Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=52095&pid=443777#pid443777
[url=http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=52095&pid=443777#pid443777][/url]

Pilt ja nimi siin olemas, garaažitõstuk m444

Kui küttevee tsirkulatsiooni pump (grundfos) ainult uriseb ja ringi ei käi, siis kas on asi osandatav ja puhastatav/remonditav tulemuslikult, või utiil? korgi all leiduvat võlli mutrit sai kruvikaga keeratud, uriseb isegi aeg-ajalt, aga ise ringi ei käi.

vaatasin just ksf-Rocker´i oksjoneid ja mõtlesin, et ostaks tagavaraks, aga ... Sad


Harilikult ikka saab asja. Keera mootori osa kuuskantpoltidest (olenevalt mudelit 2 või 4 polti) küljest ära ja liiguta tiivikut käsitsi. Rolleyes

(17-11-2018, 23:01 PM)veix__ Kirjutas:  Harilikult ikka saab asja. Keera mootori osa kuuskantpoltidest (olenevalt mudelit 2 või 4 polti) küljest ära ja liiguta tiivikut käsitsi. Rolleyes

Täitsa pädev jutt. Mul kiilub suvega katlamajas boileri pumba kinni kui pump seisab. Sügisel poltidest lahti, paar tiiru näpuga ja käib jälle.

Aquila captas non muscas.

Ämmal gaasiahi. Käis seal hooldusmees, pädevapoolne tundus. Ütles, et neil sügisel pidev tellimus, käivad suvega kinnijäänud pumpasid elustamas. Põhjus lihtne - ülisäästvad omanikud tõmbavad ahju pistiku seinast suveks välja. Tegelikult teab ahi, et mingi aja tagant peaks pump natuke töötama. Kui see võimalus lahtise juhtmega elimineeritakse, siis jääbki pump kinni ja vajab näpuga edasilükkamist. Ehk sama teema?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Eramajade katlamajades tihti pole pump mingi selise automaatikaga ühendatud, mis suvel seda perioodiliselt veidikeseks sisse lülita mõistaks. Ja kui ka on, siis ikka tavaliselt lülitatakse automaat/mootorikaitse välja, ei olda automaatika võimalustest teadlikud.  Rolleyes
Tegelikult tihti saab ka lihtsamalt, ei peagi pumpa lahti võtma. Piisab kahe haamri või muu raskema esemega vastassuundadest pumba korpuse pihta koputamisest (ja ikka pumba osa, mitte mootori, selle korpus puruneb kergesti). Cool

(18-11-2018, 00:44 AM)veix__ Kirjutas:  Eramajade katlamajades tihti pole pump mingi selise automaatikaga ühendatud, mis suvel seda perioodiliselt veidikeseks sisse lülita mõistaks. Ja kui ka on, siis ikka tavaliselt lülitatakse automaat/mootorikaitse välja, ei olda automaatika võimalustest teadlikud. 

Ma käin kõrvalmajas, kus tahkekütusekatlal tavaline ilma automaatikata pump ka suvel aegajalt seda sisse lülitamas. Minul on see info olemas, et vajalik. Kellel pole, see maksab "hoolduse" eest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Kusjuures mõni tehnik võtab pumba lahti ja paneb tööle uuesti, aga mõni ütleb kohe, et pump on vaja vahetada ja paar sajalist välja käia. Cool

Ma olen ka vastu korpust koputamisega viimasel paaril sügisel pumba uuesti käima saanud.

(17-11-2018, 23:47 PM)Marko Kirjutas:  Ämmal gaasiahi. Käis seal hooldusmees, pädevapoolne tundus. Ütles, et neil sügisel pidev tellimus, käivad suvega kinnijäänud pumpasid elustamas. Põhjus lihtne - ülisäästvad omanikud tõmbavad ahju pistiku seinast suveks välja. Tegelikult teab ahi, et mingi aja tagant peaks pump natuke töötama. Kui see võimalus lahtise juhtmega elimineeritakse, siis jääbki pump kinni ja vajab näpuga edasilükkamist. Ehk sama teema?
Sama ja veel hullem, konkreetne isend koos juurdekuuluvaga on demonteeritud aasta tagasi ja nüüd uuesti kokku laotud. Seisid kuivas ilma korkide-teibita. Torud ja pütid on küll mehhaaniliselt puhastatud ja õhuga läbi puhutud, aga eks kino rooste ja poriga veel algab.


oblika kapotealune,ülevalt vasak on peaaju,paremal mis?
altrida vasak?parempoolsed immo.
need mulle teadmata karbikesed asuvad ees uksepostil ja kas neid on vaja mootori käivitamiseks töötamiseks? mootor x22tdh ja sintra
https://allegro.pl/opel-sintra-2-2-16v-9...76097.html

(18-11-2018, 10:40 AM)muska71 Kirjutas:  oblika kapotealune,ülevalt vasak on peaaju,paremal mis?
altrida vasak?parempoolsed immo.
need mulle teadmata karbikesed asuvad ees uksepostil ja kas neid on vaja mootori käivitamiseks töötamiseks? mootor x22tdh ja sintra
https://allegro.pl/opel-sintra-2-2-16v-9...76097.html

Kas koodide guugeldamine ei too selgust?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

Keegi kunagi otsis kusagil teemas sagendusmuundurit. Kui tuleb tuttav ette,võib ühendust võtta.

vabal ajal painutan kaablit...

(18-11-2018, 16:43 PM)rocker Kirjutas:  Keegi kunagi otsis kusagil teemas sagendusmuundurit. Kui tuleb tuttav ette,võib ühendust võtta.

kunagi ka otsisin,aga kas minust jutt ei tea,kui võimas?

(18-11-2018, 16:02 PM)Walter Kirjutas:  
(18-11-2018, 10:40 AM)muska71 Kirjutas:  oblika kapotealune,ülevalt vasak on peaaju,paremal mis?
altrida vasak?parempoolsed immo.
need mulle teadmata karbikesed asuvad ees uksepostil ja kas neid on vaja mootori käivitamiseks töötamiseks? mootor x22tdh ja sintra
https://allegro.pl/opel-sintra-2-2-16v-9...76097.html

Kas koodide guugeldamine ei too selgust?

guugel teab,et must plast karp signa ja alu karp on abs aju seega vastus teada.

Ma esitaksin veel ühe, vähemalt minu jaoks, üsna huvitava küsimuse.

Siinkohal sooviks, et need kelle näpud on läbi Google ühendatud aju selle osaga mida nimetatakse teadmiste pagasiks, võiksid oma teadmised enda teada jätta, või äärmisel juhul minna ja kiidelda oma vanaema ees uute avastustega. Samuti võiksid need, kelle isa oli vedurijuht ja ema vagunisaatja ning kes sündisid tamburis, restoranivagunist toodud alumiiniumlusikas suus, jätta pärandatud rongide ehitussaladused esialgu samuti enda teada.

Küsimus siis järgmine... Rongide rattad, või vagunite, on üldiselt ühest tükist, see tähendab, et mõlemat ratast seob võll, mille otsa on (näitlikult) keevitatud jäigalt rattad, mille vahel ei ole difrit. Seega mõlemad rattad keerlevad ühe kiirusega läbi jäiga võlli mis neid ühendab. Kui rong läheb kurvi, siis peab sisemine ratas hakkama aeglasemalt pöörlema kui välimine. Autodel on asi lahendatud difriga. Kuidas on võimalik, et rongirattad ei hakka rööpa suhtes kaapima või pidurduma ega hakka rongi otseks kiskuma, vaid töötavad ka kurvis nii nagu peab. 

Kena oleks kui enne googeldamist te siiski viitsiksite niisama lahendusele mõelda Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Kes on rongi veidi lähemalt näinud, mõtleb selle lahenduse ilmselt välja. Nooremana (25-30a tagasi) loetud nuputamisülesannete raamatutes on seda asja käsitletud mõlemat pidi: siinkirjeldatud variandis ja ka teistpidi - miks on teatavad detailid niimoodi lahendatud.

ei koogelmoogelda. võll kahest jupist?

edit: nüüd koogelmoogeldasin. oh jah, loll on loll olla ja kõik geniaalne on lihtne.

kehva googeldajana ei viitsi sellega tegelda, aga äkki on raudtee pääl teljed kinnitatud keskelt ühest punktist pöörlema?

Ei... rattad on seotud ühest tükist jäiga võlliga, rataste pöörlemiskiirused on piisavalt erinevad kurvis, et hakkaksid normaalset sõitu segama. Võll on kindlasti kahest ratta poolsest punktist kinnitatud... mõelgem edasi Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne