Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

10 eur ja pluss algavad hinnad. 100 aastast männikut kus ainult langeta ja järka ollakse nõus ka 8 eest tegema...

just hõõrusin kaupa. seitse tihust tuleb maksta heale saemehele. kuusik. palju oksi. muist langetusi vaja teha koos eelneva üles ronimise ja tõmbamise köie külge panemisega. väljavedu ka seitse. russiga. lahja pool kogusest lähedale tee äärde, kust ise edasi vean ja suurem pool paari versta kaugusele saeraami.
aga mehed on omad joped ja hinnad vastavad.
kümnekat pakkusin just eelneva info põhjal.
no vahet pole, enam-vähem peab mu eelmise postituse jutt paika ikka.

Väga hea, et tegijaid veel on. See paneb raudhobu (või tegelikult suvalise tehnika) soetamisele veel kriitilisemalt mõtlema tasuvuse seisukohast.

Hobiks soeatatavate mänguasjade hinna üle pole mõtet ratsionaalselt arutleda - mõni ostab akusae, teine helikopteri Big Grin

(10-01-2019, 23:32 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(10-01-2019, 12:04 PM)Meelis2 Kirjutas:  Mul ka maja taga 10 ha metsa, olen teinud nii paberipuud kui küttepuid. Veoks olen aegade jooksul kasutanud kastiga UAZ; DT-20; T-16; T-40 ja kui keset tööd üks sillatala murdus sai ühe aasta puud välja toodud ka MTZ 05-ga....
Nüüd on hoovile lisandunud ka GAZ-63, eks edaspidi hakkab tema puude veoga tegelema.
Lihtsalt kiibitsejatele lihtne soovitus- ostke omale mets ja toimetage seal nagu tahate ja rahakott ning seadus  lubab.

Viimane on üks õige soovitus Big Grin 
  Kõik see jama vajab korralikku töökoda, tööriistasid, oskuseid seda jama remontida, rääkimata varuosadest jms.
mis kuradi remondist ulud siin kogu aeg?mina olen 80000 maha uhanud selle saastaga,vedanud tonnist kerghaaget palju ja midagi ei lagunenud ja mul oli tegemist igapäeva liikuriga mis tõi leiva lauale.esisilla kuul liigendid kulusid ja läksid koonusrullid asemele ja siis kestsid ja pidureid tuli peale keerata,vene geneka tablett ka ei kestnud,aga bosc peale ja mure murtud.rohkemat ei meenu ja diisel oli mis metsas ideaalne.aasta sõitsin portega ja kuna pere kasvas siis oli vaja suuremat tuba ja võtsin villise.välja vahetasin kuna ebamugav nagu kõik teavad.metsa pilliks puid vedada pole ju dokke vaja,dokkideta hinnad soodsamad ja liigub ka korralikumaid ei pea ju risu tooma endale.

Et see metsateema ka ei lõpe Big Grin 

Ei, minul pole selle vastu midagi, vastupidi - väga huvitav. Aga nagu kord juba mainisin ja mitmed kaasfoorumlasedki ütlesid, võiks selle eraldi teemaks tõsta.

Ajaloolistel põhjustel pole väiketehnika meie maal eriti levinud, igasugune individuaalnokitsemine oli ideoloogiliselt vastunäidustatud. Eriti vanematel generatsioonidel ongi mõtteviis, et kõik peab kole suur olema. No lihtsalt ei ole väiksemaid massinaid näinud.

Samas, kui neid mujal maailmas toodetakse, siis leidub ka ostjaid. Kuigi mulle jääb sihtgrupp arusaamatuks Sad  Kallid vidinad ju, vähemalt meie jaoks. Siit tekib küsimus, kas poleks mõistlikum töö teenusena tellida? Iseasi, kust leida tegija, kes väikese koguse pärast viitsib kohale tulla. Muidugi, kui käsitleda omatarbe metsatööd hobitegevusena, siis hobitegevuse juures raha ei loeta, aga siis peab teda ikka kusagilt koskedena tulema.

