgus. Sellest kõrgemas jäi küünal liiga heledaks. Õli ja bensiini segu on 1:20 ehk siis 5L bensiinis on 250ml õli. suhtega 1:25-le ei olnud mootoril jõudu liikuda. 1:20 on masin jõulisem.

Seega masin järgib raamatus kirjutatud soovitusi nagu oleks ta eelnevalt seda lugenud...

Muus osas on masin OK.

[Marko]

Panin ka kiirelt (natuke rohmakalt) plekist siidripurgist tehtud tihendi silindri alla - silikooni enam sinna ei pane, sest ega nad survet suuda väga hoida (vähemalt see, mis minul kasutada oli). Kiiruga tehtud tihend tuli ikkagi uuesti 0,4mm tihendipapi vastu vahetada - see jäi pidama.

Purgiküljest lõigatud tihend ei saagi toimida. Purk venitatakse tahvlist, külje paksus on juhuslik. Kui rullist plekki võtta ei ole, siis suure näljaga käib lihvitud pindade vahel sirgekslöödud purgipõhi. Silindri alla sealt muidugi tükki ei saa.
Ma võin Sulle eraldada natuke sellest rullist, millest konservikarpe tehti.

[Talupoeg taluja]

Silindri ja kaane vahele käis vast 0.5 mm. alumiiniumplekist tihend. Kui vaja siis seda materjali peaks mul olema millest teha.
T.

[Veteran]

Tihendiks sobib ikka pehmem materjal (vask, alumiinium) Purgiplekk on ju selleks liiga kalk materjal.

Veel küsimus tarkade klubile, nimelt kunas ja mis ratastele ilmusid sellised põlvekaitsed, nagu eelpool on kasutatud? Kas polnud need mingid Kovrossid või koguni Voshodid?

[CHRhmm]

minu põlvekaitsmed on Voshodi omad (vist voshod1...). Need pigem on esiratta alt tuleva pori kaitsmed... minu kasvu (~170) isikul ta katab häda vaevu sääred. Säärte välist külge enam ei kata ja reie osa samuti. Seega väga head porise ilmaga, kus saapad ja sääred jäävad puhtaks ratta alt tulevast porist.
Silindri ja silindri pea vahel on 0,5mm valmis tihend, sama, mis uuematele minskitele pandi. Sealt midagi järg ei anna. Iga kaane mahavõtmisega pole olnud vaja tihendit vahetada (silindripea on 5-6 korda pealt võetud ja tagasi pandud - ei ole muidugi hea kasutatud tihendit tagasi panna aga pole probleeme veel olnud).
Karteri ja silindri vahel oli see plöga kamm... 
M1A/K125 tehnilised joonised näitavad sinna tihendi paksuseks 0,2mm (+/-0,05).

Eks see purgi asi oli vaja omal nahal järgi proovida   kes see ikka muidu teab, mis tugevusega reha vastu kolpa lööb.

[CHRhmm]

Parandan ennast natuke, sest mõõtsin ühe tihendi üle.
Silindri pea vahel on 0,3mm alumiiniumist valmis tihend.
Täna sain siis näha seda huvitavat šunttakistit lähitule ahelas, mida algselt uurisin selles postituses: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid399474
K58 skeemil:
   

mille peale hr kass kribas:

See ei ole päris nii. See "lihtsalt 3,8 oomine takisti" on lähitule hõõgniidi lisa- šunttakisti, mis peab vähendama vastutulijate pimestamisohtu. Pole akut - pole gabariittuld, ega see mõni "Panoonia" või I seeria M1M ole, kus aku oli mõneti ainult gabariittule toiteks mõeldud.

Igatahes sellise pirnipesa leidsin, millel "traadijupp" koos hoidjatega.
   
