[veix__]

Eks on häid eelisoleeritud torusid küll, aga kaod jäävad ikkagi, päris ilma ei saa. Eriti silmatorkavad on kaod väikese tarbimise juures. Näiteks kui kadu on pidevalt 0,5 kw ja samas kütmiseks on soojemapoolse ilmaga vaja 1,5 kw, siis kadu on 25%. Arvan, et hästi isoleeritud toruga võiks kadu suurusjärgus u. 0,5 kw kandis olla. Kui suvel ainult sooja tarbevett teha nii pika trassiga, siis odavam oleks kohapeal elektriboileriga teha.

[Raivo]

Põrandaküte lubab kasutada madalamat temperatuuri ja seega on ka soojakaod väiksemad kui keskkütte trassis.
Kui 24/7 ühtlane temperatuur pole vajalik, siis annab veel ökonoomitada.

[Raigo]

Uponori spetstorul on lett ca 35+km. x 50m 
Aga kui panna 25x2,3 küttetoru, koorik peale ja kaitsmaks niiskuse eest lükkaks teise kanali torusse .

[13piisab]

kaldun garaazhist kõrvale - kas on keegi ise põlveotsas soojushajuteid teinud?
mul tekib praegu 2. korruse põrandasse selline küttesüsteem: http://teet.luarvik.org/d/7327-1/IMG_201...14823a.jpg

plekk väändub kohapeal.
kardan natuke selle pärast, et soojuse ülekanne jääb kehvaks - pleki ja toru kontaktpind on ilmselt tehase-hajutist hulka väiksem.

maja soojustatus on viisakas (20cm villa välistarindites), küttesüsteem on madalatemperatuuriline (soojuspump).

aluplekk oli lihtsalt olemas - sellest ka taaskasutuse mõte.

[hajameelne]

Tere.
Aastaid tagasi sai 16mm läbimõõduga alupex toru tarbeks tehtud nii, et kasutatud töö juures oleva veneaegse pleki painutuspingi abi. Sellel avanes pleki vahelevõtmise pilu nii 3 või isegi rohkem cm. Ja suutis oma lõugu piisava jõuga kokku suruda. Võtsin toru läbimõõduga ümarraua lati. Lisasin juurde pleki paksuse ja natuke veel ning vinkelrauast tegin sobiva vahega raami. Alumiiniumpleki tahvel ribadeks ja kogu krempel painutuspingi vahele, pleki ribad muidugi ühekaupa. Jäid ilusad sirged, toru läks tihedalt vahele ja pleki (põranda) tasapinnaga oli kõik tasa. 
Algul proovisin sama raami ja lati abil selliselt, et sõitsin auto rattaga latile, kuid kuna jõud mõjus pleki servale, siis rebis pleki puruks. Teoorias saaks tungraua abil sama teha, mis mina painutuspingiga.
Hajameelne

[13piisab]

jah - Sa tegid juba tehasetoote sarnase asja. Mis põrandad muud olid, mis oli kütteallikas ja kuidas tööle hakkas? Mind huvitab just, kas saab ka nii lihtsalt, nagu ma teen - muretsen natuke, kas selline lihtsalt natuke väänatud plekk ülesannete kõrgusel on... Peale läheb veel vanakooli-paksusega (ca 32mm) põrandalaud, mis on ju pigem isolatsioonimaterjal. 1.korruse põrandad on betoon, mis omastab soojust hulka paremini - võimalik, et 2.korruse vähe soojust ära andvad küttekontuurid hakkavad lisaks vähesele töötamisele veel ka pumpa lollitama (tagasivoolu vee tempi tõstma).

(muidu auto raskuse kasutamine käis ka mul stantsi-variandina mõttest läbi)

[rollfix]

Mina tegin nii. All on fooliumpaber.

[olli]

Mina tegin nii. All on fooliumpaber.

Sinna torude ümber läks mingi segu? Kuidas jala all tundub pärast?
Muidu, torusid on niimoodi hea lihtne vedada küll, aga hea praktika kohaselt veetakse toru üldjuhul paarina, pealevool ja tagasivool kõrvuti, et tagada ühtlane temp kogu kontuuri ulatuses. Muidu võib pikemates kontuurides isegi 3-4 kraadi erineda põranda temperatuur ühes ja teises toa ääres ja see on juba tuntav.   

