[tõnn]

Pigem on kunagi sellel autol ratas alt ära lennanud või remondiajal tungraud ära libisenud, ning kettapeale kukkunud, kuid mitte liiga tõsiselt.

[peeterk]

Ja õpik väitku pidurimanseti koha pealt mida tahab, pidurisüsteemid on erinevad ja iga süsteemi jaoks ei tehta eraldi õpikut.

jätkaks OT`ga
Mind ikkagi huvitab mis masinal(konkreetne mark mudel jne.), asub pidurimansett kolvil. Või äkki ajasid ketaspiduri ja trummelpiduri töösilindri segamini?

[svenp]

Piduriklotsid viib kettast eemale kolvi kummimansett. Tõestus Bosch Automotive Handbook, 7th Edition, Wiley. Võin soovi korral tsiteerida vastavat lõiku. Ketta viskumise hädavajalikkusest ei leidnud sõnagi.
http://eu.wiley.com/WileyCDA/WileyTitle/...19363.html

Lisaks lk 8 Lexuse tehnilise koolituse materjalist
http://www.autoshop101.com/forms/brake04.pdf

Nt BMW pidurite hõõrdepindade paksuse erinevus max 0,01 mm (allikas TIS).

[Andrusss]

Kordan, et iga pidurisüsteem on erinev.

Ei aja trummelpidurit ja ketaspidurit segamini.
Ma natuke veel ootan siin linke mansettidest ja õpikutest jne ja siis lisan konkreetse pidurisadula pildi siia ja andmed millel on kolvi peal mansett ja ka pidurisadula, millel puudub mansett üldse

Niipalju võin ka öelda, et yhel ja samal masinal, yks ja sama aastakäik on 3 erinevat pidurisüsteemi välja antud masina kohta.Sadulad erinevad, ketaste paksused erinevad, diameetrid erinevad, piduriklotsid erinevad jne

[svenp]

Kordan, et iga pidurisüsteem on erinev.
...
Niipalju võin ka öelda, et yhel ja samal masinal, yks ja sama aastakäik on 3 erinevat pidurisüsteemi välja antud masina kohta.Sadulad erinevad, ketaste paksused erinevad, diameetrid erinevad, piduriklotsid erinevad jne

Fundamentaalne lahendus on klotside tagastus elastse kummimanseti deformeerimisel sellesse salvestatud energia abil. Sinu loetletud erinevused ei muuda tööpõhimõtet.

[sepik]

Ei tahaks nüüd targutada ja möliseda,aga kõik on nii targad ja asjalikud,et tõesti ei jää midagit rohkem lisada.Aga teema oli ju PIDURIKETASTE TREIMINE,mitte mingi pidurimansettide ja kolvide .... Arutame ikka antud teemat!

[Talupoeg taluja]

Kas keegi on ka arvet pidanud,kui palju kettad vastu peavad? Kui palju läbisõitu. Minu Mossel läbisõit 130 tuh.km.Ei ole veel vaja midagi treida.Klotse olen paar korda vahetanud,sedagi 55 tuh.km.jooksul.Ja teine kompl.veel vahel ja sõidab edasi. Võib-olla nii,et ma vilets pidurdaja ja liiga korralik? Ketta saaks kiiremini läbi nii,et sõidaks raud-klotsidega.Ehk oleksin siis laisk omanik,kes ei viitsi õigel ajal klotse vahetada.Siis saaks ka ketast treida!
Eks seda ketaste kulumist mõjutab auto mass,juhi käitumismaneerid ja linnas pidev sõit.Viimane kulutab ikka kõvasti.Linnas sõitmine meenutabki rohkem pidurdamist.Vaevalt jõuad hoo üles saada,kui juba jälle...Maal hea rahulik,lased vaba hooga ja pidureid nagu vaja polegi.Kui üritad suurel teel sama moodi,kohe hirmus liikluse takistaja...Mõni Sõber jääb järsku hiljaks....

[argo1974]

Nagu juba eelmises postituses mainisin, puudub tavainimesel üldjuhul teadmine, mida tähendab piduriketta minimaalne paksus. Tegin BMW TIS-ist (Technical Information System) väljavõtte piduriketaste minimaalse paksuse kohta. Olulised on 2 lauset:
"Neue Bremsbeläge dürfen nur eingebaut werden, wenn die Bremsscheibenstärke größer bzw. gleich der Bremsscheiben-Mindeststärke (MIN TH) ist." = Uued piduriklotsid tohib paigaldada üksnes siis, kui piduriketta paksus on suurem või võrdne piduriketta miinimumpaksusega (minimal thickness).

