Loomulikult jääb ka paksema soemüüri puhul soojus tuppa, aga on üks väike nüanss. Väidetavalt alla 45 kraadine küttekolde pind tuba enam ei küta. Õpetlikud kogemused...
Nii et seda 120mm müüri ei pruugi korralikult soojaks saada. Fakt, et ta õhemast kauem leige püsib, pole nagu eriti lohutav... 85mm kivi on optimaalne variant.
Ja tegelikult oleks enne küttekolde kallale asumist mõistlik kogu konstruktsioon detailselt läbi mõelda, mitte hakata poole pealt nõu küsima. Taas isiklikud kogemused. Enne oli vaja ikka oma "targa" peaga pusida, alles siis, kui asi pekki läks, pöördusin meistri poole.
Täna juhtusin taaskord kuulma väidet, et restkoldega ahjus ei saavat (erinevalt umbkoldest) küpsetada. Milline oleks väite füüsikaline/loogiline põhjendus?
(08-07-2018, 21:04 PM)oltsberg Kirjutas: ...Täna juhtusin taaskord kuulma väidet, et restkoldega ahjus ei saavat (erinevalt umbkoldest) küpsetada. Milline oleks väite füüsikaline/loogiline põhjendus?
Eks väitlejaid on igasuguseid. Osadel pole ahjugi ja ikkagi on neil raudkindlad väited olemas. Näiteks meie foorumiski teavad väga paljud, kui fekaal on rollerauto või elektriauto, aga ise pole neid kordagi puutunudki...
Umbkoldega ahju kolle on niipalju jahedam, et ei aja toitu kõrbema. Kui restkoldega ahjus tahad leiba küpsetada, siis tuleb peale tule lõppemist veel pool tundi oodata. Loomulikult lahtise siibriga. Siis võib leiva ahju pista, aga siibrit ei tohi veel sulgeda. Jutt käib igapäevaselt (talvel) köetud ahjust. Kui suvel ekstra leivateoks ahju kütta, siis võib leiva juba õrnade sütega ahju pista.
Kui teha pannileiba, siis jääb leiva põhi pisut heledamaks (ei lähe krõbedaks) selle koha pealt, kus on rest. Kui kivi pista ahju tukkide vahele ja siis hiljem pannileib sinna kivi peale, pole probleemi mingisugust.
(08-07-2018, 21:04 PM)oltsberg Kirjutas: Loomulikult jääb ka paksema soemüüri puhul soojus tuppa, aga on üks väike nüanss. Väidetavalt alla 45 kraadine küttekolde pind tuba enam ei küta. Õpetlikud kogemused...
Su väide on kontekstist väljas olles vale. Pliidi soemüürina pole massiivil tõesti pointi - ca 10kW raud ja hilisem vähe (aga pikalt) energiat välja andev soemüür on ebaproportsionaalne kooslus.
muidu kütab aga alla 45 kraadine küttekolle kenasti - kõik, mis on soovitud toasoojast üle, kütab. Kas sellest piisab, on juba hoone soojuskadudest kinni.
nt moodsam lahendus põrandaküttena käib enamasti käsikäes keskmisest väiksema soojakaoga hoonetega ja nendes süsteemides jääb peleantava küttevee temp 35 kraadi kanti.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Mõtlesin ka selle peale, aga jutt on ju just küttekolde (ahju välisest?) pinnast. Annab ikka ehitada sellist ahju, mille pindala oleks sama suur kui põranda pindala. Mingi 3x4 m toa puhul 2 m kõrguse ahju korral ahju külje pikkus 1,3 m ja selline ahi ainult selle ühe toa jaoks.
Vabandust! Mina oma "rikutuses" mõistan küttekolde all sellist asja, kuhu puud sisse pannakse ja tuli tehakse. Sellist tüüpi põrandaküttest pole kahjuks kuulnud
(Seda postitust muudeti viimati: 10-07-2018, 10:31 AM ja muutjaks oli aavu.)
Tolmupidurist.
Kas see töötab ka vanade 40x40 cm veneaegsete betoonplaatide peal? Asuvad lahtise varjualuse all. Osalt mõjutab neid vihm-lumi jne. Osa suht kuivas. Selle koha peal pargib auto nii suve- kui naastrehvidega ja tuppa pääseb sealt ka tolmuste jalanõudega.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Kellelgi 2" sisekeerme lõikurit on laenata (kui selline asi üldse olemas võiks olla)? Boileri tenni keere on vaja üle käia. Soovit. Tallinn või Harjumaa.
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
(12-07-2018, 14:25 PM)Walter Kirjutas: Kellelgi 2" sisekeerme lõikurit on laenata (kui selline asi üldse olemas võiks olla)? Boileri tenni keere on vaja üle käia. Soovit. Tallinn või Harjumaa.