Suvaline interneti näide paaris veetud torust:

[13piisab]

Kuidas see foolium töötab ja mis on küttevee temperatuur? Peale läks ilmselt laud (ujuvpõrandat sellisele alusele ju ei pane)? Kas toru sai veel ka kipsisegu vms soojust ülekandva täidise ümber?
sellisel kujul (eriti veel ilma vahesid nt kipsiga täitmata) ei julgeks ma teha - Uponori hajutid on toru ümber ja ca 0,5mm alumiiniumplekist. Foolium on õhuke ja lisaks on taolisel kujul kontakt põrandaga kole väike. Kui aga ka selline lahendus madalatemperatuurilises süsteemis töötab, on mu muretsemine ilmselt asjata

olli - nn kuivpaigaldusega (nagu rollfixil on) ei saa kontuure nii vedada nagu betooni sisse (Su pilt. Natuke kummaline pilt muidugi - märgpaigaldusel oleks loogiline armeerida. Tegu paistab ka olevat viilualusega ehk 2+korrusega). Võinoh - kuidagi ehk isegi saaks, aga see on hirmus nokitsemine.

[hundu77]

igasugune nn peegliga plekisees olev süsteem töötab lam.parketiga normaalslt, kuid kui paksem asi juba peal siis temp peab olema suht kõrge et soojus läbi tuleks. Pandud peale 14mm tamme laud siis pealevoolu temp juba 38-42 kraadi.

mõistlik oleks teha: voolium paber alla toru põrandale kinni ja siis kipsiribad vahele ja toruümbrus segu täis. Paneks veel põrandakipsi ka üleni peale. Põrand soojeneb ühtlasemalt ja salvestab ka minimaalsel määral sooja ja samas vahelae jaoks suht kerge lahendus.

See plekiga lahendus mida kallilt pakutakse ei tööta eriti hästi vanemates majades.

H

[rollfix]

Kõige all on vineer, mis annab ühtlase toestuse fooliumpaberile. Vahele ma mingit täidist ei pannud, kasutegurit ma ei suutnud selles näha. Peal on 18 mm. saepuruplaat ja siis parkett. Pealejooksud jäid toa keskele ja liikusin järjest seina äärde. Mahupaak 1,5 kanti ja Viadruse tahkeküttekatel. 50-60 kraadi keskmine ja põrand täiesti meeldiv.
Põhjuse sellise lahenduse tarvis dikteeris vahelagi.

[Kjen]

Skeem "olli" on sobiv vannitubadesse, kus on soovitav torud paigaldada tihedama 150mm sammuga. Kuna valdav osa käänakuid on 90 kraadise nurga all, siis on lihtsam toru painutada. 

Skeem "rollfix" on tegelikult projekteerimis-staadiumis tavapärasem lahendus, aga on tõesti mõningane hulk paigaldajaid, kes leiavad "olli" skeemi paigaldamisel mugavama olevat ja teevad oma mõistusega projekti ümber. Unustamata sealjuures Tellijale veel selgitamast, et projekteerijad ongi kõik idioodid.

"Rollfixi" skeemi eelis on selles, et kuumema veega pealevoolutorud saab paigaldada välisseina äärde, kus jahtumine tegelikul aset leiab ja just selle koha peal on põranda temperatuur siis sobival viisil paari kraadi võrra kõrgem.

[hulgus]

Küsimus võimsuse vajaduse kohta...

 

Loodetavasti on vahpealsed väga asjakohased   rehkendused toonud valgust ja saame peatselt teada, millise tootja kui võimas katel puidufirmat (sest ma ei kujta ette ühtegi garaaži, milles toimuva remondi tulemusene tekiks kuupmeetrite kaupa saepuru ja höövlilaastu ) peatselt soojendama hakkab.

Kuna sügis saabus ootamatult ja külmad rõsked ruumid hakkasid elu segama, siis umbes kuu tagasi sai sihiks soojamajandus. '
Viadrus 9 ribi, 2m3 akupaak, purmo radikad, esialgu on köetavat pinda ca 200m2 400-st. seadmed asjad komplektina second hand, torud ja elutähtsad vidinad poest.
Süsteemis 2400l vett, kui kõik harud lõpuks valmis, siis vahetab mingi osa antifriisiga.
Mingeid muid arvutusi suurt ei teinud. radikad on paigaldatud -mõõdetud tunde järgi. trasside algus 1" teras, väheneb 20mm al-pex peale..
Kütteks peenemad puidujäägid, pinnad ja küttepuu. Laast on liiga kallis et põletada...
Paaki küttis 0-st üles 6h, peamine tsirkulatsioonipump andis saba ja asendus jääb nii lahjaks, et vaid liini esimesed paar radikat lähevad soojaks. uus pump on ehk homme paigas. radikate ja trassi pesuks ja õhutamiseks läks käiku veeautomaat, mis täitmisel ka abiks oli. Tulemus hetkel rahuldav, ruumides talutavalt soe +10c, aga katlaruumi vahet käimist ikka on.....

ps. tõmme on vägev...
   