   
See asjandus pole nüüd masina juures ülikriitiline detail aga hea seegi, et nüüd pilt asjast ees ja süda rahul

[CHRhmm]

Kes ratast näha soovib, siis tulge Tartusse Motoexotikale  8 ) 
https://motoexotica.ee/

Panen oma vanaisa ratta Motoexotica C-halli punasele vaibale ja prozektorite valgel saate imetleda  

[CHRhmm]

Nüüd sai siis terve nädal masinaga tegeletud - sidur korda, kaaned kinni, kogu raam ja mootor puhtaks, karburaator lahti, seest sodi välja (mida kõike sinna aasta jooksul ei ladestu...) uus ujuki nõel, et asi ikka peaks, kett puhtaks, summuti kõik liited tihendatud ühenduspastaga, jne... Igatahes ratas näis vinks ja vonks välja.
Eile töötas ka ilusti. 
Täna Motoexoticale minnes soovisin masina ka korraks käima lüüa - korraks käis ja siis vaikus. Säda nagu nõiaväel kadunud. Ei olnud ka enam aega sädet taga ajada ja lükkasin masinale - vanakesel tekkis väike infarkt, et peab punasele vaibale minema...
Loodan nüüd, et jätab vaiba kuivaks, ega kõhulahtisuse haigus välja löö (mahlad on ju sees)....  : ) 
Üks pisike pilt ka tänasest:

Igatahes olete oodatud teda hindama ja oma häält andma

[CHRhmm]

Masin sõidab pea iga õhtu Tartus. Suht ok käitub linnas. Kasutan praegu b98 ja motul510 2t õli.  Süüte seadsin sinna 4.5mm e üss kanti. Karpa k55d.
Käivitub külmalt iga teise vända löögiga, soojalt istudes vasaku jalaga laisalt vänfale hoopi andes.

Traditsiooniliselt liigub k58 homme hommikul wana-kolga tsiklitalli laadale.

Hädasti on vaja spidomeetritrossi. Sobib ka k175 voshod 1 2 3 trossid. Praegu sõidan linnas tunde järgi 50 km/h... kuulan mootori pöördeid. Maanteel pole probleemi, sest üle 77kmh pole veel saanud

[CHRhmm]

Sõidetud. Masin liikus üllatavalt hästi. Ei jäänudki eriti sõiduautodele jalgu.
Keskmist kiirust kahjuks ei teagi... oleks pidanud mingi eldomondo või sarnase äppi tööle panema, mis logi hoiaks (ei tea kas waze on ka võimalik tagant järgi mingit logi kätte saada...?)

Igatahes sai tsiklitalli värava ette masin higistama aetud (Paak oli kütust silmini täis ja sealt ikka midagi korgivahelt tuli), M1A sport kah esiplaanil... 
Laadalt ei leidnudki seda mida vaja aga päris tühjade kätega ära ka ei tulnud.

Lähitule pirni niit lakkas töötamast... kaugtulega sai sõita küll.
Lõpuks väike grill ja ringiga Lennupäevade kiikamisega Tartu tagasi, 77km seljataga.

Loomulikult ei õnnestu ilma viperuseta sõita ja selles see lõbu ongi, et kunagi ei tea mis teepeal juhtub.
Nimetl keset kõige-kõigemat Tartu ristmikku (see kaubamaja-kvartali-pläsku vaheline) tulles Raekoja platsipoolt minnes Statoili poole otsustas vahetult ülekäigu raja juures irduda summuti sisu... OK peatusin ja korjasid sõela, tagakoonuse ja koonuse kinnituse sõela üles, kuid ei leidnud enam kuskilt sisemist varrast... 

mis seal ikka selle ilusa mehisema häälega sai natuke veel Tartus sõidetud...

[CHRhmm]

Vahepeal viskasin siis teise silindri peale.

OK korjasin üles kuid tagumine osa sai siis ühe auto ratta alt muljuda. Egas midagi toksisin erinevate ümarate asjadega selle õigesse kujusse tagasi. Summuti sisu tagasi ja jälle sõitu.

Sõidab enam vähem. 
Peale silindri vahetust ~100km ringis hakkas masina jõud raugema 60km/h oli juba probleem. Mingi hetk avastasin, et silindri alt tuleb plöga - egas midagi pingutasin silindri polte ja tagasi sõidul hoopis teine tera. Kaldun siin ikkagi tihendi vahetust... aga seda siis hiljem.
Siledal asfaltteel (tuulevaikne ilm, õhutemp kuskil +15 kandis) hoidis ilusti 70-73km/h kiirust seda siis telefoni GPS ja WAZE järgi... alla mäge 73-77, üles mäge langes kiirus 60 kanti. maksimaalse näidu pikal langusel sain 86km/h - see oli juba natuke hirmus, sest ega see ratas nüüd nii tummine ka pole ja kurve sellise kiirusega ei võta kohe kuidagi.

