09-10-2018, 22:20 PM
Tõmbab nüüd sae käima kas katlakivi üldse kasvastab boileri energiakulu, polegi teemat ammu arutatud
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
(09-10-2018, 22:20 PM)Laurts Kirjutas: Tõmbab nüüd sae käima kas katlakivi üldse kasvastab boileri energiakulu, polegi teemat ammu arutatud
(11-10-2018, 20:07 PM)edvard Kirjutas: Tervist.
Nõnda , boileri teema jätkuks - kuiva küttekeha eelis on välja toodud . Kas ühe või kahe süsteemne boiler ? Küsimus konkreetselt selles , kas kahesüsteemsel võib lisa küttekontuuri tühjana hoida , näiteks , kuni päikeseküte valmis saab ?
(11-10-2018, 20:27 PM)Qunts Kirjutas: Katlakivi tekkib puuraugust võetava veesoleva Lubjakivi settetest. Ehk kui inimene elab näiteks Tallinas ja tarbib Ülemiste järve vett siis kahjuks või õnneks ei saa selles vees olla katlakivi olgu temperatuur boileris kasvõi väljalülitamise hetkel 90 kraadi siis tegemist ei ole mitte teekannu põhja ladestuva katlakivi kihina vaid järvevee settetega.
(11-10-2018, 21:05 PM)edvard Kirjutas: Mul siin puurkaevust tulev vesi , erinevat vees hõljuvat ainet võib terasemalt uurides näha . Jätaks katlakivi nüüd ladestuma . Ilmselt küsisin valesti , küsin uuesti - kas kahe küttekontuuriga boileril võib ühe küttekontuuri kasutamata jätta ?
Ostad kasvõi poest kristallselge Saaremaa vee pudeli, sellest tekib katlakivi sama palju nagu ühest tavalisest puurkaevu veest. Kunagi mõõtsin karedust Saaremaa veel ja oma kodus kraaniveel. Täpseid numbreid ei mäleta, aga suurusjärgus sama oli. Mis on ka loogiline, sest vesi pole õige joogivesi kui soolad (kaltsiumi ja magneesiumi soolad) on ära võetud. Näiteks rauda ja mangaani võetakse ära, karedust tekitavaid aineid mitte. Olen veetöötlusseadmetega seotud tööd teinud.
(11-10-2018, 21:24 PM)viplala Kirjutas: Kolm esimest mis lihtsa googeldamisega näppu jäid...
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1132
Ülemiste järv on üks paljudest kaltsium-vesinikkarbonaatse veega järvedest Eestis. Järv ise ja pinnaveehaardeala paikneb üsna õhukese pinnakattega karbonaatkivimite avamusalal. Kaltsiumi väljasadenemine on hästi märgatav suvel. Selle tõestuseks on valge pude kiht penikeelte lehtedel. Ca2+ aegrida peegeldab Ülemiste veekvaliteedi (kaudselt vee kareduse) varieerumist sedamööda, kuidas muutub järve valglalt juhitav veehulk ja veevahetuse kiirus.
https://www.tallinnavesi.ee/wp-content/u...t-2016.pdf
Kaltsium, Ca2+ mg/l 62,3
Magneesium, Mg2+ mg/l 8,02
http://www.tervisekool.ee/tervisekool/fa...0Vesi_.pdf
Näiteks Tartu Veevärgi kodulehe andmeil on Tartus joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg-ekv/l – seega kare ja väga kare. Samas kõigub see suurtes piirides, mistõttu akvaariumide omanikud peaksid ikkagi ilmselt tegema detailsemad testid. Tallinna veepuhastusjaamast väljuva vee karedus sõltub Ülemiste järvest ning seetõttu kõigub see sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 5,5 mg-ekv/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 3,5 mg-ekv/l). Põhjaveepiirkondades (Nõmmel, Meriväljal, Tiskres, Harkus ja Sauel) varieerub karedus vahemikus 2...5 mg-ekv/l ning puhastatud Ülemiste järve vee üldkaredus on 3.5-5 mg-ekv/l. Täpsemad andmed ning mööduva ja jäävkareduse vahekorra saab igaüks ise kodulehelt vaadata.

(11-10-2018, 20:27 PM)Qunts Kirjutas: Ikka võib tühjana hoida, teadaolevalt ladestub katlakivi mälujärgi alates 63 kraadist aga kui sa ei kütta lisa küttega siis sinna ju ei ladestu kuna vesi ju kõige kuumem alati küttekeha ümbruseses ja lisa kontuuri juures vesi äkki 58 kraadi.täpsustan: katlakivi teke ei ole diskreetne on-off mingil temperatuuril.
(09-10-2018, 22:33 PM)Laurts Kirjutas: Kuhu kaob see energia mis boiler "rohkem" kulutab?