[olli]

Viadruse puhul vägev tõmme alati hea ei ole. Suitsugaaside termomeeter toob selguse majja. Normaalne on temp hoida 300 kraadi ringis või natuke siia-sinna. Kui aga õhku kõvasti peale anda, nii et ahjus vilistab, viskab üle 500 kraadi korstnasse nagu nalja. See pidavat palju puid raiskama.
Küttevee tsirkuleerimiseks radikatesse iseenesest mingit ulme pumpa vaja pole. Enamus juhtudel tavaline 25-40 piisab. Vajalikuks võib osutuda vooluhulga piirikute lisamine radikatele. Näiteks termostaatventiilidel on see juba sees olemas. Tagab selle et kogu tsirkulatsioon läbi esimese avatud radika ei toimuks.

[ivo86]

Olli jutt jumala õige. Paar aastat isegi tegelenud antud teemaga.

Küttesüsteemi puhul tasakaalustamine on päris oluline. Eriti kui on tunde järgi ehitatud ja võib olla probleemne süsteem.

Tasakaalustamise mõte on siis see, et kõik kütteringid aetakse ettenähtud takistuse peale, esimestele ringidele keeratakse ventiilidega takistust juurde, muidu jookseb sealt kõik läbi ja tagumised radikad külmad.

Tehakse ka radikaid käega katsudes, prostades tingimustes ei pea aparaadiga mõõtma. Õige ta ei ole, aga praktikas kasutatakse. Ja kuulkraaniga piirata ei tohi, võiks spets ventiil ikka olla. See kuukraan muidu enam ei sulgu teatud aja pärast.

[muska71]

Viadruse puhul vägev tõmme alati hea ei ole. Suitsugaaside termomeeter toob selguse majja. Normaalne on temp hoida 300 kraadi ringis või natuke siia-sinna. Kui aga õhku kõvasti peale anda, nii et ahjus vilistab, viskab üle 500 kraadi korstnasse nagu nalja. See pidavat palju puid raiskama.

ka see 300 on puude raiskamine,oleneb situatsioonist ja korstnast 150 -200 on ok,tuleb soojusvaheti taha panna kui sellest üle läheb.õhku tuleb põlemiseks anda ja tõmme peab normaalne olema vajadusel regulaator vahele. kes õhku ei anna siis korstnas sendine tahmakiht aastaga.

[hulgus]

Viadruse puhul vägev tõmme alati hea ei ole. Suitsugaaside termomeeter toob selguse majja. Normaalne on temp hoida 300 kraadi ringis või natuke siia-sinna. Kui aga õhku kõvasti peale anda, nii et ahjus vilistab, viskab üle 500 kraadi korstnasse nagu nalja. See pidavat palju puid raiskama.
Küttevee tsirkuleerimiseks radikatesse iseenesest mingit ulme pumpa vaja pole. Enamus juhtudel tavaline 25-40 piisab. Vajalikuks võib osutuda vooluhulga piirikute lisamine radikatele. Näiteks termostaatventiilidel on see juba sees olemas. Tagab selle et kogu tsirkulatsioon läbi esimese avatud radika ei toimuks.

Korstnasse termomeeter on plaanis, aga... arvestades seda 10+m teraskorstent ja kondensaadi kogemust eelmisel talvel bull-žuikaga, siis parem soe  korsten, kui vannitäis vett. Katlatäie põletamisel on kõrvaga kuulda, et õhuluuk peab täiesti avatud olema ja süütamisel ka alumine uks praokil, muidu on vaid pussumine.
Piirikuteks on hetkel kuulkraanid ja kõhutunne, termostaadid on olemas, aga jäävad kriitilisematesse ruumidesse. 100+70m2 avatud ruumis jääb sooja alati puudu.
Uued pumbad on 25-60, paigasolev salmson 13-25 päris kindlalt ei päde, sai lihtsalt augutäiteks asendatud.

[diesel]

soojusta korstent niipalju kui võimalik, siis saad alt jahedama tossu teele panna ilma kondensaadi ohuta.
ülevalt otsast peab üle saja kraadi välja tulema, siis on korsten kuiv. paljas raudkorstnas langeb temp kole palju.

[olli]

Ma igapäevaselt 8 aastat nüüd 10 ribilise Viadrusega kütnud ja kuigi tõesti, ka kasutusjuhend soovitas suitsugaaside temp 200 kraadi kanti hoida, siis mu kogemuse põhjal on 300 optimaalseim. Kütmise kiiruse ja puude kulu poolest siis. Alla selle ei ole Viadrusega minu kogemuse järgi enam õige põlemisega tegu. Hakkab rohkem tossama ja aega kulub palju enam. Pigi pole ka mu korstnasse veel tekkinud, kuigi on olnud paaril korral vajadust kuude viisi täiesti toorest halgu põletada. Tahma võtan lõõridest kord aastas välja. 300 kraadi puhul võiks ka teraskorsna puhul olla ülemise otsa temperatuur piisavalt kõrge et pigi ei tekiks.

[veix__]

Ega tõesti 200 vs. 300 C temperatuuri puhul ei olegi see kasuteguri erinevus nii suur kui arvatakse. Vahe on umbes selline nagu näiteks 84% vs. 81%.