[veix__]

Kas sellist Eestit me tahtsime?
On vist nii: https://www.youtube.com/watch?v=yA6SsX9KWjw

[viplala]

Kas sellist Eestit me tahtsime?

Oleks palgad sama kõrgel kui saksas või soomes ja alko sama odav kui lätis või poolas, oleks eesti leibkondade väljaminekud alkoholile ühed väiksemad euroopas samade koguste juures.

[v6sa]

Ühesõnaga on mingi X kogus alkoholi, mida PEAB, nui neljaks, ära tarbima? Palju see on?

[PlyVal64]

Kas sellist Eestit me tahtsime?

Oleks palgad sama kõrgel kui saksas või soomes ja alko sama odav kui lätis või poolas, oleks eesti leibkondade väljaminekud alkoholile ühed väiksemad euroopas samade koguste juures.

Lätis on kallis! Saksamaa on selles suhtes imeriik, kus palk on kõige kõrgem ja enamus tooteid kõige odavamad. Isegi käibemaks on neil ju 19%, mis näiteks mereasjade kui kalliste luksustoodete puhul on väga radikaalne vahe! Sestap on kuu lõpus jälle Boot, mis on muu ilma ostjaid täis! Skandinaaviaga on ju automaatne hinnavahe 5%! Ok, Poolas on ka hinnatase hea ja näiteks toidukaupade erinev käibemaksustamine täiesti märgatavalt soodsam. Jälle: merele ostad korraga suuremaid koguseid a'la nagu meil maainimesed kaubakeskusest ostmas käivad ja siis on päris hea tšekki vaadata ning arvutada, palju Eestis sama ostukorv lihtsalt käibeka pealt kallim oleks! Jättes alko hinna välja, siis Poola toidukorv oli puhtas rahas 32-35% odavam. Saksamaa on umbes meiega sama, Prantsusmaa kallim ja Hispaania odavam. Aga niipea, kui võtad kasvõi ühe pudeli Vanale ja mõned õlled januks, on Eesti ostukorv mõrvarlik.

Edit, isand Võsale: et olla eurooplane, on mingi kogus alkoholi tõesti suisa "kohustuslik"! Vana Euroopa tarbib õlut ja veini ikkagi väga suures mahus + siis erinevate vanade maade veel vanemad kanged napsud. Meie kui põhjamaalaste häda on selles, et me 5 päeva rügame ja 2 päeva lakume sulaviina. Vana Euroopa tinsitab 7 päeva veine ja "manjaanatab" veel sinna lisaks... Pluss Saksa ja Tšehhi, kes rügavad ja luristavad õlut 24/7 

[hundu615]

Kas sellist Eestit me tahtsime?

Oleks palgad sama kõrgel kui saksas või soomes ja alko sama odav kui lätis või poolas, oleks eesti leibkondade väljaminekud alkoholile ühed väiksemad euroopas samade koguste juures.

Lätis on kallis! Saksamaa on selles suhtes imeriik, kus palk on kõige kõrgem ja enamus tooteid kõige odavamad. Isegi käibemaks on neil ju 19%, mis näiteks mereasjade kui kalliste luksustoodete puhul on väga radikaalne vahe! Sestap on kuu lõpus jälle Boot, mis on muu ilma ostjaid täis! Skandinaaviaga on ju automaatne hinnavahe 5%! Ok, Poolas on ka hinnatase hea ja näiteks toidukaupade erinev käibemaksustamine täiesti märgatavalt soodsam. Jälle: merele ostad korraga suuremaid koguseid a'la nagu meil maainimesed kaubakeskusest ostmas käivad ja siis on päris hea tšekki vaadata ning arvutada, palju Eestis sama ostukorv lihtsalt käibeka pealt kallim oleks! Jättes alko hinna välja, siis Poola toidukorv oli puhtas rahas 32-35% odavam. Saksamaa on umbes meiega sama, Prantsusmaa kallim ja Hispaania odavam. Aga niipea, kui võtad kasvõi ühe pudeli Vanale ja mõned õlled januks, on Eesti ostukorv mõrvarlik.