"Die Bremsscheiben-Mindeststärke ist so ausgelegt, dass sie die Lebensdauer eines weiteren Satz Bremsbeläge standhält, wenn sie grösser bzw. gleich der Bremsscheiben-Mindeststärke (MIN TH) ist." = Piduriketta miinimumpaksus on arvestatud nii, et piduriketas peab vastu veel ühe komplekti piduriklotse, kui paksus on suurem või võrdne piduriketta miinimumpaksusega (minimal thickness).

Ja BMW pole siinkohal mingi erand.
EDIT: Lisasin ingliskeelse TIS-i koopia piduriketaste treimise kohta.

[ats97]

Minu arvamus piduriketaste treimisest - ei tasu(kui siis ainult ajutised kettad). Panen kirja oma kogemuse. Eelmisel sügisel sain oma autol rooli vibreerima pidurdamisel ning kuna töötan metalliga tegelevas ettevõttes lasin kettad üle treida. Kuna ketastel oli paksust peale treimist lubatu piires ei hakanud väga muretsema(kettalt tuli maha treida minimaalselt kuna kõverus polnud suur). Kettad uuesti alla koos uute klotsidega. Peale kuuajalist sõitmist hakkas rool jälle tasahilju vibreerima. Uuesti kettaid alt võttes avastasin, et ühel kettal oli 2 või 3 lamelli vahelt puruks ning alla läksid uued kettad mille hind polnud märkimisväärne (ei mäleta täpselt, kuid kuhugi sinna 350.-eek/tk kanti). Ning nüüd lisaks pildi mille avastasin nädal-kaks hiljem garaazhi nurgast

järeldused võib igaüks ise teha.

[Andrusss]

Just teema on piduriketaste treimine, selle treimise tagajärg ja küsimusi veel kas see on ohutu ja need pidurid ikka töötavad ka pärast treimist?

Kas boschi raamat räägib midagi ka keraamiliste pidurite mansettidest või 2, 4, 6, 12 kolvilistest piduritest.
Palun võta see raamat lahti ja otsi mulle opel lotus omega pidurimansettide jne kohta kõik informatsioon mida Sa leiad.Tööpõhimõte.Aitäh.

[motamees]

Vabandust Stihl, ei saand mette vaiki olla.
Miks Andruss tahab rääkida näideteks kangeste mingitest "ulme" autodest? Mingisugused kivist kettad ja paljukolvilised suportid. Sellise teabega pole tavaelus midagi pääle hakata.
Ja muidugi võib ühel ja samal autol olla peal erinevad pidurisüsteemid. On ju erinevad tootjad (Pendix, Ate). Neil siis ongi asjad erinevat mõõtu. Tööpõhimõtted aga sarnased.

[Andrusss]

Ahnii jutt muutub juba.Ennem oli jutt, et kõik ketaspidurid mis maailmas toodetud, et nende piduriklotsid viiakse eemale ikka manseti abil.
Ei mingeid ulmelisi pidureid!

Otsetõlkes loperdav ketas puutub kokku OTSESELT piduriklotsidega.See mis manset seal taga teeb , anna andeks mitte mingi ime väega ei "ime" see mansett mitte yhtegi piduriklotsi kuskilt eemale.Mis asi see nurkkiirus on ja üldse ma tegelikult ei tea ketaspiduritest mitte midagi, palun vabandust.

Mida suurem on ketas-klots seda rohkem on ka kolve vaja.
Mina ei saa aru milleks on kahekambrilised peasilindrid, miks on sadulate peal torusid rohkem kui yks, miks yks kolb tõmbab teine lükkab.

Eks ma otsin õpikust aga millisest edasi?

[nustu826]

350 krooni eest tükk ei tasu just väga ära see treimine, aga ntx käis meil tööjuures umbes 1,5 aastat tagasi mingi vanem(88-92?vbl) Jaguar, mille tagumised pidurikettad maksid 5000 krooni paar(ei tea küll millest need kettad olid). Sellisel juhul kui võimalik, kasutaks ise ka treimise varianti. Saan ju aru, et ei ole mõtet osta autot mida ülal pidada ei jõua, aga kui inimene on ta juba ostnud, siis on teda vaja ka korras hoida... Uued kettad jäid meie ettevõttest muidugi ostmata ja auto edasine saatus pärast seda on teadmata(pole enam sõitmas näinud).

Aga viskumise kohta - Nimelt käis meil ettevõttes mõni aeg tagasi delegatsioon "Delphi" pidurikettaid tootvast tehasest, ja nemad seletasid ära, miks ei tohi ketas viskuda:

Võtame näiteks 1mm, et lihtsam seletada oleks

Nimelt viskamise korral, kui on pidurisüsteem korras, siis ketas liigub keskasendist 1 mm ühele ja vastasküljelt 1mm teisele poole. Samas aga pidurisupport liigub ise(eeldusel et liugurid liiguvad) samamoodi kettaga kaasa, mitte ei vii ketas klotse eemale. Ehk siis 1mm ühele ja 1mm teisele poole. Selleks aga, et ketas saaks enda viskumise järgi supportit liigutada puutub ta vastu klotse kord ühe ja kord teise kohaga. Ratta pööreldes ketas vastu klotse puutudes kulub ühe koha pealt õhemaks kui teise.
Antud juhul siis kahe koha pealt on ketas õhem kui teise kahe koha pealt. See tekutabki pidurdamisel vibratsiooni. kuna kui klotsid vastu ketast suruda, siis ketta õhema koha peal liiguvad klotsid edasi, ketta paksem koht surub nad jälle tagasi. Sellest ka vibratsioon.

Sama asi tekib ka kuumade ketastega läbi lombi sõites, kuna ketas kõverdub ja hakkab samuti erinevalt kuluma, kuni teatud maal annab see vibratsiooniga tunda. Kohe annab selline asi tunda siis, kui liugurid kinni on.

Seda siis nimetati "disc thickness variation", mis vibratsiooni tekitab, ehk eestikeelde tõlgituna ketta paksuse erinemine

Ei räägi siin deformatsioonist või jahutusribide purunemisest tekkivast vibratsioonist.

Jutu jätkuks - mitteventileeritavaid kettaid võib treida, ventileeritavate treimisel ei näe mõtet...

[peeter11]

Tänapäeva pidurikettad ongi puhas rämps enamus,mingist vanarauast vms. kokku sulatatud kiiresti lähevad kõveraks ja rooste.Puutun selle jamaga igapäevaselt kokku,jupimüüjatele on see hea muidugi .

[_rein_]

Kuna on treitud tuhandeid kettaid,siis võib öelda et tehasest alla pandud Brembo ja poest ostetud Brembo ketas ei ole identne.
  Odavate ketaste puhul võib tihti näha seda et ventileerimis pilu viskub tööpinna suhtes,mis on ka minu arvates üks kõveraks mineku põhjuseid.Üldiselt  võib öelda et ületreitud ketas on parem kui odav poeketas.Muidugi peab jälgima min. mõõtu.Ma usun et vanal kettal on kadunud ka nn.sisepinged,mis uutel tootmisaega minimeerides on sees.

[motamees]

...Üldiselt  võib öelda et ületreitud ketas on parem kui odav poeketas.Muidugi peab jälgima min. mõõtu...

Ei või. Kui ketas treimist vajab, siis on ta ka juba kulunud. Selline sümbioos on pele treimist alamõõduline.

[_rein_]

...Üldiselt  võib öelda et ületreitud ketas on parem kui odav poeketas.Muidugi peab jälgima min. mõõtu...

Ei või. Kui ketas treimist vajab, siis on ta ka juba kulunud. Selline sümbioos on pele treimist alamõõduline.

Paljudel juhtudel oleks vaja treida ainult nn.randid,mis panevad armatuuris tulesid põlema ja samas 0,05~0,10mm tööpinnast ei ole eriline kaotus.Selge et mõõtma peab.Kuna siin on ülevaatuse teema siis ketta tööpinnad peavad "läikma" ja rante ei tohi olla.

[veix__]

0,05...0,1 mm pole mingi selline rant, mida keegi hakkab maha treima, tihti näeb ikka ligi 1 mm rantidega kettaid. Kui kettaid vahetasin, siis nägin karbilt, et tootja poolt on lubatud kokku max. 2 mm kulumist e. 1 mm kummaltki poolt.

[_rein_]

0,05...0,1 mm pole mingi selline rant, mida keegi hakkab maha treima, tihti näeb ikka ligi 1 mm rantidega kettaid. Kui kettaid vahetasin, siis nägin karbilt, et tootja poolt on lubatud kokku max. 2 mm kulumist e. 1 mm kummaltki poolt.

Kui tähelepanelikult lugeda, siis seal oli juttu tööpinnast.Rant ei ole tööpind.

[Daff]

Kas sellel treimisel on mõte? Poes maksab näiteks Audi arvestatava kvaliteediga ketas 27 euri. Tagumine 13 euri.