Eks selle vana nõukatehnikaga on  nii ja naa. Kui olemas on, siis on ju hää. Aga miski pole igavene, ükskord saabub ikkagi päev, mil objekt tuleb väljateenitud puhkusele saata. Või siis reanimeerida, mis nõuab aega ja raha. Kas äkki saab neid mõistlikumalt kasutada? 


(10-01-2019, 12:04 PM)Meelis2 Kirjutas:  No ja MTZ-05- seda saab kasutada ainult ilma lumeta, külmunud maaga, suhteliselt siledal maal, puude vahele ronida ja koormaga sealt väljasõitu loota tähendab kõva füüsilist tööd, higist tilkumist ning korduvat koorma kergendamist jne.
Selles suhtes olen igati nõus, et sarvik on väga tundlik mikro- ja makroreljeefi ebatasasuste suhtes. Aga lumi? Kutaga olen 20cm lume puhul hakkama saanud, kliirens ja mass MTZga võrreldes olematu. Paar talve olen koju vedanud 63 kärutäit. Siis sai puid nii palju, et polnud kuhugi panna, edaspidi on kogused väiksemad olnud. Pakkude punnitamine T 16 või UAZi kasti tähendab kah ju higist tilkumist. Või ei ole nii?

(11-01-2019, 10:50 AM)diesel Kirjutas:  liising on tore. aga lisaks sissemaksele tuleb iga jumala kuu ka maksta.

ja siis veel niipalju, et hobu raha eest saab ikka päris viisaka valge inimese tehnika selle töö jaoks, mitte utiili tasemel rappeid.
Kuule, Sa ju muidu täitsa mõtlemisvõimeline tegelane  Cool Sa ütled sama ka siis, kui inimene omale rekreatsiooniks MISTAHES a'la 12-15K€ asja liisib ja seda siis vahetevahel harva kasutab??? Rääkimata autodest, mida ostetakse "pere teiseks-kolmandaks" autoks ja mis keriva da'la 5 aastaga ette 15K läbisõitu. Mida "trad" seal vahet, mida sa liisid? Inimesed liisivad-laenavad omale arutute summade eest ebakvaliteetset kinnsivara ja on kogu raiskamise juures veel pealtnäha õnnelikud ka... Nüüd on küsimus, kui "keegi" mõtleb omale hobiks liisida metsa tegemiseks pealtnäha kalli roomiksõiduki, millel on vastuvaidlematult meeletult eeliseid peaaegu kõigi teiste sarnase võimekusega mikromasinate ees, selline tegu mõttetus? 

Lisaks: mina püüan oma mõtteid ja kogemusi piltide, reaalse töö tegemise videote ja müüdavate junntükkide viidetega rikastada, ülejäänud lihtsalt targutavad ja paugutavad! Näidake OMA kogemust, OMA tehnikat, OMA äratehtud töid ja palgivirnasid??? EI JULGE, sest minu elukogemus näitab, et paljud on lihtsalt targutajad! Jah, korra on olnud au automotolastega koos tööd teha, seda siis kadunud Carreci eestvedamisel Kirimäe Piimatööstuse ümbrust puhastades, ja sinna kokku tulnud kaader olid tõesti töötegijad, mitte targutavad molutajad. Kuna palju oli seal just metsatööd, siis oli näha, et saage ja võsakaid päris esimest korda käes ei hoitud...

Näita ksf! diesel, millise "fking valge inimese tehnika", mis on veetav KERGhaagisel kolmnurgas Nõmme-Ahula-Enby, mis suudab  roovälja peal eraldiasuva mootoriga purustusniidukit järgi vedada, sõita lirtsuvas sanglepikus ja sealt jämedat palki kütteks välja tuua, suudab pehmes tihedas pärismetsas sedasama teha, ei lagune iga päev korra ära, millele saab talvel ette panna saha (oli ka üks tingimusi), oleks 21.sajandile kohaselt tööriistana liisitav jne, jne? Ahjah, komplekti hind peaks jääma koos veohaagisega 15K sisse koos maksudega, sest selle Autra aastaid seisnud isendi peaks päris hea hinnaga kätte saama. Selle kohapeal oleva miinus on omaenda hüdropaki puudumine ehk kergeid puudujääke sel konkreetsel masinal ikkagi on aga eks sealt ka hing. Mootorvints on olemas, kõvad lindid ja hea mootor ka, veosadula liigutamine on kahjuks käsitsi ja sahka ei saa hüdrosilindriga juhtida. Aga kas ATVdel ja murutrakatsitel saab?  Ma tahan Noarootsis leppa lõigata kevadel, kui ei ole lehti ja alusvõsa ega putukaid, tahan lasta puudel suvi ots atuules ja Päikeses kuivada aga siis on see maa märg ja tüma! Tavaliselt kuivab see lodu juuliks-augustiks niipalju ära, et ise sisse ei vaju aga siis ei taha isegi hobiks väga metsa minna + meil on tavaliselt sel ajal ka täielik kuivus ehk ohtlik tule mõistes. Mul endal on seda roogu koos "riigimaaga" 2,8ha, kui tahaks tõesti ilusat rannakarjamaad taastada ja hoida, kogu plats koos naabritega on pea 6ha, mida võiks mõnikord harva hooldada. See on PEHME! Sinna lisandub siis see ülimärg sanglepik koos uue merepoole peale kasvava männikuga, mida tuleb ka hooldama hakata: jäme 1,5ha on seda. Ja siis kõrget kuiva rannamännikut u.1,7ha, kus sees saab tõesti Zafiraga sõita...

Ma lisan siia siis 3,6ha tihedat osaliselt kaitsepiirangutega ja ülekasvanud pärismetsa ning 2 ha õnnetut küttepuuvõsa, saan kokku 8-9ha igasugust metsalist tegevust + siis see lodu, kokku on meie abielulisel perel 5 maatükki kokku u.15ha, mis asuvad teineteisest linnulennult 130 kildi kaugusel. Jah, teeliiluskõlbelise ATV'ga saab ju ise kohale sõita ja isegi tühja haagist sabas vedada. Natuke juurde ja suisa teelegaalne UTV võiks olla.  Et rebiks ligi täiskabiiniga Gatori või odavama ja lihtsama Kubota? Kui nii võtta ja seda apastraati päriselt ka sõiduvahendina kasutada, siis mingi mõttekus kusagil kauguses isegi paistab - kui oleks maamees!!! Aga kui mitu sedalaadi riistapuud Eesti PÄRISELT ringi sõidab ja tööd teeb? 
Rääkides nüüd sellest diisel-Gatorist: 20K eur on hind aga asi on ka paberites Tegija! Vaat sellega juba võiks tõesti TÖÖD teha! 
0047 TB, Maanteeametist.
T2a kitsas ratastraktor, kiiruse piirang 40 km/h, oma kaal 750 kg, kandejõud 635 kg ja haagised (nämma!) piduriga 1975kg ja pidurita 1732kg!!! Need on T-kati võlud!!!  Rolleyes
Sellega tuled igati legaalselt mööda külateed, palgikäru sabas ja kui käru on ka veel veoga, siis oleks metsas teha küll ja küll! Lisaks 40 km/h on piisav maal külade vahel sõita ja poeski käia - ei pea kastiga maasturit ropu raha eest ostma! Stiilne pealekauba. 
Seega olin ma sunnitud jälle ise "näitama" Valge Inimese Tööriista hobi-metsatöödele ja/või profi-metsamehe ning talumehe abiliikurit. Kas 10K mõttetu ATV või 20K selline Gator??? Ainuke häda minul: ma tahaks selle linteluka sinna kasti kaasa panna...ja siis on igasugune realistlik hinnatase täiesti lõhki (50K tuleb ju peaaegu ära), kui seal mingi palgikäru sabas ka oleks! Aga oma kuradi rõveda läbihooratud nõukatehnikaga võite ise sõita...  Toungue 

Sai jälle ülipikk...sry!

Mõtsameeste vaidlusele trügin ebaviisakalt enda teemavälise küsimusega vahele. 
Kas keegi teab kedagi, kes teeks üksiküritajale plasmalõikust/laserlõikust? 
Joonised ja värgid on olemas, lihtsalt oleks vaja kedagi, kes teeks ära, kui asi vaja käiku lasta. Tartus üks kontakt on, aga uuriks veel maad, enne kui tõsisemalt mõtlema hakkan selle peale. 

Aitüma!

Almost Again

(11-01-2019, 12:46 PM)Necro Kirjutas:  Mõtsameeste vaidlusele trügin ebaviisakalt enda teemavälise küsimusega vahele. 
Kas keegi teab kedagi, kes teeks üksiküritajale plasmalõikust/laserlõikust? 
Joonised ja värgid on olemas, lihtsalt oleks vaja kedagi, kes teeks ära, kui asi vaja käiku lasta. Tartus üks kontakt on, aga uuriks veel maad, enne kui tõsisemalt mõtlema hakkan selle peale. 

Aitüma!
https://www.toci.ee/est

Isiklikku kogemust ei ole, aga tehti ka tavalisele külamehele suht väikseid asju ja suhtumine igati ok.

Mul ka metsateemast eemaleulatuv küsimus. Vaja oleks tekitada autole kollektori ja leegitoru vaheline tihend. Kuskohast võiks leida selleks sobivat materjali? Iseenesest väga väikest tükki oleks vaja, ca 50x100mm.

Minu omal nahal järeleproovitud edetabel on selline:
Sitemast parimani. Mtz05>Kastiga Uaz>T16>Pitsalõikur e. tz14>t40Am
Midagi peale tagakopa küljes ei ole. Sinna laon 1m pikad notid, mis õuel lasen veel el. saega pooles.
Ühe metsaskäiguga toob 1m3.
20x käia ja talvepuud kodus.
Tükk on 400x400m. Esialgu on saanud tuua mitte kaugemalt, kui 150m...

(11-01-2019, 09:18 AM)v6sa Kirjutas:  
(11-01-2019, 00:18 AM)2715 Kirjutas:  Metsatööd teinuna ma ei saa pihta miks tahetakse metsa majandada aga teid ei taheta sisse teha?
Kui sõitma ei mahu siis pole ju ka kohta kuhu see puu maha lasta mida kätte tahetakse saada?
....
Küllalt käinud selliste inimeste metsast puid toomas ja siis ongi suur puu lastud maha nõnda et teised puud on ära vigastatud mis eriti kuuse puhul rikub palgi ära sest mädanik läheb sisse kui vigastad.
Või siis on ülekasvanud mets kus puud surevad, kukuvad maha ja lõhuvad alt tuleva järelkasvu ära ning tulemus on eri vanuses puud, kus suuremaid võtta ei saa sest see teeks rohkem kahju kui puust kasu on.
...

Nüüd hakkab tulema päris juttu "säästva valikraie" kohta. Cool  Kuratlikult keeruline on per$es metsas ülekasvanud (või lihtsalt parasjagu vajaminevat) rümpa nii alla saada, et olemasolevat taimikut mitte ära vigastada. Ainult kohvikulaua taga "ahneid metsatapjaid harvesterides" kirudes tundub see hea mõte, reaalselt saega ümber puu käies ja suunda valides (tuult ja okste paiknemist arvestades) on asi päris hapu. Kui tegelikult ka metsast hoolida...


Võin "päris" juttu mitte üksnes rääkida, aga valikraie tulemusi oma metsas näidata. Mul on mets, mis on kasvanud heinamaa peale. 1951 aerofotol paistavad üksikud kadakapõõsad ja mõned puud, täna on tegemist mitmejärgulise segametsaga, kus majanduslikult kõige kasulikum hoolduse aeg on kaugelt üle lastud. Kõige kallim ja kahjulikum on maha võtta üksikut puud keset metsa. Tuleb veidi mõistust ligi lasta ja raiet tervikuna planeerida.

