[Marko]

https://www.iltalehti.fi/autouutiset/201...9_oa.shtml

Üldhariduse mõttes põhjanaabrite liiklusseaduse projekt, kus see tõmblukk sees on. SEADUSESSE pannakse sisse, seega ei ole vaja siin plõksida! Tõmblukk on vana leiutis. Oleks vaid rohkem neid, kes seda kasutada oskavad.
Mahapöördest vahelepressimine on eraldi teema.
Ja see on järelkäruteema

[zazik]

Tõmbelukk toimib kui kaks aeglasemalt liikuvat rida lähevad kokku üheks kiiremini liikuvaks reaks. 
Kui aga kaks kiiremat suubuvad üheks aeglasemaks siis see ei toimi. Hakkab tekkima pikk ettenägelike järjekord ja siis "trügijate" rida ning need kokku ei lepi/sobi. 
Järvevanas suunaga Mustamäe poole on tegemist viimase versiooniga ja see ei hakka toimima.

Palun selgita, millised need kaks aeglasemat rida on ja kuidas nad siis ühes reas järsku kiiremaks saaksid muutuda?

Järvevana tee on üsnagi klassikaline pudelikael, kus tõmblukk toimiks üsna hästi kui inimesed õpiksid seda kasutama.

Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. Meie Järvevana tee projekteerijad selle lahenduse peale välja ei läinud, kuna ühiskonda peeti tõenäoliselt (õigustatult) liiga tooreks. Samas oleks see lahendus mõningate sünnitusvalude järel olnud parem ja ühesemalt mõistetav. Ei tekiks ka käesolevaid vaidlusi.

[veix__]

Nojah, mis ma "tarkadega" ikka vaidlen.
Väike video

Ei saa effektist aru. Kohati on seal vasakpoolses reas suured vahed sees ja siis paremalt kokku tõmbajad täidavad need vahed. Kuidas aga olukord halvem oleks olnud kui need paremalpool olnud autod oleks juba enne sinna vasakusse ritta läinud ehk rida oleks kohe tihedam olnud? Minu arust liitrisesse purki mahub 1 L moosi ka siis kui seda 2 lusikaga sisse toppida.

[diesel]

ja kõnealust järvevana aluseks võttes on ilmselge demagoogia jutt mingist mahapöörde kohast. igapäevaselt seal sõitjana peaksid ju ometigi ehk aru saama, et seal pole mahasõite. on lihts

Oled loll või mängid lolli?

ju ma siis olen.
ummik ühes kohas ei õigusta ülbitsemist teises kohas.
ja projekteerijate käpardlikkus mingi liiklussõlme tegemisel samuti mitte.

[zazik]

ja kõnealust järvevana aluseks võttes on ilmselge demagoogia jutt mingist mahapöörde kohast. igapäevaselt seal sõitjana peaksid ju ometigi ehk aru saama, et seal pole mahasõite. on lihts

Oled loll või mängid lolli?

ju ma siis olen.
ummik ühes kohas ei õigusta ülbitsemist teises kohas.
ja projekteerijate käpardlikkus mingi liiklussõlme tegemisel samuti mitte.

Aga antud näitel just need "viisakad" ju ise suurendavad seda ummikut. Kas see on kuidagi õigustatud, et need, kes soovivad Tehnika tn või Luite asumisse minna, peavad järjekorras ootama, kuna eespool järvevanas mõned "viisakad" lihtsalt oma küündimatuses teepinda raiskavad?

[diesel]

ehh, demagoogia on tore asi.
mina vaielda ei taha.
trügi rahus vahele ja süüdista viisakamaid liiklejaid ummikute tekitamises ja jäägu sul õigust ülegi.

[qwerty009]

Järvevanal suunaga mustamäe poole (tunnelist läbi kus 2 rida üheks lähevad) sõidan igapäevaselt. Isegi kui seal on äärmiselt kerge liikluskoormus näiteks 7.20 hommikul kui teises reas autosid ei ole, siis mingil põhjusel suudab päris arvestatav osa autosid mingil müstilisel põhjusel oma kiiruse langetada 50km'ni tunnis seal kus 2 rida ühinevad. 
vähegi suurema liikluskoormuse puhul piisabki juba ühest lollist 100'st autost, et asi korralikult kinni tõmmata.

[Daff]

See kuulus ja paljukiidetud tõmbluku süsteem toimib ainult siis kui kõik ühtemoodi ajast aru saavad aga vaadates eelnevaid seisukohavõtte siis on niivõrd palju eri arusaamasid asjast, et ei jäägi muud üle kui staus edasi seista.

Ja ega see tõmblukk pole nüüd mingi imerohi ja stausid ei väldi vaid leevendab olukorda, et staus veedetud aeg oleks kõigile võrdne. See tähendab, et näiteks mõlemad read liiguvad võrdse kiirusega. 
Kui nüüd aga kõik rivistuvad enne takistust ühte ritta, näiteks vasakusse, ja esimene rida jäetakse pikalt tühjaks siis tekkib oht, et mingi hetk taganttulijad sõidavad selle tühja rea täis ja hakatakse eest vahele põikama mis aga tähendab, et vasakus reas olijad tagapool jäävad lihtsalt seisma.

Järgmine stseen. Paremale maha pööramine tiheda liikluse korral. Ei rivistuta õigeaegselt paremasse ritta vaid üritatakse vasakut rida pidi mahasõidule võimalikult lähedale liikuda ja siis teha mahapööre paremale praktiliselt vasakust reast. Nüüd , et paremale vahele saada peab hakkama vasakul vilkuma. Rida jääb seisma, oodatakse kuni ilmub paremalt viisakas juht kes su vahele laseb. Tema peab ka seisma jääma, koos temaga terve rida. Seisavad kaks rida selleks, et läbi lasta üks kloun võitis ajas 30 sekundit. Mida aga tähendab seisev rida hommikuse tipptunni ajal. Mõne sekundiga jookseb see nagu karmoska kokku tagant ja stau kasvab lambist.

[MeelisV]

Tõmbelukk toimib kui kaks aeglasemalt liikuvat rida lähevad kokku üheks kiiremini liikuvaks reaks. 
Kui aga kaks kiiremat suubuvad üheks aeglasemaks siis see ei toimi. Hakkab tekkima pikk ettenägelike järjekord ja siis "trügijate" rida ning need kokku ei lepi/sobi. 
Järvevanas suunaga Mustamäe poole on tegemist viimase versiooniga ja see ei hakka toimima.

Palun selgita, millised need kaks aeglasemat rida on ja kuidas nad siis ühes reas järsku kiiremaks saaksid muutuda?

Järvevana tee on üsnagi klassikaline pudelikael, kus tõmblukk toimiks üsna hästi kui inimesed õpiksid seda kasutama.

Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. Meie Järvevana tee projekteerijad selle lahenduse peale välja ei läinud, kuna ühiskonda peeti tõenäoliselt (õigustatult) liiga tooreks. Samas oleks see lahendus mõningate sünnitusvalude järel olnud parem ja ühesemalt mõistetav. Ei tekiks ka käesolevaid vaidlusi.

Meil pole seda kohanud aga mujal maailmas küll.
Linnast väljub 2 realine tänav ja suubub kokku üheks reaks maanteele. Viimati kohtasin seda Austrias kus ka vastavad märgid üleval.

Järvevanas see ei saa toimida sest tekivad seisakud ja tekivad nad seetõttu et see üks rida kuhu kaks kokku suunatakse on aeglasem. Igasugune seisak tapab tõmbeluku.

Tõmbeluku eeldus on pikivahe kuhu saab mahtuda. Seisvas reas seda vahet ei ole seetõttu ka see protsess ei toimi.

[ZIL 131]

zazik
Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. 
Selliseid kohti vast paar Skandinaavias üldse. Vihjet, kus neid hulgim.

[zazik]

zazik
Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. 
Selliseid kohti vast paar Skandinaavias üldse. Vihjet, kus neid hulgim.

Taanis meenub kohe et oli üsna levinud. Konkreetseid kohti ei oska nimetada, mitmel pool jäi silma.

[Jansa]

zazik
Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. 
Selliseid kohti vast paar Skandinaavias üldse. Vihjet, kus neid hulgim.

Ma nägin neid rootsi-norra mägedes kogu aeg.
A see selleks, ega ma seal ei resideeru, võibolla oli juhus.

See järvevana asi on ikka müstika mulle. Ütleme, et viisakas juht tuleb Narva poolt. Kustmaalt see viisakas esimesse ritta tõmbumine peaks algama? Enne ridade kokkuminekut? Enne tunnelit? Enne viadukti? Enne Iru korstent?

Praegusel aastaajal on linnavahel tihti kohti, kus ühte ritta on ootamatult auk kaevatud ja peab kokku tõmbuma. Paljud hakkavad reastuma kohe, kui 100m eemalt märke näevad. Ei tea, kas viisakusest, hirmust, häbelikkusest, paanikast või muul põhjusel.
Kuna I rida peaaegu seisab, blokitakse sellega ka teine rida. Mis tähendab, et seljataga oleva ristmiku läbilaskevõime väheneb õige mitme auto võrra.
Seepärast, kui minul võimalus avaneb, sõidan alati lõpuni, märgini. Näitan pikalt suunda ja saan vabalt vahele.
Siin võib mängu tulla MeelisV kirjeldatud kiireneva liikluse efekt, kuna teispool takistust on vabam vesi.

[ZIL 131]

zazik
Skandinaavias on taolised kohad lahendatud selliselt, et kumbki rida ei lähe otse edasi, vaid mõlemad lõppevad ära, edasi läheb hoopis "kolmas" rida nende vahel. 
Selliseid kohti vast paar Skandinaavias üldse. Vihjet, kus neid hulgim.

Taanis meenub kohe et oli üsna levinud. Konkreetseid kohti ei oska nimetada, mitmel pool jäi silma.

Taanis on Liiklusseaduses sees, et pead teed andma kiirendusrajalt tulijale. Kiirendusraja teemärgistus (lai katkendlik joon) lõppeb enne raja lõppu. 
https://www.google.com/maps/@54.8645507,...312!8i6656

[raul]

Taanis on Liiklusseaduses sees, et pead teed andma kiirendusrajalt tulijale. Kiirendusraja teemärgistus (lai katkendlik joon) lõppeb enne raja lõppu.

Taani "kodulinnas" olid sisse/väljasõidul tõmbelukud - kiirteelt tulles kokku ja ja kiirteele minnes lahti. Kellegil nendega probleeme ei olnud ja ei mäleta ka ühtegi ummikut - kui inimesed on harjununud neid kasutama, siis toimib väga hästi.

[MeelisV]

Aga kas peale üheks reaks kokku minemist säilis kiirus või langes ?

[raul]

Kiirus langes ~10 km/h olenevalt korrast.

[ZIL 131]

To jota juht
https://www.ohtuleht.ee/895977/video-nas...-haiglasse

[41Degree]

Ma ei saa aru sellest tõmblukutsisteemi ülistamisest, eriti Järvevana kontekstis. Nagu eespool öeldud: igasugune "lukk" eeldab vahet, millesse on võimalik "lukutada".

Kujutame ette olukorda, kus teeme kogu Järvevana autodest tühjaks ning seejärel laseme Narva poolt tipptunniliikluse peale. Kõik autod sõidavad kiirusega 70kmh, keegi ei trügi, pikivahe stangest stangeni on 20 meetrit ning liigutakse kenasti "malelauas". Siis minnakse kiirust säilitades tõmblukuna kokku. Tulemuseks on 70kmh liikuv kolonn pikivahedega 7,5m ehk aega ümber arvestatuna 0,39 sekundiline pikivahe. Tegemist on võib-olla minu vildaka arusaamise ja sõitmisoskamatusega, aga selline pikivahe ei tundu turvaline ja piisav. Tahaks suuremat vahet saada? Uue üherealise kolonni teine juht laseb gaasi libamisi maha, et mõni aeg 69-ga sõites pikivahe uuesti sisse saada - loogiline ju. Ei pea vist eriline liikluskorraldusspetsialist olema, et aru saada, et varsti selles "lukukohas" autod seisavad. Siis ei ole enam mingit vahet, kas seistakse ühes või kahes reas ja pole sellest lukust mittemuffigi kasu, st läbilaskevõime pole sugugi suurem.

[zazik]

Ma ei saa aru sellest tõmblukutsisteemi ülistamisest, eriti Järvevana kontekstis. Nagu eespool öeldud: igasugune "lukk" eeldab vahet, millesse on võimalik "lukutada".

Kujutame ette olukorda, kus teeme kogu Järvevana autodest tühjaks ning seejärel laseme Narva poolt tipptunniliikluse peale. Kõik autod sõidavad kiirusega 70kmh, keegi ei trügi, pikivahe stangest stangeni on 20 meetrit ning liigutakse kenasti "malelauas". Siis minnakse kiirust säilitades tõmblukuna kokku. Tulemuseks on 70kmh liikuv kolonn pikivahedega 7,5m ehk aega ümber arvestatuna 0,39 sekundiline pikivahe. Tegemist on võib-olla minu vildaka arusaamise ja sõitmisoskamatusega, aga selline pikivahe ei tundu turvaline ja piisav. Tahaks suuremat vahet saada? Uue üherealise kolonni teine juht laseb gaasi libamisi maha, et mõni aeg 69-ga sõites pikivahe uuesti sisse saada - loogiline ju. Ei pea vist eriline liikluskorraldusspetsialist olema, et aru saada, et varsti selles "lukukohas" autod seisavad. Siis ei ole enam mingit vahet, kas seistakse ühes või kahes reas ja pole sellest lukust mittemuffigi kasu, st läbilaskevõime pole sugugi suurem.

Esiteks ei ole liikluses kunagi ideaaltingimused, alati on kiiruste erinevusi. Lühemas kolonnis on kiiruse muudu võimendumine lihtsalt palju väiksem. Kui autod on ühes reas, siis toimub esimene seismajäämine kaelakohast palju kaugemal (mitte 2x kaugemal vaid umbes 4x. 

Uba on ju selles, et liiklusvool liigub vaevaliselt ka seal, kus suunad on juba kokku läinud, s.t. raudteeülesõidu ja tunneli-ülemiste liitumiskoha vahel. Kui tunnelist ja Ülemistest tuleks üks sõidurada, siis ulatuks ummik Kuskile Pae ristmiku kanti (sulgedes Tartu maanteele ja Filtri teele minevad mahasõidud) ja samuti oleks umbes Ülemiste ristmik, kuna Järvevanale ei mahuks autod ära. Kas see oleks siis kuidagimoodi parem olukord?

Tegelikult on antud liiklussõlm üsnagi mõistliku lahendusega antud oludes. Kui Ülemiste suunast tulevad autod mahutaks ennast kahte ritta, siis jääks Tehnika suunas (läbi Kaamose augu) kulgev mahasõit enamjaolt vabaks ja osa Järvevana koormusest suudaks sealtkaudu hajuda.


Nõrk ja probleeme tekitav koht praeguse lahenduse juures on Renniotsa bussipeatus. Kuigi seal teoreetiliselt bussile teed andma ei peaks, seda loomulikult siiski tehakse (mis on ka õige käitumine), samas on selge, et peatusest väljuv buss aeglustab liiklusvoolu ja tekitab ka üsna hõredas liiklusvoolus tõrkeid, mis kergesti võimenduvad.

[aavu]

On tõesti üksikuid ülbikuid, kel kõigist teistest kiirem seal, kus read üheksreaks saavad. Kui esimene rida on pikalt näha täis, kihutab kõigist mööda isegi triibutuse peal ja siis keerab jõuga vahele kui enam mõnest mööda ei jõua äärekivi  tõttu. Ma saaks aru kui see oleks vilkuritega operatiivsõit, ei need on tavalised luksuslikumad autod, kel kasko peal ja pohhui teistest. Mul kaskot pole ja remondile kuluva aja ja asendusauto puudumise tõttu olen sunnitud seda terrorit kannatama, ülbikule enda ette koha tekitama.