Olge nüüd head ja lugege oma postitused uuesti üle. Te ikka ise ka aru saate, millist jama kirjutate? Mitte ainult seepärast, et panete teemast kõrge kaarega mööda. Tasuks ikka linke ka avada ning mõttega lugeda enne, kui paukuma hakata.
Aga paneme offtopikuna edasi, kuniks moderaatorid võimaldavad.
3x € küttepuuruum on palju. Ostjale, no arusaadav, kesseloll ikka maksab. Aga 6,50 € TIHU (tihu, mitte ruum!) ei lähe ka mitte - olla kulla hind. Kännupakkude kõrgem hind on arusaadav, aga 9,90 on siiski päris palju väiksem, kui "küttepuupetturite" 3x €
ruum. Jäme jama küll, et tuleb selg prügiseks ja nahk higiseks ajada, eksole. Vat keegi teine peaks selle töö ära tegema, soovitavalt vukksaega ja nii, et metsast võtmine üldse silma ei paistaks.
On täiesti arusaamatu, miks annab RMK üldse mingid hektarinumbrid, kui iga langi saagis on erinev. Inimesed loevad ja saavad rabanduse ise mõtlemata, mida need numbrid tegelikult tähendavad. Või õigupoolest, ei tähenda. Anda puidu kogust hektaril eurodes on sama, kui mõõta õlle kogust pakendile kulunud alumiiniumi kilodega täpsustamata, millisest taarast käib jutt.
Samuti on nii tore lugeda inimeste arvamusi metsa mõrvamise ja risustamise teemal. Enamus vist ei anna endale aru, et täna 80-aastane kuusemets ei ole saja aasta pärast mitte 180-aastane mets, vaid umbes 60-aastane segapuupadrik, kui lasta loodusel omasoodu tegutseda. Inimesed vist sooviks hetkeolukorra peatumist. Et nende seenemets oleks ajast aega just selline, "õige seenemets" ja taretagune laanekuusik säiliks just sellisena - taretaguse laanekuusikuna. Paraku on loodusel oma ringkäik ja iga aastaga sureb osa metsast, et teha ruumi uuele põlvele. Isegi siis, kui me lõpetame Eestis metsaraie täielikult, ei ole 20 aasta pärast metsad samad, nagu need on täna.
Palun minust mitte valesti aru saada - ma ei õigusta kümnete hektarite suurusi lageraielanke, kust on iga hinna eest läbi muda pressides toodud välja parima hinnaga kolmandik, ning ülejäänud kaks kolmandikku lihtsalt mudasse trambitud. Aga loopida rasvaseid väiteid lageraie vastu ning järgmises lauses põhjata puidu kõrget hinda on lihtsalt tarkuse puudus. Masinatega tehtava lageraie ainus põhjus on majanduslik efektiivsus. Nii saadakse madalaim tihuhind. Kui see nii ei oleks, siis keegi neid tülikaid monstrumeid ka ei kasutaks. Kes kahtleb, tehku paar nädalat metsas sortimenti käsiriistadega - räägime siis uuesti.
Vello Tamm Juurus annab hea meelega soovijale võimaluse praktiseerida koos temaga loodussäästlikku metsandust, soovi korral lausa vukksaega. Huvitaval kombel ei ole viie aasta jooksul järgijaid tekkinud, kes hoburakendiga puid välja veaks...
Teine teema on masinatega tehtava raie pöördumatu kahju loodusele. Kes on vähegi võtnud vaevaks kummarduda eelmise aasta langil uurima harverijälge, see on seal märganud usinat elutegevust. Ei ole ükski lank elutu tühermaa. Putukad, seened, loomad ja linnud näikse leidma endale sealt piisavalt eluruumi. Seitse aastat peale lageraiet on langil põlvekõrgune järelkasv ka puukoolides poputatud põdramaiust maase pistmatagi. Viisteist aastat hiljem on paras aeg teha esimene ring sae või kiiniga, valimaks välja sellele kohale paslikumad puud. Et viiekümne aasta pärast kasvaks seal säärane mets, mida linnamees tahaks tulla nautima (ning selle käigus pasandada maha kõrget haritust näitavad loodus-ja tervisesäästlike suupistete pakendid) ning trampida maha värskelt valguse kätte jõudnud teise rinde puukesed. Ikkagi igaüheõigus ja las mats koristab oma maad, temal ju kohustus!
Harveritöö peamine kahju seisneb õrnhingede vaate rikkumises.
Ning sitema sammuga seenelised kipuvad ka jälge kinni jääma. Küttepuuhinda toob harveriga tehtud lageraie ainult allapoole. Ning harveri lõuast mureta läbi mahtunud notid lähevad ka läbi halumasina probleemideta. Mis harveri lõugu kinni jääb, tekitab probleeme ka halumasinas.
Õli- ja kütuselekked on iseasi, aga neid vist eriti palju juhtuda ei lasta, kuna need löövad valustasti ka rahakoti pihta. Lööb ju keskmine harver mõnisada liitirt minutis@210 bar ja vastusurveta kolmekordse mahu. Ehk kümnekonna sekundiga on pooletollisest katkenud voolikust välja pursanud liitrit 50 õli. Enamasti biolagunevat, aga tänasel säästuajal mitte alati enam. Aga tõenäoliselt lekib ka praegu kusagil miski
, sedapalju rohkelt on maailmas metsamasinaid töös.