Edit, isand Võsale: et olla eurooplane, on mingi kogus alkoholi tõesti suisa "kohustuslik"! Vana Euroopa tarbib õlut ja veini ikkagi väga suures mahus + siis erinevate vanade maade veel vanemad kanged napsud. Meie kui põhjamaalaste häda on selles, et me 5 päeva rügame ja 2 päeva lakume sulaviina. Vana Euroopa tinsitab 7 päeva veine ja "manjaanatab" veel sinna lisaks... Pluss Saksa ja Tšehhi, kes rügavad ja luristavad õlut 24/7 

Saksamaal pole meiega sama toidukorv,osta mis kaubandusketist tahes,on meil ikka kallim ja Lidl ja Aldist ei hakka rääkimagi,nt tervav hakklihakstme purk oli 500g ja  0,74eur ja spagetid 0,19eur terve 4-ja liikmeline pere sai söönuks

[Daff]

Kas sellist Eestit me tahtsime?

Oleks palgad sama kõrgel kui saksas või soomes ja alko sama odav kui lätis või poolas, oleks eesti leibkondade väljaminekud alkoholile ühed väiksemad euroopas samade koguste juures.

Lätis on kallis! Saksamaa on selles suhtes imeriik, kus palk on kõige kõrgem ja enamus tooteid kõige odavamad. Isegi käibemaks on neil ju 19%, mis näiteks mereasjade kui kalliste luksustoodete puhul on väga radikaalne vahe! Sestap on kuu lõpus jälle Boot, mis on muu ilma ostjaid täis! Skandinaaviaga on ju automaatne hinnavahe 5%! Ok, Poolas on ka hinnatase hea ja näiteks toidukaupade erinev käibemaksustamine täiesti märgatavalt soodsam. Jälle: merele ostad korraga suuremaid koguseid a'la nagu meil maainimesed kaubakeskusest ostmas käivad ja siis on päris hea tšekki vaadata ning arvutada, palju Eestis sama ostukorv lihtsalt käibeka pealt kallim oleks! Jättes alko hinna välja, siis Poola toidukorv oli puhtas rahas 32-35% odavam. Saksamaa on umbes meiega sama, Prantsusmaa kallim ja Hispaania odavam. Aga niipea, kui võtad kasvõi ühe pudeli Vanale ja mõned õlled januks, on Eesti ostukorv mõrvarlik.

Edit, isand Võsale: et olla eurooplane, on mingi kogus alkoholi tõesti suisa "kohustuslik"! Vana Euroopa tarbib õlut ja veini ikkagi väga suures mahus + siis erinevate vanade maade veel vanemad kanged napsud. Meie kui põhjamaalaste häda on selles, et me 5 päeva rügame ja 2 päeva lakume sulaviina. Vana Euroopa tinsitab 7 päeva veine ja "manjaanatab" veel sinna lisaks... Pluss Saksa ja Tšehhi, kes rügavad ja luristavad õlut 24/7 

Saksamaal pole meiega sama toidukorv,osta mis kaubandusketist tahes,on meil ikka kallim ja Lidl ja Aldist ei hakka rääkimagi,nt tervav hakklihakstme purk oli 500g ja  0,74eur ja spagetid 0,19eur terve 4-ja liikmeline pere sai söönuks

Kui neid saksa poe kassatšekke vaadata korralikult siis jääb silma, et esmatarbe toiduainetel on käibekas üldse 9%, siis mingid asjad on 11% ja käraka eest käid 19% välja.
Enam vähem sama on ka poola ja tšehhi poetšekid. Meie siin maarjamaal köhime kõige eest 21 prossa välja ja ikka vähe.

[roosteuss]

Hilisuvel Poolast õlut ostes oli isegi Lätiga võrreldes muinasjutuliselt odav ,aga vot Poola õunad Biedronkas maksid peaaegu 0,5 eurot aga meilt saab Poola õuna 0,28 eurot Grossi poest,tundub et transa viilib hinnast jupi maha.

[mutikas]

Atv elushoidmine on siiani maksnud nii palju kui maksab õli+filter.Läbitud km midagi3200,sellest enamus metsas esimese käiguga.
Selliste muru ja väiketraktoritega oleks päris põnev koos vedada.

Siia oleks hea viidata ka seda, mihandne masin ja mihukesed need veetavad koormad ka on.

