Mõistusevastased manöövrid liikluses

Onu miilits keelab tiheda liiklusega lohtadesse minna Sad Ziguli lugu...
https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=107822
Vasta

viimasel kolmel udusel päeval on näha olnud siin Tallinna ümbruses ja sees näha olnud huvitavat nähtust mida saaks pealkirjastada "udutuli"

liikleb ringi 3 sorti liiklejaid milledest 1 on täitsa OK aga nendest kahest ma küll aru ei saa - miks inimesed ei mõtle üldse

ühed on siis need kes sõidavad maanteel s.h. ka 110 alas nn. automaat tuledega mis aga tähendab, et piisava valgustatuse korral on auto tagumised tuled välja lülitatud
seega ei põle seal ühtegi tulukest olenemata sellest, et õues on tihe udu. seal aga liikleb igasuguseid juhte ja nende kiirused un udus liigeldes väga erinevad
ja kui ikka autode kiirused erinevad 40 km/h siis võib mõni pime p....e tulla päris üllatusena.
see ei tähenda, et udus 110 sõita oleks normaalne tegevus.

teised on aga äärmuse teisest poolest ja need on need kes tiheda liiklusega linnatänavatel sõidavad ringi koos põlevate udutuledega
jah osad on sisenenud linna maantee kaudu ja unustanud aga osad stardivad linnast ja lülitavad selle prožektori seal taga põlema
vastik vastik vastik kui sul ikka nina eest reastub üks auto eest ära aga selle ees on udutulega auto käib omal refleks läbi hakata pidurdama sest ees ju "pidurdab" kuniks saad aru, et see on udutuli. hea kui on üks tuli aga mõnel on tagumisi udutulesid 2 tk. kah veel.

kolmandad kes on OK on kohe hea vaadata saabudes maanteelt linna alasse kus liiklus tihedam ja nähtavus juba üle paarisaja meetri lükkavad viisakalt udutule maha ja kõik
Vasta

meil siin foorumis oma udutulefänn täitsa olemas.
küllap võtab kohe sõna ka.
aga kus teemas see jutt käis, mitte ei mäleta enam.
üldiselt kui sõita enam-vähem sellise kiirusega, et jõuad nähtavuse piires seisma jääda,
siis pole eessõitja udukatest mingit kasu ja need võiks rahus üldse olemata olla.
Vasta

Haagistega seoses meenus... 
Kord või kaks aastas saab vanametalli veetud ning kuna seda käru vedav auto on juba ise Kuusakoski vääriline, siis üle 80 eriti ei sõida. Ja mingil põhjusel koguneb alati mu taha paar autot kes ei suuda minust mööda sõita. Hoian külla paremale jne ning kiirus langeb kohati 70'ni jne. Kui üherealisel teel võib veel aru saada (ehk on pensionärist naisterahvasseal roolis), siis 2 realisele Peterburi teele keerates kus on 110 ala jääb see minu taga sõitmine ikka täiesti müstiliseks. Järgi jõudis aga mööda ei suuda minna.
Vasta

(05-09-2018, 10:56 AM)qwerty009 Kirjutas:  Haagistega seoses meenus... 
Kord või kaks aastas saab vanametalli veetud ning kuna seda käru vedav auto on juba ise Kuusakoski vääriline, siis üle 80 eriti ei sõida. Ja mingil põhjusel koguneb alati mu taha paar autot kes ei suuda minust mööda sõita. Hoian külla paremale jne ning kiirus langeb kohati 70'ni jne. Kui üherealisel teel võib veel aru saada (ehk on pensionärist naisterahvasseal roolis), siis 2 realisele Peterburi teele keerates kus on 110 ala jääb see minu taga sõitmine ikka täiesti müstiliseks. Järgi jõudis aga mööda ei suuda minna.
Hindasid sinu koorma ebastabiilseks ja siis kaamerasurinal ootavad, millal end kääriks keerad.
Vasta

(05-09-2018, 11:34 AM)Etsike Kirjutas:  Hindasid sinu koorma ebastabiilseks ja siis kaamerasurinal ootavad, millal end kääriks keerad.
Ehk siis raisakullid ootavad laipa, kael õieli. 
Tegelikult päris huvitav vaatenurk. Mõned manöövrid või sõidustiil võivad tänapäeval tõesti olla tingitud videojahist. Võiks autole ka siis kleepsu panna "Operaator Kõps" vms. Teavad teised ka arvestada.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(05-09-2018, 10:56 AM)qwerty009 Kirjutas:  Haagistega seoses meenus... 
Kord või kaks aastas saab vanametalli veetud ning kuna seda käru vedav auto on juba ise Kuusakoski vääriline, siis üle 80 eriti ei sõida. Ja mingil põhjusel koguneb alati mu taha paar autot kes ei suuda minust mööda sõita. Hoian külla paremale jne ning kiirus langeb kohati 70'ni jne. Kui üherealisel teel võib veel aru saada (ehk on pensionärist naisterahvasseal roolis), siis 2 realisele Peterburi teele keerates kus on 110 ala jääb see minu taga sõitmine ikka täiesti müstiliseks. Järgi jõudis aga mööda ei suuda minna.

olgem ausad siis tallinnas 75% juhtidest puudub reavahetusoskus,hommikul 8 paiku sõidan mööda männiku teed linna ja vabaka rist ja edasi on esimene rida pikk saba kohati kilomaater,samal ajal on teine rida ja üle järgmise foori juba ka  kolmas ja neljas rada täiesti tühjad.oskad rada vahetada ja kargad kolonnist välja  saad järvevana ristini ühe valuga vajutada,tolad paraku istuvad ummikus.ja neid ristmikke linnas palju kus sama moodi esimene rida pikk saba ja teine rida tühi ja kirumer linn umbes.
Vasta

Reavahetuse puudulikus on seotud kindlasti ka nutindusega.

Palju lihtsam on kulgeda ühes pikas jorus ja näppida ekraani.
Ei pea mõtlema juhtimise peale, eriti kui autol kõik tänapäeva
vidinad küljes (rea- ja pikivahe hoidjad jne). Mugavus...
Vasta

(06-09-2018, 13:30 PM)tartz1 Kirjutas:  Reavahetuse puudulikus on seotud kindlasti ka nutindusega.

Palju lihtsam on kulgeda ühes pikas jorus ja näppida ekraani.
Ei pea mõtlema juhtimise peale, eriti kui autol kõik tänapäeva
vidinad küljes (rea- ja pikivahe hoidjad jne). Mugavus...

See mugavus maksab paraku kätte ajas. Kahjuks lisaks "mugandujatele" ka teiste ajas. 

Järvevanas on nüüd justkui pisut rohkem õpitud 2. rada kasutama, aga siis kui Tondi ristmik kinni oli, siis seal seisti ikka ühes reas valdavalt. 

Minu jaoks on veel müstilisem see, et mõned sõidavad sellises kohas mööda täiesti tühja sõidurada ja siis hakkavad järsku täiesti suvalises kohas reastuma. Panevad sellega ka tühja rea autod seisma, selle asemel, et sõita lõpuni välja ja reastuda seal tõmblukuna kokku. Väga tihti sai seal ikka tõsiselt hämmelduda selliste veidruste üle.
Vasta

ma ütleks selle sinu korduvalt teemaks olnud jutu peale, et järelikult enamus juhte on mõistlikud.
neid klassiviha radasid on mujal ka.
ja tõmblukk on tore asi. juhul kui ta toimib seal kus üks rida juba seisma jääb. siis võib mõlemast reast kordamööda ühte sappa võtta.
kui aga üks rida juba seisab ja siis "spetsialistid" tühja rida mööda kõigist mööda tõmbavad ja vahele pressivad, siis seda nimetatakse pehmel juhul ülbuseks. põhjusmõtteliselt on nende tüüpide puhul tegu lihtsalt suurte m...dega.
Vasta

Viimase loogika järgi võiks kõikjal vaid üks rida ollagi, m'id ei pääseks ülbma.
Ma saan aru, kui tühi rida ära pöörab ja sealtkaudu rivist mööda pannakse, oleks tegu ülbusega. Kui read kokku lähevad, tuleks ikka teepind ära kasutada.