Näiteks on mul vaja saada 200x200 prussi materjali. Seda saab paarist 100aastasest kuusest, mis kasvavad aga just keset metsa. Selleks, et vajalikku materjali kätte saada, lõikan maha ja korrastan ära võsa ning kütteks sobivad õnnetud suurte juurde viival sihil. Suurte puude langetamisel on ümbritsevate puude vigastused paratamatud. Vigastusi saab aga ette näha ja planeerida! Saab valida sobiva suuna ja puud, mille abil maandumist juhtida. Valida mõni kütteks minev puu ja lasta suur sellele libamisi selga näiteks. Küttepuu võtab hoobi vastu ja kaitseb ära puu, mida on vaja hoida. Või teine võimalus - mitte metsa üle hooldada ja jätta kasvama rohkem materjali arvestusega, et neist läheb tuleviku raietega osa nagunii nahka.

Olen jätnud üles ka rikutud tüvedega kuuski. Nad on ikkagi noorematele toeks, põdrad ei tule nende vahele noori näksima ning toodavad käbisid, mis võimaldavad korvata raidest tekkinud kahju põhimaterjali osas. Mida noorem on kuusk, seda lihtsamini ta vigastusi üle elab.

Mul on võimalik niimoodi "mängida", sest ma ei elatu metsast, vaid töötan seda sihikindlalt tuleviku tarbeks üles. Kui elatuksin, oleks valikuvariantide hulk piiratum, saan sellest aru ja ei tahaks vaidlusse laskuda. Teisalt näen väga häid valikraide tulemusi ja neid maha ka ei vaiki Smile

Kus selline aerofoto leidub? Tahaks kaa Big Grin

(11-01-2019, 13:27 PM)pannkook Kirjutas:  Kus selline aerofoto leidub? Tahaks kaa Big Grin

Maa-ameti kaardirakendus "fotoladu". See on näiteks 1963 aerofoto Enbyst, kõrvalt saad eri aastatid vaadata ja erinevatest kohtadest on eri aastatest aerofotosid! Tegija koht.

(11-01-2019, 12:40 PM)PlyVal64 Kirjutas:   ............komplekti hind peaks jääma koos veohaagisega 15K sisse koos maksudega.........
............maatükki kokku u.15ha, mis asuvad teineteisest linnulennult 130 kildi kaugusel............
Vaata, hea inimene, erinevalt Sinust mäletavad ülejäänud vestlejad, et lõime alguses oli projektülesanne:
1000 eurot
sahkamine
väikses mahus puuvedu KÕRVALKRUNDILT
Vastavalt sellele pakutakse ka lahendusi.
Milleks see vahutamine?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Võtaks ka kokku: T-40AM -78aastast. Käidud metsas kõik krooniaastad.Tehtud paberit,palki ja palju kütet.Rekordiks jäi 240 ruumi müügikütet aastas + muud tööd .Traktoril ees ja taga kolmnurk ,aiste vahel mehhaanile vints ette-taha,ees laiad taga topelt rattad-vajadusel.Metsas on kabiin vajalik.Ja on kestnud,ilu on ka kadunud.Muidugi peavad metsas teed -rajad sisseaetud olema.Radade vahelt saab vintsiga või sülega.Muude asjade kohta seisukohta peale ei suru.

(11-01-2019, 13:54 PM)vanaain Kirjutas:  Võtaks ka kokku: T-40AM -78aastast. Käidud metsas kõik krooniaastad.Tehtud paberit,palki ja palju kütet.Rekordiks jäi 240 ruumi müügikütet aastas + muud tööd .Traktoril ees ja taga kolmnurk ,aiste vahel mehhaanile vints ette-taha,ees laiad taga topelt rattad-vajadusel.Metsas on kabiin vajalik.Ja on kestnud,ilu on ka kadunud.Muidugi peavad metsas teed -rajad sisseaetud olema.Radade vahelt saab vintsiga või sülega.Muude asjade kohta seisukohta peale ei suru.