On olemas enda tehtud,kuna ei suutnud kusagilt leida.Minul oli vaja plasttorusse lõigata.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-07-2018, 17:06 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
ehk on keegi taustadega kursis: kas autoraadio valikul peaks ka digiraadioks valmistuma ning otsima vastavat tuge omavat mudelit?
vajalik makk bluetooth-telefoniühendusega ning võimu-väljundi (ja juhtimisega) - suutsin vist juba asja välja valida, aga ühtäkki meenus, et nt Norras muutusid klassikalised FM-autoraadiod juba mõnd aega tagasi elektroonikajäätmeks. Äkki on mõne aasta pärast ka meil sama oodata? Mind ei isuta muidugi selle lisavaatega taas makkide otsatusse valikusse tormamine...
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
(Seda postitust muudeti viimati: 13-07-2018, 18:50 PM ja muutjaks oli tcumen.)
Oleneb Sinu kulgemise radadest.
Norrat juba nimetasid, kus digiraadiot tarvis läheb. Saksas DAB töötab.
Selle lehe andmetel suures osas L-Euroopas: https://www.worlddab.org/country-information
Eestis ei toimi, kuigi viidatud leht väidab katsetusi.Tõsi, Levira katsetas aastaid tagasi. Aga need katsetused lõpetati ka juba aastaid tagasi.
Paljudes maades käivad DAB ja tavaline nn. FM paralleelselt.
Parim variant oleks leida aparaat, mis mõlemat standardit oskab kasutada.
Muidu digi-tv foorumis on terve hulk digiraadiohuvilisi, kes kindlasti ka spetsiifilisemat nõu mõistavad anda vajadusel.
Link, kui vaja läheb: http://www.digi-tv.ee/
Google chromel on videote allalaadimis tööriist ning solarmoviez.ru on üles laetud erinevaid seriaale, mille vaatamisel hakkab teinekord pilt hakkima.
Kui ma sealt neid seriaale enda jaoks alla laen, kas ma rikun mingit seadust või mitte?
(13-07-2018, 17:04 PM)13piisab Kirjutas: ehk on keegi taustadega kursis: kas autoraadio valikul peaks ka digiraadioks valmistuma ning otsima vastavat tuge omavat mudelit?
(15-07-2018, 16:51 PM)veix__ Kirjutas: Kes täna jalgpallis võidab?
Kardan et Prantsuse Aafrika koondis. Loodan muidugi tõupuhta väikerahva võitu, need ajad kui valged prantslased a la Platini ilma tegid ja minu lemmikkoondiseks Hollandi kõrval olid on pöördumatult möödas.
P.S. Ärge pidage mind rassistiks, alagrupimängudes olid minu lemmikud Egiptus ja Maroko, kohati ka Senegal ja Jaapan. Aga oleks tore, kui ikka iga rahvas mängiks oma kodumaa eest. Ja eestlase kodumaa ei ole nt Kanada, olgugi et ta seal kolmandat põlve elab ...
(13-07-2018, 17:04 PM)13piisab Kirjutas: ehk on keegi taustadega kursis: kas autoraadio valikul peaks ka digiraadioks valmistuma ning otsima vastavat tuge omavat mudelit?
(Seda postitust muudeti viimati: 16-07-2018, 12:46 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
(15-07-2018, 21:56 PM)Mahno Kirjutas:
(15-07-2018, 12:00 PM)Janka Kirjutas:
(13-07-2018, 17:04 PM)13piisab Kirjutas: ehk on keegi taustadega kursis: kas autoraadio valikul peaks ka digiraadioks valmistuma ning otsima vastavat tuge omavat mudelit?
Ma ei usu, et kuskil seda DAB süsteemi enam väga juurde tuleb, pigem kolib kogu raadio ka IP peale.
lisaks sellele, et viidatud Alpine "konverter" on mingi lisakudin jalus vedelemas, maksab see ise rohkem, kui DAB-toega (+sinihamba jms tarvilikuga) viisaka tootja makk. Las konvertimismõtted jääda neile, kel paremat lahendust (st kuluefektiivset asendust originaalraadiole) ei ole. Küsimus on, kas on meil radikaalset digiraadio-revolutsiooni (milleks juba praegu makivalikul valmistuda) oodata või mitte.
puhtalt kõhutunde põhjal kipun arvama, et seda nn revolutsiooni pole lähiajal oodata.
samas võrgust striimitav raadio ei tundu samuti eriti reaalne:
- vaid telefoni kasutades leiab ilmselt (eeldan - pole proovinud, kuna puudub vajadus) liiga palju piirondi, kus tekib leviprobleem
- maki võrkupanek (eelkõige) raadio kuulamiseks tundub lähitulevikus samuti IoT propageerijate märg unenägu
ehk siis ilmselt jätan DAB-vaate makiostul lihtsalt kõrvale ja soetan vajalikud kaks makki lihtsalt sellistena, nagu neid AD 2018 vaja on
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Olen iga aasta kääridega piiranud kuusehekki, kuid nüüd seda vaadates hakkab aina enam tekkima tunne, et järgmine kord enam ei viitsi käsitsi teha .
Aeg osta hekilõikur, kuid missugune? Mul puuduvad varasemad kokkupuuted nende tööriistadega, seega jagage kogemusi, nüansse ja soovitage, missugune võtta.
Isiklikult olen vedelkütuse usku ja kaebavaid naabreid pole ka