Näitude järgi peaks nagu asi OK olema, kuid ega ta nüüd nii väga korras ka pole. Segu vist pole väga õige, küünal natuke liiga tume, teine käik ikkagi jõnksutab, Gaasi täitsa põhjas hoides hakkab nagu pooma (kas ei saa peale, on segu liiga rikas võms..)
Aga üldiselt olen masinaga rahul

[CHRhmm]

Kriban ka siia, et siinsed kasutajad, kes motokuuri tegemisi ei jälgi, saaksid järjejutust osa.

Vahepeal sai ka ühe spidomeetri trossi hangitud GB133 - õnneks mul sama tross peal ja sai ainult sisu ringi visatud. Trossid pärit siis voshod masinatelt.
Samas spidomeeter ikka ei töötanud hästi vaid tundus, et sees on midagi tõsist juhtunud.
Võtsin siis spido uuesti lahti ning märkasin, et kaks mutrit olid järgi andnud. Õnnes sai mutrid kinni keeratud nii, et ei pidanud seierit lahti kangutama. See ei tahtnud kohe kuidagi ilusti ära tulla aga õnneks ei olnud ka vaja.


Mutrid kinni, tiba määret rullikutele ja ülekannetele ning asi kokku tagasi. Sõites valetab ~5km/h rohkem GPS kiirusest.

Nüüd on hakanud masin pirne läbipõletama - ise kaldun kehva massi süüks seda ajama aga mine tea. Vean ka lisamassijuhtmed olulistesse kohtadesse e. esitulele. Lisaks vist paigaldan valgustusvoolile drosseli DR-100, mis tiba uuematele minskitele ja voshodidele pandi...

30. juunil panin masina proovile ning plaanisin sõita Tartust - Kuusalusse ja sealt õhtul edasi Kembasse, kus ma ta sain e. tema koju ja siis sealt Kadrina kaudu Rakverre. kogu trassi pikkus ~230km. Kui masin võtab hinnanguliselt 4L sajale siis kuluks nõks üle 9L ehk terve paagitäis kütet... eks näis, eks näis...



Päev enne sõitu tegin masinale veel viimase "tehnohoolduse". 
Vahetasin esiamortidel õli ja panin motul 20W sisse - oh üllatust need torud hakkasid amortidena tööle ning polegi ainult vedrud ees.
Lisaks muutus ratas väga palju stabiilsemaks ning tummisemaks. Mõlemast putkest tuli välja siis ~85ml õli. Sisse sai pandud 100ml. Seega 15% kadu läbi higistamiste... loodan, et 20W püsib paremini sees.
Nüüd on mul amordiõlisid alates 5W, 10W, 15W ja 20W. Siis peab ütlema, et 5W ja 10W ei ole selle masina jaoks head ja jätavad amordid liiga vetruvaks. 15W pole veel proovinud, sest läksin kohe 20W peale ja esiamort muutus täista heaks - mõnus kohe ja ei laksagi iga lohu peale amorti põhja.



Kahjuks jõuavad uued rehvid alles esmaspäeval... seega pikk sõit tuleb veel teha venerehvidega.

Lisaks sai veetud esitulekorpusesse lisa massijuhe - no nii igaks juhuks.
Siis karteri õlinivoo paika sätitud. Mul läheb ju õli ketiõlituse peale, sest ketihammakas on 4,7mm asemel 7mm ning tihendid ei pea seal hästi. See eest on kett kogu aeg õlitatud.

Paak silmini täis.

30.06.2018 sai siis sõit tehtud ja tulem oli ülipositiivne.
Igatahes masin käitus eeskujulikult ning läbis kogu trassi enda noorusea kohaselt. Mina ise tundsin ennast ülihästi ning peale deklareeritud km sõitsin veel Rakvere vahel ringi, sest ei olnudkohe kuidagi väsinud rattaga sõitmisest.
Aga hommik algas Jawa ülevaatusega. Siis punane asjandus kuuri ja K58 välja. Kott pakitud nii, et igapäeva asjad mahuksid sisse + 1L õli. Küljekarpi sai lisatud ühe esitule ja tagatule pirni ja visiiri puhastuse spray ning natuke paberrätikuid ka. Sõiduks kasutasin kinnist kiivrit (mitte lahtise lõuaalusega nahast "retrokat") ja seda just tugeva tuule pärast.
Ilm oli suht jahe ~13 kraadi Tartus ja vastutuulega e. Loodest-kagusse ~8ms/s.

Sõitu alustasin 10:00 - pildi tegemise aeg:


spidonäit oli:


Sõiduajal sai siis spidonäitu kontrollida ning see näitas siis ~5-8%vähem kiirust. Teisisõnu, kui seier oli 70 peal oli tegelik kiirus 66-67km/h. Vahemaa pikkust mõõtsin google mapsiga täpselt sõidetud teekonnast ja tõin postituses välja ratta enda võrdlusega.

Esimese peatuse tegin korraks enne Lähtet, sest millegipärast tundus, et ratas ei tahtnud kohe kuidagi liikuda ja midagi poos. Kett oli tundus olema liialt pingul, lasin selle nõks lõdvemaks. Aga tegelikult polnud asi ketis vaid tugevas vastutuules...
Järgmine peatus oli Kaareperes e. 43km (59min eelmisest pildist ja keskmiseks kiiruseks 43km/h). Ja seda siis põhjusel, et hakkas väiksest vihmakest tulema, samas suutsin eelneva peatusega tekitada visiirile õlipleki, mis oli vaja maha nühkida.
Sealt edasi sõitsin Jõgevale, Piidetare juurde (58km 1h ja 20min) ja ratas hingas palju kergemalt, sest tuul natuke vaibus.



Piibe Tares võtsin kohvi ja tegin pausi ~15min. Edasi otsustasin, et pause ei tee ja sõidan Järva-Jaani.
Nüüd läks rattal hingamine kuidagi väga lahti ja spido seier istus rahulikult 70 juures. No jah, kui tuul ennast näitas, siis korraks kiirus langes aga kogus ning sõitis jälle 70-ga.

Kuna vanavarakohvikut kohe üles ei leidnud, tegin peatuse vanatehnika varjupaiga juures... sinna ma oma masinat nii pea ei pargi. 
Aga sõidetud siis 106km ja 2h 28min. Kakerdasin seal värava juures ~5min ringi ning zapakal hakkas sinine vilkur vahepeal tööle - järelikult aeg sõitma minna.  


Järgmine peatus oli Aegviidus Sõidetud 140km ja 3h 10min.


Edasi Kuusalusse. Sõidetud 170km ja 3h 52min. (spido näit oli 32597 ehk arvutuste järgi 175km - selle kohta võib öelda, et vahemaad loeb suht täpselt) Nüüd tuli pikem paus, sest sai sugulastega jutustatud, söödud ja nii sama muljetatud.


Siin siis tegelased, kes väiksena selle ratta otsas turninud - vähemalt tuli neile meelde iste...


Enne edasist sõitu panin kuusalu tanklas 5L lisaks (no max 1-1,5L oleks veel sinna kuidagi punnitanud.. aga 5L on lihtsam segu koostada) ning kell 16:40 alustasin edasist sõitu Kemba-Rakvere suunal.
Kembale soovisin liikuda lõunapool TLN-Narva teed ehk mööda metsateid aga võta näpust - WAZE juhatas ikkagi Liiapeksi juures mind suurele teele.
Igatahes kell 17:40 ja 205km sõidetud jõudsin K58 kunagisse koju. Seal paigutasin ta nii nagu seis 2012, kui ma ta sealt välja tirisin. Pildile panin ekslikult 01.07. Kuupäev oli 30.06 e. täpselt 6a. tagasi tegin seal pilti. Huvitav on veel see, et masina tirisin sealt välja 30.06.2016....



Selliselt ta siis kunagi startis kodust... ja nüüd sõitis ka ise omal ratastel seal teedel pärast ~30+a. pausi

Tegin veel mõned pildikesed ja kella 18:00 alustasin sõitmist Kadrina kaudu Rakverre. Kuna nüüd oli tuul tagant siis 70-75 oli TLN-Narva trassil kogu aeg sees ja seda siis lõpuks pea rakvereni... masina sõit oli väga Ok.
Vahetult enne Rakverre jõudmist hakkas jõud raugema... igatahes kiirus langes kuskil 5km/h popsti ilma tuule mõjuta... aga sõitis edasi.