Miks kabiin vajalik on? Olen natuke mõelnud just ilma kabiinita põka peale, kuna metsas igasugu sisse-välja ronimist kole palju võrreldes põllutöödega.

Metsas söites on oksaga vastu kabiini palju vähem valus saada kui vastu vahtimist Smile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink

(11-01-2019, 13:09 PM)Envir Kirjutas:  
(11-01-2019, 09:18 AM)v6sa Kirjutas:  
(11-01-2019, 00:18 AM)2715 Kirjutas:  Metsatööd teinuna ma ei saa pihta miks tahetakse metsa majandada aga teid ei taheta sisse teha?
Kuratlikult keeruline on per$es metsas ülekasvanud (või lihtsalt parasjagu vajaminevat) rümpa nii alla saada, et olemasolevat taimikut mitte ära vigastada.
Näiteks on mul vaja saada 200x200 prussi materjali. Seda saab paarist 100aastasest kuusest, mis kasvavad aga just keset metsa. 

Need ongi KOLM Eesti Metsa ja meie metsaomanike vajaduste omavahelist paradoksi. Esiteks on enamus metsad "per$es by Võsa", Siis on tahtmine saada just sellist tõsisemat notti millegi jaoks ja kolmas on teed, mis on seotud ka esimese asjaga. 
Tee teed igal juhul, küsimus on tee laiuses. Kas saab teha teed puude vahel tiirutades või oled sunnitud maha võtma ka värsket. See on reaalse autoga metsa pääsuks vaja olnud tee pealt maha võetud puu, mille peenemast osast sai Sõber talusildile postid. Muu ootab parte peal oma aega millekski muuks, ei raatsinud kütteks teha. 
Sama on kohe ka sealt metsa seest surute puude langetamisega. Kui on VAJA, siis tuleb langetada ja vajadusel ette jäänud või vigastatud ka maha võtta. Aga see kõik ongi TAVALINE metsatöö ja hooldamine! Ei küsi mul metsas tormid luba, kui puu pikali puhuvad ja siis tuleb murdunud latvade tüvesid lisaks võtta. Mis teha - see on elu! Siin tehin toorest männast küll kütte - kahju oli küll aga mis teha? 

Kokku on Teie jutt aga infantiilne lalin ELEMENTAARSEST tööst. Küsimus taandubki tehnikale, millega seda teha! Ehk millega tuua metsast välja selle 200X200 prussi toorikud ja valiklangetamisega kaasnev küttematerjal? Kas tuleb ehitada tee koos teetammiga - ka otsioon, kui omal karjäär ja tehnika olemas. Või äkki saab võimalikult loodust säästvalt selle probleemi lahendada? Mis aga puudutab "per$es by Võsa": mul on isiklik noor männik, mille küll külvas 1982 kolhoos aga mida mina ainuisikuliselt olen siis lapsest saati hooldanud. Ma olen sellest saanud juba terve grillimaja seinte jagu peent pulka esimese puhastuse käigus 2010 ja 2020 tuleb pisike tiir veel sees teha, et viimased kasvus allajäänud ja liiga tihe maha võtta. Ja ka seal see son tee, see on selline "valus" lapsepõlvelaks, kus isa andis 12-aastasele labida ja ütles, et "mine tee mereäärde minemise tee korda!" Istutati/külvati ju mingi adralaadse asjaga ja kõik mätas oli tagurpidi. No küll oli raske lapsel neid sirgeks keerata aga tehtud sain ja siiani hooldan. Seega ma tegin esimese tee metsa 36,5 aastat tagasi (olles praegu 48) ja peale seda olen metsa veel mõned läbipääsud teinud... Ma ei ole ju RMK, et ma peaks kilomeetrites teed tegema ja miljonoites tihudes puid lõikama! Aga ma olen ikka päris kaua Inimesele suutlikus mõõtkavas seda OMA metsas teinud! Kauem, kui enamusel on "omad metsad", sest kolhoosiesimees Rahuoja ei saanud küll ametlikul oma sõbrale elik minu isale metsa anda/müüa aga see oli antud Veskitele "suusõnalise loaga kasutada". Ja seda me ka kasutasime, isa tegi sealt veel enne surma palki ja mina läbi nõukaaja kuni erastamiseni (ei olnud taotlust ja ma sain kogu talu EVPde eest omale osta) 90'tel ka suvekodule kütet (käsisaega...). Ehk 14-aastasena hakkasin oma peaga metsa hooldama... Ja siis ma loen ja mõtlen ja vaatan peeglisse, et päris debiilik ju vastu ei vaata? Mis sest, et Nõmme majal sai just 95 aastat vanust ja me oleme nii kaua siin kohapeal elanud, linnainimestena. 