Mina ka ei kurda UAZ lagunemise üle Aga ega ma seda koorma ka eriti.

Kolmese koorem on tihune.Dinli 700-ne,jõupuudust pole,võiks olla kõrgem.

[olevtoom]

Kui neid saksa poe kassatšekke vaadata korralikult siis jääb silma, et esmatarbe toiduainetel on käibekas üldse 9%, siis mingid asjad on 11% ja käraka eest käid 19% välja.
Enam vähem sama on ka poola ja tšehhi poetšekid. Meie siin maarjamaal köhime kõige eest 21 prossa välja ja ikka vähe.

Esiteks ikka 20 % ja teiseks mitte päris kõige eest. Raamatute käibemaks on 9 % näiteks.

[oltsberg]

Kõigepealt head uut aastat kõigile!

Pagana põnevaks on see metsaarutelu läinud! Äkki võiks koguni eraldi teemasse tõsta? Aga tundub, et kõigil on meelest läinud, et küsimuse tõstataja rääkis 3,5 ha metsatükist. See on ruut küljepikkusega 187m. Ja sinna mingit hüperkallist aparaati soovitada...

Muidugi, eks kõik sõltub üldisest elatustasemest. Soomes jäi silma, et pea igas taluhoovis oli halumasin. Mõtlesin, et kui kõik on puuärikad, siis kes ostab? Tuli aga välja, et need massinad puhtalt omatarbeks - nemad saavad sellist asja endale lubada. Samas Eestis paar tuttavat tegelevad (väikses mahus) küttepuude müügiga, üks lõhub selle kõikse odavama poemassinaga, kuid see-eest on tal Belaruss. Teine veab puid sõiduauto haagisega, kuid samas lasi endale tummise puulõhkuja ehitada.

Mis puutub eespool soovitatud Buraani, siis väga hea mõte see ei ole. Suvel ei tee temaga midagi, manööverdusvõime on halb, kütusekulu meeletu. Juppide saadavus???

[v6sa]

Kolmese koorem on tihune.Dinli 700-ne,jõupuudust pole,võiks olla kõrgem.

Ehk 400-kilone hobune (ATV pluss mees)  tirib kuni 800-kilost haagist. Normaalne koormus, ei peagi lagunema. Eriti siis, kui mõistusega rada valida.

[oltsberg]

Siin eespool oli pandud ka uhke pilt jämedate pakkudega haagisel, millegipärast küll mitte metsas, vaid tasasel sirgel heinamaal vms.
Inspiratsiooni saamiseks peaks pilt olema ikka metsas, Ksf Mlsluigel ilusad metsa pildid. Mõnda vaadates, küll ette ei kujuta, mis sarvikuga seal peale oleks hakata.

Palun, sama kaader teise nurga alt

Ei ole isegi mitte heinamaa, vaid koduhoov, kus lume all kruus - sõidetav mistahes aparaadiga. Pea 4 aastat tagasi said need pildid tehtud mitte metsatöö illustreerimiseks, vaid selleks, et presenteerida äsja ostetud käru ja selle üht kasutamisvõimalust. Ma olen nii laisk, et ei viitsi fotokat metsa tassida  

Kas keegi usub tõsimeeli, et tegin need pildid pakazuuha pärast, see tähendab, tassisin need pakud ca 200 meetri kauguselt metsast süles kohale ja ladusin pildistamise ajaks kärule? Ikka tuli täiskoosseis metsast ise kohale. Jah, loomulikult on sarvikuga opereerimisel probleeme, aga need on lihtsalt lahendatavad. Kui kinni jääd (mida juhtub tegelikult harva) tõstad koormat vähemaks - kõik käsitsi tehtav! Tummisem aparaat vajab teist (veelgi tummisemat) aparaati, millega teda välja sikutada.

Nii et kui pole munadeni laukaid ja maa on sile, siis saab mõnesaja meetri raadiuses sarvikuga opereerida küll. Selliste tingimuste jaoks ju otsitigi lahendust.

[PlyVal64]

Kõigepealt head uut aastat kõigile!

Pagana põnevaks on see metsaarutelu läinud! Äkki võiks koguni eraldi teemasse tõsta? Aga tundub, et kõigil on meelest läinud, et küsimuse tõstataja rääkis 3,5 ha metsatükist. See on ruut küljepikkusega 187m. Ja sinna mingit hüperkallist aparaati soovitada...

Muidugi, eks kõik sõltub üldisest elatustasemest. Soomes jäi silma, et pea igas taluhoovis oli halumasin. Mõtlesin, et kui kõik on puuärikad, siis kes ostab? Tuli aga välja, et need massinad puhtalt omatarbeks - nemad saavad sellist asja endale lubada. Samas Eestis paar tuttavat tegelevad (väikses mahus) küttepuude müügiga, üks lõhub selle kõikse odavama poemassinaga, kuid see-eest on tal Belaruss. Teine veab puid sõiduauto haagisega, kuid samas lasi endale tummise puulõhkuja ehitada.

Mis puutub eespool soovitatud Buraani, siis väga hea mõte see ei ole. Suvel ei tee temaga midagi, manööverdusvõime on halb, kütusekulu meeletu. Juppide saadavus???

Sulle ka HUA!

Muuseas, mul/meil on põhjusmõtteliselt täpselt sama suur tükk + eraldiasuvalt veel midagi + Noarootsi sarnane. Ja ma mõtlen tõsisemalt mingile tehnikale, sest sai jõuludel metsas konnatud ja reaalselt on selline põlismets, mis on juba Maa-ameti fotolaos leiduval 1951 aasta aerofotol täiesti mets (kui vaatad tänast vaadet), füüsilisele inimvõimele ületamatu! See on u.15 aasta taguse seisu konstanteering, tänaseks on ikka vägapalju juurdekasvu, kusjuures metsakuiva ja mäda polegi eriti rohkem tekkinud! Aga nagu näha, on tegu veekaitse alaga elik 50 meetrit jõest, siis tuleb ja saab seal hooldust teha vaid ja ainult targalt ning kergtehnikaga. Kõige lagadema koha peale on kas lapsed või keegid teised meil mingi pukilaadse teinud Ning selline on tüüpiline meeldiv vaatepilt jämedalt 20+ meetri peale, sest ilusat suurt mändi on rohkem, kui takseerkirjelduses kirjas (minu arust ofkoors). Suur kask ja kuusk on selgelt (üle)küps, mänd las kasvab ja noort kuuske on all kõvasti. Jõe/kraaviäärne lepp ja muu väheväärtuslik on puhas küte. Teine tükk 2ha on puhas kütterägastik, mis tekkindu 20 aasta taguse tormimurru peale. Mis on positiivne: iga metsaomaniku unistus on ju ideaalne juurdepääs ja korralik vähekasutatav tee kahes küljes  Pluss isiklik laoplatsi pind sealsamas...suisa mitu! 

Nüüd ongi kalkuleerimise koht. Proua onupojal on kohapeal üht-teist pisemat nõukaaegset tehnikat olemas, kuna Tal ka oma proual J-Jaani taga metsad, mida hooldada. Teoorias on teeliikluskõlbulik põkanaator koos metsahaagisega olemas, millega saab palgi kohapeal saekaatritesse viia. Jääbki aparaat, mis metsas sees suudaks palke vedada ja töödelda? Pluss siis kogu kütte tegemine kohapeal ja okstest lahti saamine. Sealt tuleb mingi täiesti arvestatav hulk kuusepalki, mingi hulk juurde peenpalki, päris kabe kogus paberipuud ja ülejäänu on küte iseendale ja kohapealsetele sõpradele-sugulastele. Ja mets jääb metsaks edasi - see on eesmärk. Et 30 aasta pärast, nagu mina seal nüüd pereväi olnud olen, oleks poisil ja äkki lapselapselgi midagi võtta. 
Sama speaks see tehnika olema B-katiga transporditav, sest seda peaks saama ka Eesti teises otsas kasutada ja kui vaja, ka kusagil teenust mõnele sõbrale pakkuda. Ehk ma olen ise ka alles oma jaoks avastamas kõike seda, mida Maailmas TEGELIKULT tehakse ja kasutatakse väiksematel metsatöödel. See nõukaaegne räige suur ja laguneb kola ja tänapäeva hävitustehnika on ju teada aga vaat see pisike on ahvatlev! Eriti too mikroroomik, kus on tegelikult ju nii vints kui hüdropakk peal. Ma üha enam mõtlen, et on küll algselt kallis aga ma näen sellisel oma vajadustele kõige enam tegevust (mul ju veel hektari jagu rooalust ja väga pehmet uut männikut)! Ja metsast tuleva palgi müügihind võiks selle tagasi küll teenida, seega mingist hetkest hakkab see juba sisse tooma. Sinna juurde siis mingi  odavama otsa metsahaagisekene ja elu oleks "lill" aga esimese hooga pole sedagi vaja, pigem kerghaagis asja vedamiseks. Küsimus jääbki inimlikus finantseeringus, mille saab ju reaalselt tööd tehes kiiresti tagasi maksta - ei ole vaja 30 aasta peale kohustust võtta.