Rakverre jõudsin siis 19:13 ja 259km. Spidol näit 32673 ja arvutades teeb see 251km.


Oma "uue" koduukse ees:


Lõpptulemina olin väga rahul, sõit ei väsitanud, masin liikus hästi, ei olnud vedel, amordi töö OK.
Kuna vanake pidas selle sõidu ilusti vastu, siis järgmine sõit tuleb temaga 7. juulil, kus unic tegelased vuravad Tapa-Neeruti-Moe kandis. Ehk siis hommikul Rakverest -Seidla laadale, siis 10.ks Tapale ja sealt nendega Moele, kus edasi sõidan Rakverre tagasi ja hakkan sünnipäeva pidama.

[karpaadid]

Tubli, alati tore näha kui vanatehnikat reaalselt ka kasutatakse, lisaks ka teemas sedamoodi kajastatakse.

[CHRhmm]

Siia pole väga ammu kribanud, kuid masin täielikult uuendatud ja liigub hästi. 
Leedus tuli ka baltketi tegelased vastu... aga meie suundume ikka päikese poole.
https://www.facebook.com/groups/471167806998913/

[CHRhmm]

Euroopa reisil sai käidud siis voshod 2 sätetes e. K58 raam ja visuaalne välimus, kuid Vosod 1 karter + voshod2 silinder, amordid + voshod 3 karpa ja süütesüsteem ning summutid. Minks M105 lenks koos heeblitega jne...  
Reisil käis nii:




Masin pidas sõidu hästi vastu, kuid tulem oli kehv... mingi valemiga (tõenäoliselt tutika hiina väntvõlli vibra - saadi tutika võlli rihtimisel max 5 sajandikku viskumist....) andis geneka poolne laager otsad 6800km läbimisel. Laagril värises lahti kuulide vaheline separaator ning see otsustas ennast väntvõlli ja kolvi liikumise tulemusel peenemaks pulbriks ennast teha.
Aga eks peab korraliku tehase võlli taastama, millel kepsu mõlemas otsas nõellaagrid.

Nii kaua, kui vossi mootor lauapeal seisab, tõstin originaalmootori aiste vahele. erandina jätsin süütesüsteemi voshod3 oma, sest õnneks genekas mahub K58 125cc mootori kaane alla.




125 sätete osas oli kaalulangus 6kg. kuid võimsus kukkus ka ~11hp -> 5hp

Üldjuhul on ok, kuid va karpa ei taha enam mootorile sobivat küttesegu anda, suudab vaid tühikäigul mootorit väga ilusti toita. Nii kui gaasirutskat keerad - börrrrr. Aeglaselt keerates suudab kuni 3/4 gaasile kuidagi mootori pöördesse ajada, kuid väga katkendlikult ja kohati summuti paukudes. 
Süüde on stroboga kontrollitud ja ilusti 3mm üss, sätitud ka 3,5 ja 4mm, siis viimase juures suudab karpasse tagasi lüüa.
Karpaks oli see sama, millega kunagi Kuusalu sõitu tehtud ja üldse töötas suht hästi ~2a. tagasi. K55d (jah Minsk M103 oma), düüs 145, nõela pikkus 45mm (sälgud nõela alumisest otsast mõõdetuna 42,5; 40,5; 38,5; 36,5). Tõstsin ujuki kambris ka nõks küttetaset, sest natuke kallutades hakkas ära koolama... lisaks tihendasin oluliselt karpa ühenduskohta, et lisaõhku ei tõmbaks.
Proovisin erinevaid düüse, kuid 135 panekuga oli täitsa nukker.
Aga proovin mingi hetk ka originaalse karpaga K55, sellel düüs 135, nõel 143 (sälkude asukohad 40,5; 38,5; 36,5; 34,5).

Kuid vahepeal on fan ka vanade 3 käiguliste 125-sega ringi vurada... mingi hetk peaks ka ülevaatusel käima ja selle piduristendi möllu tegema - eeeee pigem mitte...pidurdamist mitte ei vajuta ja seisad, vaid planeerid ette ja taotled pidurduse.