vabandust, ei pannud tähelegi, et lugu haagistest algas Big Grin
Et teemas püsida, siis -suva haagisega võib ka tühja rida mööda sõita! Vahele saab üks hetk ikka!
Vasta

(06-09-2018, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  ma ütleks selle sinu korduvalt teemaks olnud jutu peale, et järelikult enamus juhte on mõistlikud.
neid klassiviha radasid on mujal ka.
ja tõmblukk on tore asi. juhul kui ta toimib seal kus üks rida juba seisma jääb. siis võib mõlemast reast kordamööda ühte sappa võtta.
kui aga üks rida juba seisab ja siis "spetsialistid" tühja rida mööda kõigist mööda tõmbavad ja vahele pressivad, siis seda nimetatakse pehmel juhul ülbuseks. põhjusmõtteliselt on nende tüüpide puhul tegu lihtsalt suurte m...dega.

Täiesti rumal jutt. Tõmblukk peab toimima seal, kus read kokku jooksevad, siis on sellest kasu. Istuda ühes reas pikas jonos, takistades sellega kõiki taganttulijaid (sealhulgas ka neid, kes soovivad maha pöörata kuskilt selle seisva rea keskelt) on ilmne rumalus, viisakusega pole sellel midagi pistmist. Kuskil suvalises kohas reastumine on ülbus, sellega teed kahju nii endale kui kõigile taganttulijatele (mõlemas reas).

Kogu tõmbluku idee on selles, et see suurendab pudelikaela läbilaskevõimet ning kokkuvõttes liiguvad kaks võrdselt koormatu rada märkimisväärselt kiiremini kui üks topeltpikk. Pikas reas tekib lihtsalt suurem lõõtsaefekt, samuti juba eelpoolnimetatud mahasõitude sulgumine.


Edit: Viimased postitused peaks olema oma teemas või või vähemalt mõistusevastase liikluse omas.
Vasta

Ühte ritta mahub ära ikka ühepalju autosid (näit. 100 m peale 20 tk) olenemata sellest kas nad tulevadki ühest reast või tulevad kahest reast kokku? Rolleyes
Vasta

(06-09-2018, 21:12 PM)veix__ Kirjutas:  Ühte ritta mahub ära ikka ühepalju autosid (näit. 100 m peale 20 tk) olenemata sellest kas nad tulevadki ühest reast või tulevad kahest reast kokku? Rolleyes

Märksõnaks on liikuma saamine. Kui 2 rida kokku reastuvad, toimub "aukude" täitmine sujuvamalt, seega on kaela läbilase suurem. Mida pikem kolonn, seda pikemaks muutub viivitus viimaste autode liikumasaamisel. Mida pikem on kolonn, seda rohkem võimenduvad kolonni alguses tehtava väikse kiirusemuudatused.

Sama efekti vastupidine väljendus on see, et kui autod sõidavad kolonnis näiteks 70km/h ja esimene vähendab järsult kiirust 5km/h võrra, siis umbes 30. auto selles kolonnis peab nulli pidurdama.
Vasta

siinkohal me jääme selgelt eriarvamusele.
ma ei oska piisavalt ilusaid sõnu kasutada, et igaüks aru saaks, aga kui minu ees seisab sada autot, siis ma võtan sappa ja olen saja esimene ja saja esimesena ka pudelikaelast läbi lähen. ehk mitte mingit venitamist ei ole. kui kõrvalt keegi mööda kimab ja pudelikaela ees vahele pressib, siis ei ole siin mingit tõmblukku. see pressija on üheselt M.
kas poes kassajärjekorras te ka trügite lindi otsa juurde ja hakkate tõmblukust rääkima ja oma kaupa korvist lindile laduma?
Vasta

ja kõnealust järvevana aluseks võttes on ilmselge demagoogia jutt mingist mahapöörde kohast. igapäevaselt seal sõitjana peaksid ju ometigi ehk aru saama, et seal pole mahasõite. on lihtsalt kahe rea kokku pakkimine ühte ritta.
Vasta

(06-09-2018, 21:17 PM)zazik Kirjutas:  
(06-09-2018, 21:12 PM)veix__ Kirjutas:  Ühte ritta mahub ära ikka ühepalju autosid (näit. 100 m peale 20 tk) olenemata sellest kas nad tulevadki ühest reast või tulevad kahest reast kokku? Rolleyes

Märksõnaks on liikuma saamine. Kui 2 rida kokku reastuvad, toimub "aukude" täitmine sujuvamalt, seega on kaela läbilase suurem. Mida pikem kolonn, seda pikemaks muutub viivitus viimaste autode liikumasaamisel. Mida pikem on kolonn, seda rohkem võimenduvad kolonni alguses tehtava väikse kiirusemuudatused.

Sama efekti vastupidine väljendus on see, et kui autod sõidavad kolonnis näiteks 70km/h ja esimene vähendab järsult kiirust 5km/h võrra, siis umbes 30. auto selles kolonnis peab nulli pidurdama.


Oleneb olukorrast, mõnikord võib kasu olla, aga kui ees on 1 rida ilma vahedeta pikalt täis, siis pole vahet kas sinna juurde lähevad järjekorda ootama autod ühest, kahest või kolmest reast, ühepalju mahub neid sinna ikka ja 1 rida seab piirangud läbilaskele.
Vasta

(06-09-2018, 21:26 PM)diesel Kirjutas:  ja kõnealust järvevana aluseks võttes on ilmselge demagoogia jutt mingist mahapöörde kohast. igapäevaselt seal sõitjana peaksid ju ometigi ehk aru saama, et seal pole mahasõite. on lihtsalt kahe rea kokku pakkimine ühte ritta.

Oled loll või mängid lolli?
Tipptundidel ulatub saba teinekord Järvevana Sirklini, Kaamoseaugu mahasõiduni absoluutselt iga päev. Rääkimata Veerenni mahasõidust. Ise elasin varem Luite asumis, puutusin selle probleemiga igapäevaselt kokku. Kui mõlemad read oleks kenasti koormatud, ei peaks Tehnika suunas mahasõitjad koos teistega Järvevanas kõõluma, vaid saaks rahulikult oma teed minna.
Vasta

(06-09-2018, 21:34 PM)veix__ Kirjutas:  
(06-09-2018, 21:17 PM)zazik Kirjutas:  
(06-09-2018, 21:12 PM)veix__ Kirjutas:  Ühte ritta mahub ära ikka ühepalju autosid (näit. 100 m peale 20 tk) olenemata sellest kas nad tulevadki ühest reast või tulevad kahest reast kokku? Rolleyes

Märksõnaks on liikuma saamine. Kui 2 rida kokku reastuvad, toimub "aukude" täitmine sujuvamalt, seega on kaela läbilase suurem. Mida pikem kolonn, seda pikemaks muutub viivitus viimaste autode liikumasaamisel. Mida pikem on kolonn, seda rohkem võimenduvad kolonni alguses tehtava väikse kiirusemuudatused.

Sama efekti vastupidine väljendus on see, et kui autod sõidavad kolonnis näiteks 70km/h ja esimene vähendab järsult kiirust 5km/h võrra, siis umbes 30. auto selles kolonnis peab nulli pidurdama.


Oleneb olukorrast, mõnikord võib kasu olla, aga kui ees on 1 rida ilma vahedeta pikalt täis, siis pole vahet kas sinna juurde lähevad järjekorda ootama autod ühest, kahest või kolmest reast, ühepalju mahub neid sinna ikka ja 1 rida seab piirangud läbilaskele.

Nojah, mis ma "tarkadega" ikka vaidlen.
Väike video
Vasta

Tõmbelukk toimib kui kaks aeglasemalt liikuvat rida lähevad kokku üheks kiiremini liikuvaks reaks. 
Kui aga kaks kiiremat suubuvad üheks aeglasemaks siis see ei toimi. Hakkab tekkima pikk ettenägelike järjekord ja siis "trügijate" rida ning need kokku ei lepi/sobi. 
Järvevanas suunaga Mustamäe poole on tegemist viimase versiooniga ja see ei hakka toimima.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: hulgus, Kadjakas, 1 peidetud kasutaja(t), 26 külali(st)ne