EDIT: käisin jalutasin siis Männikult mäepealt läbi, saigi tänane 5,7 kilti käimist tehtud. Raudhobu on aus, hüdropakki peal pole ehk metsahaagisel peaks omal olema, mootorvints on 7000N ja lisaks paadivints, mis on lihtne kaugjuhitava ATV oma vastu vahetada. Jah, hinnalt kallis on ikkagi aga on ta universaalne ja metsaomanikule kordi õigem, kui omajagu mõttetu ATV. Paned viimasele roomikud juurde, ei pööra see asi enam kuhugi ja metsas sellega ikka ei toimeta.  See, et asi seisab juba kolmandat aastat näitab eestlase lollust ja vaimset vaesust. Sorry, nii on! Nüüd peab natuke mõtlema, kalkuleerima ja "Kõige Tähtsamaga" ka asja arutama. Esialgu saaks ka ilma haagiseta hakkama, mis on oluline. Koos kerghaagisega, millega hiljem ka küttepuid koju vedada, 15K eest peaks kätte saama koos maksudega. Aegviidus palgi hind 65+kõm elik 78€/tm, mis teeb suurusjärgu 200 tihu korralikku kuusepalki. Metsaraha kalkulaator annab mulle kasepaberipuu hinnaks metsaservas 46.1€ elik täisauto 1383€. Kui takseerkirjeldus ütleb kunagiseks kasetagavaraks 460tm, siis jagub nii müügiks kui iseendale ja jääb üle ka. Mitte, et see väike või lihtne metsateokene oleks   Aga mina arvutan asju sedapidi. Masin jääb ju alles, teeb mujal oma maadel tööd ja seda saab ka (usaldusväärsetele) välja rentida. Näiteks "Raudhobu" renti ma Eestist ei suutnud leida, kõige lähem on Ökopesa Bisoni rent 100 raha ööpäevas! Aga selle transa on kohe palju keerukam ning ka jälg metsas karmim. Pehme peale ei lähe üldse.

[viplala]

Eriti too mikroroomik, kus on tegelikult ju nii vints kui hüdropakk peal. Ma üha enam mõtlen, et on küll algselt kallis aga ma näen sellisel oma vajadustele kõige enam tegevust (mul ju veel hektari jagu rooalust ja väga pehmet uut männikut)! Ja metsast tuleva palgi müügihind võiks selle tagasi küll teenida, seega mingist hetkest hakkab see juba sisse tooma. Sinna juurde siis mingi  odavama otsa metsahaagisekene ja elu oleks "lill" aga esimese hooga pole sedagi vaja, pigem kerghaagis asja vedamiseks. Küsimus jääbki inimlikus finantseeringus, mille saab ju reaalselt tööd tehes kiiresti tagasi maksta - ei ole vaja 30 aasta peale kohustust võtta.

Sul on seal mingi 500 tihu materjali. Arvatavasti kõik sellest palgiks ei lähe kvaliteedi poolest, seega oletame, et jääb järgi 400 tihu. Transa maha ja platsile, saad sealt 65 euri tihust. Seda kõike teed ise aasta otsa, loomulikult tasuta ja vahepeal naine söödab ja joodab, sest sealt ei kannata eriti näpistada. Oletame, et paned uugama mingi 20-25000 euri tehnikale. Liidame sinna juurde mingi ümmarguse summa veel igapäevasteks kuludeks auto peale metsa ja tagasi ning kulutused tehnikale metsas, kütused, hooldused, ketid, saapad, riietus ja  muu taoline, jõuame kusagile miinimum 30 000 juurde, arvatavasti rohkem veel. 400x65 on 26000 millest riik tahab oma osa, järgi jääb ümmarguselt 20k, ja seal pole sentigi sulle sissetulekut maha võetud ning ettenägematuid kulusid. Oletame, et leiva ostad niikaua lauale kütte tegemise/müümise  pealt. See ei pruugi sulle küll meeldida, kuid reaalselt, kui sa selle metsa maha võtad enda ostetud tehnikaga, siis lõpuks oled võlgu oma 10 000 ja metsa sul ka enam pole.

[lauril]

Kust võiks saada (kohalikust kaubandusest) tagasilla diferentsiaali remondil hambumuse kontrolliks vajalikku värvipastat (gear marking compound)?
Või millega oleks kogemuse põhjal parim asendada ... interneeduses on soovitusi majoneesist hambapastani või suvalise mingit värvi omava määrdeni ... vist oleks siiski mõistlik nafta baasil produktidega piirduda.
ise mõtlesin et valge liitiummääre võiks ok olla

L.

[taxopets]

Minu metsavedamise põhiriist:
https://www.youtube.com/watch?v=MQ3fl59Dxn4&fbclid=IwAR2mS252ZJwbXYyxvVE6bZhFbOELJ1LQWj0FEK5jDSEvocJjH9dTk-r8bTU

[v6sa]

...
Jah, hinnalt kallis on ikkagi aga on ta universaalne ja metsaomanikule kordi õigem, kui omajagu mõttetu ATV. Paned viimasele roomikud juurde, ei pööra see asi enam kuhugi ja metsas sellega ikka ei toimeta.  
...

Palun siirduda istelihasesse selle jutuga. Proovi enne roomikutega ATV-d metsas ja siis räägime uuesti. Mitte ära arva...

Hea on RH küll, selle vastu ma ei vaidle. Aga õigustab end väga väheste jaoks. Kas Sinu jaoks oleks õige, näitab aeg. Soeta, tee oma 400+ tihu palki ära ja siis räägime uuesti. Võimalik, et ma pean edasipidi mütsi peast võtma Su möödudes....

[PlyVal64]

Eriti too mikroroomik, ...

Sul on seal mingi 500 tihu materjali. Arvatavasti kõik sellest palgiks ei lähe kvaliteedi poolest, seega oletame, et jääb järgi 400 tihu. Transa maha ja platsile, saad sealt 65 euri tihust. Seda kõike teed ise aasta otsa, loomulikult tasuta ja vahepeal naine söödab ja joodab, sest sealt ei kannata eriti näpistada. Oletame, et paned uugama mingi 20-25000 euri tehnikale. Liidame sinna juurde mingi ümmarguse summa veel igapäevasteks kuludeks auto peale metsa ja tagasi ning kulutused tehnikale metsas, kütused, hooldused, ketid, saapad, riietus ja  muu taoline, jõuame kusagile miinimum 30 000 juurde, arvatavasti rohkem veel. 400x65 on 26000 millest riik tahab oma osa, järgi jääb ümmarguselt 20k, ja seal pole sentigi sulle sissetulekut maha võetud ning ettenägematuid kulusid. Oletame, et leiva ostad niikaua lauale kütte tegemise/müümise  pealt. See ei pruugi sulle küll meeldida, kuid reaalselt, kui sa selle metsa maha võtad enda ostetud tehnikaga, siis lõpuks oled võlgu oma 10 000 ja metsa sul ka enam pole.

Tänud kaasa mõtlemast ja arvutamast! Eks ta nii ole... aga seda kulu saab pikema aja peale jagada, kui kapitalirent teha. 
Variant 2 on ju lasta asi ära teha ja siis omale riistapuu osta  Aga päris nii lihtne see pole, sest tegu on Jägala jõe äärse alaga ja täpselt niipalju on kogu metsast kaitstav ehk 50 meetrit jõest. Vaid veerandi jagu on suhteliselt vabalt majandatav... Seega saab seal loa vaid ja ainult mõttega tööd teha, kuigi reaalselt on asi ju peaaegu lageraieks, kuhu peaks alles jääma ainult noor puu ehk mets. Ahjah, leidsin, takseerimise aeg on august 2002   16,5 aastat on mets edasi kasvanud   Ehk täiesti tüüpiline Eesti värk, kus keeldusid on rohkem kui stalinismis... 
Aga eks see metsa omamine ju rohkem selline hobi olegi. Kui mets toob niipalju tagasi, et masina ülalpidamise koso tagasimaksetega kinni maksab ja omale kütte ka annab, on ju kõik imehästi? See kõik on puhtasse rahasse arvutatav. Küsimus ongi hetkel masinas. Kes veab Uaazikuga (tehtud - ilgem ikaldus), kes tahab Gazooni, kes mõtleb siis moodsale uuele tehnikale, on see siis ATV või roomikmasin. Ma olen seda vana jama katsetanud, nüüd tahan uut ja/või head! 

PS: kes pani tähele ETV aastavahetuse programmis vana-tarka pankurihärrat Olari Taali, kes soovitas maasse investeerida, sest seda tõesti juurde ei tule. Seega olemasoleva maa ja metsa hooldamine on kõige puhtam pinsipõlve investeering. Pea viiekümbisena paras aeg sellele mõelda...

[PlyVal64]

...
Jah, hinnalt kallis on ikkagi aga on ta universaalne ja metsaomanikule kordi õigem, kui omajagu mõttetu ATV. Paned viimasele roomikud juurde, ei pööra see asi enam kuhugi ja metsas sellega ikka ei toimeta.  
...

Palun siirduda istelihasesse selle jutuga. Proovi enne roomikutega ATV-d metsas ja siis räägime uuesti. Mitte ära arva...

Olen proovinud ja tean, milline ikaldus on! Kusjuures olid roolivõimud ja kõik muud jutud ka peal. Teine Mees, selline härja tüüpi, keeras oma ATVl võimendita lenksu roomikutega lihtsalt küljest ära!!! Ja see pöörderaadius on kilomeeter... ATV on tore lõbusõiduk, kuhu on juurde poogitud töö tegemise võimalus kõval pinnasel. Lisades paljuveo, räiged hammasrattad jms, siis suudetakse seda läbi pasa ka vintsida aga mitte sõita. Tegelik algne mõte oli neil aga "karakatitsa"-laadne ülimadala rõhuga silerehvidel ja lagedal maastikul kiire liikumine USA preerias ja ausside sisemaal "miljonihektarilistes" taludes. Mitte õrna metsapinnase lõhkumine! 

Ma võin samamoodi öelda, et proovi Avant metsas ära ja pärast ei taha alla sellise möötkava ja pöördevõime üldse midagi. Lihtsalt Avant upub kohe ära...ja maksab veel rohkem "venekeeles".  Roomik on roomik, ja parim on kaks laia roomikut. Jah, küsitakse palju aga asi on ka seda tegelikult väärt. Ning mina ise loen sellist lahendust "roheliseks mõtlemiseks", kui just päris hobust ei taha.

[viplala]

Mode võiks selle teema tõesti kuhugile sobivamasse kohta teisaldada, üsna palju metsajuttu siin juba.

Eelmine talv tegin natiga metsa, ja peaks mainima, et täitsa meeldis. trossiga sai pikad puud taha võetud ja lagendikule tiritud, kus siis 2m peale ja kaheteljelise kasti käsitsi upitatud. Kui natiga meeldis toimetada, siis käsitsi 2m üles kasti loopida on juba piin ruudus. Kevade poole kui pehmeks hakkas minema, tõin veel paar koormat välja. Mingi hetk kaheteljeline vajus sildadeni sisse. Aru enne ei saanud, kui tagasi minnes vaatasin, et mis kuradi kraav see siia tekkinud on. Natt ise aga suutis ikka väga pehme peal liikuda ilma kuhugile vajumata. Oleks veel laiad lindid all aga täitsa tavalisega. See pani mind mõtlema, et natt ja plaat võiksid täitsa kobeda koosluse välja anda. Plaadiga see mõnus teema, et puid ei pea upitama kuhugile. Saaks natile veel tõstuki aiste külge pista, oleks üks igati vöimas aparaat olemas.