Ja kummalisel kombel on kaasa mets Järvamaal samasugune ja veel palju põlisem: kummalisel kombel ei tehtud seda lagedaks ega midagi, kui kõik ümbruskond maa-parandati! Ämma ajalooline kodumets jäeti täpselt kunagises Wabariigi aegses mahus alles ja nad tegid OMA metsast kütet veel 70'tel ehk u. 40 aastat ei ole seal enam midagi tehtud. Sama on kindlatsi paljudel siin-kirjutajatel ka kuigi sõltuvalt kohast võisid punakolhoosnikud olla päris punased ja kõik Wabariigi aegne tuli hävitada ja isegi mõtlemine "oma metsast" oli karistatav ning nii jäid need ka hooldamata. Aga mitte kõik. Samas enamus tänastest erametsadest on ikkagi "tagastatud" ja tänastel omanikel-hooldajatel saab olla kuni  25-aastane omanikukogemus, mis on ka tegelikul päris igavik. 

Ehk jätaks need maakate ülbitsemised ära teemal, "mida linnamees metsast tahab!" Mul on enamusest teist pikem (mis ei tähenda suurem või sügavam) kogemus OMA metsaga... Juba abielludes püüti kergelt ülbitseda (oli ikkagi suguvõsa esimene kogemus puhta linnavurlega) ja pandi talu väravasse ette tõsine pakk ja tislerikirves. Ei saanud maakad naerda, linnavurle lõi paari pauguga selle halgudeks, maakatel mokad maani töllakil ja pärast seda pole mulle  julgetud ühtegi sedasorti nalja enam teha. Pigem võeti omaks ja ei saadud hästi aru, kuidas sünnipäraselt linnasaks seuhke tõsi-maakas on. Jah, ma pole metsamajandis saemehena töötanud ja põllutraktorist ega kombainer pole ka olnud aga vaat kolhoosnik küll (Seidla kolhoos ja Tööraamatus suisa kirjas) ja töövahendiks oli T-16, seda küll rohkem ehitusmasinana tsemendi veoks. Ja vaatan veelkord peeglisse - ei ole ajuta molu, kes vastu vaatab!

Nu kui sihuke kogemus on ette näidata, siis milleks siin mitu lehekülge tatti nämmutada on tarvis?
Osta oma ruun ära ja anna minna Smile

(11-01-2019, 14:55 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Kokku on Teie jutt aga infantiilne lalin ELEMENTAARSEST tööst.
...
Ehk jätaks need maakate ülbitsemised ära teemal, "mida linnamees metsast tahab!" Mul on enamusest teist pikem (mis ei tähenda suurem või sügavam) kogemus OMA metsaga... 


Palun selleks seatutel kaaluda puhkeaja rakendamist liigselt lõviküpsiseid söönu suhtes.
Metsatööl lõpeb eputamine ja ülbitsemine kiiresti haigevoodis.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne