[olli]

Täna sai endal metsaveo hooaeg käima lükatud. Nii et ei saa lasta alanud aasta kuumimal automoto teemal mitte vaiba alla vajuda.  Ehk õnnestub kellelgi kogu ülejäänud arutelu ka siia üle tuua, ei tahaks et küsimuste mammut-teemasse kaotsi läheb.
Igatahes, et kõik ausalt ära rääkida, siis kindlasti ma ei saa metsateo ega -veo puhul välja paista nõnda uhke ja pika kogemusega nagu mõned austatud kaasvõitlejad. Eks seepärast ma kindlasti ülimat tõde kuulutada ei kavatse ka vaid rohkem nii oma kogemusest ja tingimustest pajatada. Hetkel sai alustatud kolmandat hooaega ATVga palkide vedamisel. Eks kasutada olev palgiveo raam on selle aja jooksul mõningaid täiendusi saanud ning täna võib sellise kooslusega ikka absoluutselt rahule jääda. Tingimustest niipalju, et mets on üsna kõva ja maapind külmub ära väga ruttu. Peamiseks takistuseks on aga üsna järsud nõlvad. Näiteks ekskavaator jumziga hoovipeale kohale õigetpidi sõita ei saa. Nii järsk tõus on, et tõmbab nina püsti.

Igatahes tänane "saak" oli siis selline, ümmarguselt 10 tihu, umbes 5 tunni tööga. Ühe ringi pikkus edasi-tagasi 900m. Lageda peal 30cm lund, metsa all natuke vähem. Suurem osa teest oli eelnevalt lahti lükatud, ülejäänu sai töö käigus ära tallatud. Metsa alt lume seest liikuma saamisega oli jändamist, aga kui hoo sisse sai, siis läks juba ilusti. Kõige suurem palk täna oli 8 meetrit, peenem ots koore alt 40cm. Ehk 1,2 tihu. Selle maa küljest lahti saamiseks tuli ka ATV nina peal olev vints appi võtta. Aga pärast seda vedas ära küll. ATVl on see hea asi, et tänu variaatorile on lihtsam kiirust koguda kui väiketraktoriga, käiguvahetust sellise koormaga naljalt teha ei saa. Keskmine palgiveo kiirus heal metsateel on umbes 15km/h ja tänu sellele produktiivsus hea. Suuremate palkide puhul ja seal kus nii head teed ei ole, kindlasti vähem, aga enne tõusule minekut tuleb ikka kiirust koguda, et üles välja saada. ATV ja järgi lohisev koorem on seejuures ülihästi juhitav. Ma küll moodsate väiketraktoritega pole sõitnud, aga TZ4k kannatab kusagil 5km/h samal teel. Üle selle on tunne, et lendad seljast minema.

[honkomees]

Sihuke ruun ka olemas, Tinger Scout nt, video võrdluses ATV-ga ja puha. Hind Venemaal 8500€.

[Telc]

Teisest teemast:

Et rebiks ligi täiskabiiniga Gatori või odavama ja lihtsama Kubota? Kui nii võtta ja seda apastraati päriselt ka sõiduvahendina kasutada, siis mingi mõttekus kusagil kauguses isegi paistab - kui oleks maamees!!! Aga kui mitu sedalaadi riistapuud Eesti PÄRISELT ringi sõidab ja tööd teeb? 
Rääkides nüüd sellest diisel-Gatorist: 20K eur on hind aga asi on ka paberites Tegija! Vaat sellega juba võiks tõesti TÖÖD teha! 
0047 TB, Maanteeametist.
T2a kitsas ratastraktor, kiiruse piirang 40 km/h, oma kaal 750 kg, kandejõud 635 kg ja haagised (nämma!) piduriga 1975kg ja pidurita 1732kg!!! Need on T-kati võlud!!!   
Sellega tuled igati legaalselt mööda külateed, palgikäru sabas ja kui käru on ka veel veoga, siis oleks metsas teha küll ja küll! Lisaks 40 km/h on piisav maal külade vahel sõita ja poeski käia - ei pea kastiga maasturit ropu raha eest ostma! Stiilne pealekauba. 
Seega olin ma sunnitud jälle ise "näitama" Valge Inimese Tööriista hobi-metsatöödele ja/või profi-metsamehe ning talumehe abiliikurit. Kas 10K mõttetu ATV või 20K selline Gator??? 

Novot, paugutab siin mees vägevalt. Ainuke häda on see, et mul on seesinase Gatoriga isiklikku töökogemust veidike.

Ilgelt hea asi on jah. Näiteks karjakopleid ehitada. Tööriistad on kastis, postivirn haagisega sabas. Muudkui lähed törts ja postivahe. Üleüldse siukse suurema majapidamise haldusvahend, hea igale poole kohale sõita, ka üle muru, kus autoga poleks ilus. Riidast viid pool rummi halge suitsusauna juurde korraga ära. Täisruumi jaoks oleks portekõrgendusi ja kabiiniseina vaja.

Täiskabiin? Ainult lumetuisus või paduvihmas. Muul ajal on võrreldamatult mugavam sanga ja sangast hüpata nii, et uksi segamas ei ole.

Kiirus? 40km/h tuleb ilma koormata ja allamäge. Lastis või käru tirides jääb sinna 20 tuuri. Undab ja iniseb ja variaator hoiab rihma selles kohas, kus veel jõudu on. 

Läbivus - jääb alla nii ATV-le kui ka traktorile. 

Nelikveoga on pöörderaadius meeletu.

Enne Gatorit oli kasutusel Yamaha suurem ATV. See oli oluliselt kiirem tööriist kui Gator. Läbivuse osas vahe veel suurem. Metsa Gatoriga asja ei ole. Tasub lisaks muule vaadata ka riistapuu kliirensit.

Ja see pole VEEL kõik. Nimelt KULUVAD ja lähevad pealevaatamisest katki Gatori kabiinidetailid, istmepolstrid ja igasugused klõpsud-naksud ja kinnitusdetailid, mis odaval veneraual on rauast.  

Sõnaga seesinane Gator on selline härrasmehe sõiduriist. Natuke maskuliinsemat sorti golfikäru. Esimene koht, kus sellel reaalset kasutust näeks, on just suurtalu töödejuhataja, kes ühelt tööfrondilt teisele töristab, sinna-tänna pisemaid veoseid veab ja pikap ei ole igale poole lähedale sõiduks sobiv...
Turismitalu/kämping teine sihuke koht, kus haldusvend mööda majutusputkasid traalib ja neis pisiremonte teostab või koristusbrigaad sõidab kämpad sellega läbi, tolmuimeja ja puhaste voodipesude konteiner kastis...

[Janka]

Upub päris hästi, kui laamendamisega üle pingutada.
6:20, kui muidu käima ei lähe.

[v6sa]

Loll murrab ka riista ära...

Viidatud teemas oli juttu kabiini mittevajalikkusest. Mina eelistan kabiini, kuna vahel on olud sellised:
https://www.youtube.com/watch?v=Wu2uN2xaFNY

Lisaks on kannatab kabiin hoopis enam oksapesu, kui minu silmnägu.

[Mart Laanelepp]

Kabiinil on oma plusse ja miinuseid, kunagi vedasime maal pika tüvena puud soo pealt kuuri juurde tükeldamiseks ja vedamiseks oli DT75 millel oli kabiin maha lõigatud, väga mugav oli üles-alla hüpata trosside kinnitamiseks-lahti võtmiseks ja manööverdamisel hea nähtavus. Metsas sellist alusvõsa mis näkku peksaks ei olnud. Praegu vean küttepuid tavaliselt kastikaga soojas kabiinis, metsas viskan kasti täis ja kodus kasti tühjaks.

[PlyVal64]

Teisest teemast:

T2a kitsas ratastraktor, kiiruse piirang 40 km/h, oma kaal 750 kg, kandejõud 635 kg ja haagised (nämma!) piduriga 1975kg ja pidurita 1732kg!!! Need on T-kati võlud!!!   

Täiskabiin? Ainult lumetuisus või paduvihmas. Muul ajal on võrreldamatult mugavam sanga ja sangast hüpata nii, et uksi segamas ei ole.
Kiirus? 40km/h tuleb ilma koormata ja allamäge. Lastis või käru tirides jääb sinna 20 tuuri. Undab ja iniseb ja variaator hoiab rihma selles kohas, kus veel jõudu on. 
Läbivus - jääb alla nii ATV-le kui ka traktorile. 
Nelikveoga on pöörderaadius meeletu.
Sõnaga seesinane Gator on selline härrasmehe sõiduriist.

Loll murrab ka riista ära...

Õige! 

Ma räägin aiast, teine räägib aiaaugust! Ma räägin paberites LEGAALSEST teeliiklushaagisest teine tahaks seda võrrelda näpuga, keegi räägib iba pöörderaadiusest ja toob sisse veel ka kastika   ) Jne. 
Kõik etteheited Gatori ja muude UTV-side-by-side'de kohta võiva dolal ja vast ongi õiged, kindlasti on lihtsam usteta tegutseda, milleks saab uksed ju ära võtta aga üks asi jääb tähelepanuta: Valge Inimese Tööriist, mille mõtte tõi sisse ksf! viplala ja "vajas" sooja kabiini. On soe kabiin ja reaalselt Valgele Inimesele mõeldud riistapuu??? Kas sellega TOHIB teepeal tihu palki koju viia? Kas ATVga võib? 
Oma rögisevate nõuka-jälkustega võib ise sõita, anno 2019 on need jälkused. Kui selline on olemas, võib ju pulli teha ja kui see kogemata ka töötab, siis miks mitte ka seda kasutada. Aga lõpetaks selle saasta promomise äkki ära??? Ma absoluutselt mõistaks ja aksepteeriks, kui ka maa-mehed lõpuks hakkaks asju võrdlema MOODSA aja tehnikaga a'la "ära osta seda õnnetust, osta korralik Kubota/JohnDeere/Kioti/Bransoni etc traktor". Et sama raha eest saad palju parema masina! 

Ma tavatsen ka iseenda kohta öelda: see, et me vaesed oleme, on puhtalt meie endi süü! See käib nii igasuguse õige moodsa tehnika ostmise kui näiteks siin Nõmmel majade (mädanenud puukuurilaadsete moodustiste) maha lammutamise ja uute kaasaegsete majade ehitamise kohta miljööväärtuslikkuse kontekstis. See, et ka maal ollakse vaesed aga suudetakse kõrvatagusteni õlisena külmades vanades kolhoositöökodades seda saasta elus hoida, ei anna rõlgele rögisevale nõukatehnikale õigustust... 

OT out! 

Teemaalgataja ksf!olli on lõpuks üks väheseid, kes julgeb iseenda REAALSE töö ja tehnika ka pildi ning mõtetena üles sääda. Aitüma! Küsimsu ikak ka: pildil paistab kas lihtsalt katsuealune või isiklik saeraam?
Tõsiseltvõetavad põhjendused keskkonna kirjeldamisena, realistlikud kogused jne. Ei vajata mingeid eriklausleid tehnikale, mugavus ja kiirus on olulised. Ja ATV on raudselt mugavaim metsaveotehnika... peale küttega kabiinidega tehnikat ofkoors! Aga künklikul maal sõitmiseks paremat palju pole olemas. Ning sellises taustsüsteemis on ATV kindlasti parim valik ka rahaliselt, sest täitsa võimekaid asju saab päris mõistliku raha eest liisida või ka välja osta. Lindidkomplekt pakutakse 2K€, pole ka just arutult palju. Aga: võtad ette mõne normaalsema kangema isendi, mil poleks all ka jõhkrat kamaralõhkujat ja saab iidvana asja ikkagi suure raha eest! Ja ei vea ka see enam midagi tõsist libedal/lumel ilma kettideta ja vintsi abil. Jah, ei põruta aga külm on ikka. Ning lume lükkamisel on ATV küll lihasjõust efektiivsem ja pikka teed on täitsa mõnus lükata aga õige hüdrojuhtimisega- ja/või kommunaaltraktor ta ikkagi pole. 

Ja nii jõuamegi selleni, et sellisest masinast hinna/omaduste suhtes paremat hästi ei leia. Stokkeris on üks mikromõõt väiksem kohe olemas, haaratsit juurde vaja. Lisavarustusena võib niita ka ... Ja edaspidi odavamat ilma hüdropakita palgihaagist juurde vaja, et elu oleks täiuslik. Nüüd tahaks ka sedasorti tehnika REAALSETELT omanikelt midagi kuulda, sest too Kanada onkel on küll ülilahe ja videod head aga Eesti asja tahaks! Äkki jälle on nii teistmoodi, et esimese vahtratüve peale murdub traktor  pooleks, sõitja saab neeruvaagnapõletiku jne, jne... 


Ja lõpetuseks samalt kanaadakalt video tööst, mis on TÖÖ! Vaat see on küttepuude tegemine talgute korras! Puhas lust ja rõõm ning mets jääb edasi ka metsaks. Selle sinutoru kasutaja GP Outdoorsi videod tasub kõik läbi vaadata ja paljud küsimused metsatööst HOBIkorras maamajapidamises saavad vastuse. Pole Kanadas käinud aga tundub, et peale keele meil suurt vahet selle tüübiga pole, sest kõik paistab peaaegu samasugune. Isegi südamekesega välipeldik on seal olemas    Aga vaat tehnikas ja selle kasutamises on küll vahe. 

[Peeter2]

Kui on vaja küttepuid teha oma metsast tegemise pärast, ja selleks hobiks aega piisavalt, siis antagu aga minna...
Eelpoolkirjutaja ühes varasemas postis väitis, et hindab oma aega ja tervist, samas puid on justkui kaika ja paku kaupa nõus välja tooma.
Tegin minagi oma metsast puid. Vahenditeks kaheteljelisega T-40, isegi lindikas + kelk ja iseeenda ihuramm.
Siis tuli paar tõsise lumega talve ja isu läks üle.
Nüüd tellin juba aastaid kolmemeetrised õue peale. Väike Husq ja kirves. Teen siis kui aega on ja viitsin, kerge füüsiline töö vabas õhus.
Selle üsna kasutu ja teemasse sobimatu jutu mõte on, et see 10-15 ruumi puid mis aastas kulub, läheb mulle maksma mitte üle 400 eur. See raha on nii pisike, et ei õigusta mingit metsatehnikaga jändamist, isegi kui see on olemas (mul pole). Ainult hobikorras.

[olli]

Eks seal saeraam ole jah, ei saa küll öelda et isiklik. Aga selles mõttes hea kindlasti, et materjali saab kohapeal ära lõigata. Esimese postituse pildi peal paistab tross üle palgihunniku. See on seotud majas sees oleva vintsi külge, mis puldiga juhitav. Tõmbab kõigepealt palgid hunnikusse ja siis hiljem hunnikust raamile. Lisan teise pildi ka, mis samal hetkel tehtud. Võibolla on palkide pikkus natuke paremini aru saada. Jämedamad on seal kõik 8 meetrised.

   

ATV jaoks tehtud veokärust ka siis natuke. ATV ise maksis 3000 eur ja käru jaoks ostsin vintsi 200 euri eest. Ülejäänud käru osad on vanaraua hunnikust. Vintsi (puldiga juhitav) otsas on haarats (ise tegin), millega tõmban palgid ligi ning otsa maast lahti. Siis seon keti ümber ja haaratsi võtan sõidu ajaks ära. Et kui kett lahti peaks tulema, siis palk suure hooga vintsi nööri puru ei tõmbaks. Kui kohale jõuan, siis tõstan jällegi haaratsiga palgi üles, võtan keti lahti ning lasen palgi otsa maha. Tavaliselt panen juba enne alla laskmist tolle majas oleva vintsi trossi palgile ümber ära, et palk kohe hunnikusse tõmmata. Varasemalt kärul haaratsid ei olnud ja pidi käsitsi vintsinööri palgile ümber ajama. Haaratsi lisamisega läks laadimine umbes poole kiiremaks ja väga palju mugavamaks - ühes käes vintsi pult ja teises haarats ning saab üksinda lihtsasti tehtud.

   

   

   

Kindlasti saan ma aru ka nendest, kes selliseid tegevusi erinevatel põhjustel teha ei harrasta. Aga meil see metsategu selline perekondlik meelelahutus. Talvel iga nädalavahetus üks päev, kus ka lapsed enamvähem koguks ajaks õue aetud, lõke okste põletamiseks jne. Ühesõnaga sellest tulenev väärtus märksa suurem kui ainult küte või saematerjal.

[PlyVal64]

Kindlasti saan ma aru ka nendest, kes selliseid tegevusi erinevatel põhjustel teha ei harrasta. Aga meil see metsategu selline perekondlik meelelahutus. Talvel iga nädalavahetus üks päev, kus ka lapsed enamvähem koguks ajaks õue aetud, lõke okste põletamiseks jne. Ühesõnaga sellest tulenev väärtus märksa suurem kui ainult küte või saematerjal.

Thrums up! Hobi, nauding, pere ja sõpradega koos olemine etc, etc. 
Mis aga kiirust puudutab, siis minule sobiks täiesti ka selline teosammul liikumine   Palkide saani/käru peale saamine on vähe teine teema aga seljas sellist hunnikut tassid terve talve, kui distants on rohkem kui 25 meetrit... 
Neid vanade pisitrakatsite metsatööde liikuvat pilti on kuradi vähe, küll oleks tore näha, mida nad koos korraliku haagisega teevad. Hüdrod neil peal, haaratsiga haagis ei maksaks enam juurde "miljonit". Teepeal sõita ei tohi ikka... 

[olli]

See meenutab kangesti enda tegemisi enne ATVd. TZ4k oli siis veduki rollis. Leidsin isegi ühe video. Palgiveo käru versioon 0.7   
Veotingimused videos ideaalsed - maa külmand, aga lund ei ole. Sel aastal jagus sellist luksust umbes nädalaks novembri lõpus-detsembri alguses. Siis tuli lumi peale.



Tz vast tolle Isekiga üsna samas kaalus. Sellise roika käruga sai hakkama. Nüüd vean sama käru ATVga, natuke väiksema koormaga.

   

[PlyVal64]

See meenutab kangesti enda tegemisi enne ATVd. TZ4k oli siis veduki rollis. Leidsin isegi ühe video. Palgiveo käru versioon 0.7   
Veotingimused videos ideaalsed - maa külmand, aga lund ei ole. 

Tz vast tolle Isekiga üsna samas kaalus. Sellise roika käruga sai hakkama. Nüüd vean sama käru ATVga, natuke väiksema koormaga.

See on ikka tõsine koorem! Tonn kindlasti ja peale ka. See ongi traktori võlu. Täna on selline AGT, Goldoni, Carraro ja teised moodad väiksed keskliigendid, mis erinevalt tšehhist töötavad ka kogu aeg   Sinna lajatad juba koorma peale aga seuhke komplekt maksab omajagu...aga keskliigend koos juhitava haakega on metsa säilitamise kohalt Tegijad. Kasutatuna on üks täitsa mõistlikus hinnas ka saadaval, kunn ees on boonuseks. 
Aga pehmesse upub ära ning kamarat lõhuvad ka! Ja see on minu "kiiks"   Kerge, laiad siledamad rattad/rehvid murul ja rannal sõitmiseks ning parajalt jõudu. Või lindid. Kerge lint on raudhobu, mille hind on... aga kiirus on mõnusalt väike.

[huvi5]

Kuna maal on muid töid ka milleks traktor vajalik, siis ikkagi selline universaalne ja odav lahendus peab olema, mille seisukulud on 0. Aga vajadusel teeb töö ära. Selleks ongi ideaalne näiteks T40 või mtz kas siis suure tagakopaga või madala haagisega millele on 2-3m notte hea peale visata. Ei tahaks mõeldagi sellele, et peaks kuhugi 2teljelise kasti upitamaja siis sellega turnima metsast välja, kuna see käru ei tule järgi lihtsalt nii kergele traktorile lumes ja libedate puujuurikate peal. Ennem veaks kopaga pakud koju.

Ise enamus aega toon puud välja russiga, metsakuiva kopaga üldiselt, toorest leppa ja muud rämpsu käruga ja kui vaja siis tõmbab pikka tüve ka. 

Eelmine sügis lõpetas vanem väljaveotee kandmise, isa suutis kinni jääda sinna, sahaga polnud see keeruline ka. Looduse säästjad kindlasti erutuvad, aga tuletame meelde, et eelmine aasta oli vihmaseid päevi rohkem kui päikselisi. See aasta pole seal mingit probleemi.
   
   
Pikka tüve ei soovita mulla maa peal sikutada, nagu eesrindlikud kanadalased ette näitasid. Saeketti tuleb palju teritada   Ideaalis võiks hankida haaratsi, aga ajab asja ära nii kah.
   


Jah, on rõvedad ja koledad russid, vene tehnika. Aga kui on korras ja kui otseselt ei lõhu siis ei lagune kah. See on tehnika foorum, siin olevad inimesed ei pea paljuks vahepeal näpud õliseks teha. Liisingut võib teistes ringkondades kiita, kel raha on iga kuu mõnisada eurot põkat maksta, mis reaalselt AASTA PEALE KOKKU parimal juhul 1 KUU tööd teevad.

[Janka]

Ekraani kaudu enesele sisestatud meemid on ühed koledad asjad. 




Igasugustest kogemustest sellise tehnikaga olen siin foorumis juba varemalt pajatanud.

[Janka]

Veel üks video, millise peale üks muidu tubli ja hakkaja mees sedapidi aru kaotas, et ta neid väikeste vahedega lausa kaheksa tükki firmasse soetas. Algul neli ja mõne kuu pärast veel neli.
Pooleteise aasta jooksul saime nende konede jooksuosad metsatöö, arvukate remonditundide ja uute katsetamiste läbi enam-vähem töökõlbulisteks ümber ehitatud, aga selleks ajaks oli põhiraud juba nii väsinud, et enamus sellest partiist leidis oma otsa kuskil proua Silvese vagunites...
Ainus, mis lõpuni remondivabalt vastu pidas, oli Kubota mootor.
Tehas pole endiselt meie poolt läbiviidud muudatusi omaks võtnud. Vilunud silm tabab siiani kasjakke, mis rõõmsalt müügiootel olevate masinate juures edasi elavad. Nu ja las elavad. Ootavad uusi liimile kleepunud lolle

[vanaain]

Kanada YT-d  head vaadata,ainult 1. puu tahtmatult tekitatud nn. ökoloogiline jalajälg on ju kohutav.Kas see rahvahulk sõitis ikka maasturitega koju ka? Tegelikult ei tohiks sellest jäljest niikaua rääkida kuniks lendavad lennukid suviste suusatajate ja talviste ujujatega ümber maakera.Õigem on ikka proovida  kasutada libakütuseid looduse säästu nimel,näiteks.No tuli ikka väike sarkasm ära ka .40 aastat 40AM -ga tehtud ja palju aga jalajälge ei suuda kuidagi leida ,vast jäi Lipetskisse?

[v6sa]

...
aga keskliigend koos juhitava haakega on metsa säilitamise kohalt Tegijad.
...

Keskliigend ja tiislijuhtimine võimaldab AINULT samas jäljes liikumist. Mis sedasama jälge järjest sügavamaks veeretab, mida pehmem on pind. Metsa säilimisele ei pruugi see grammigi mõju avaldada.

Kasutatuna odavalt siia veetud  jaapani väiketraktoreid ei saa tõesti arvele. Erinevalt uuest Hiina ja Korea kaubast, mis on E-serdituna täiesti registreeritav.

Väiketraktorite suurim häda on pisike esiratas ja CAT1 rippsüsteem. Seda viimast saab lihtsalt CAT2 otstega arstida. No madal kusemine on ka, aga sellest hädast saab raja valikuga üle.

[PlyVal64]

Keskliigend ja tiislijuhtimine võimaldab AINULT samas jäljes liikumist. Mis sedasama jälge järjest sügavamaks veeretab, mida pehmem on pind. Metsa säilimisele ei pruugi see grammigi mõju avaldada.

Isand Võsa - see just ju ongi hea! Kordi lihtsam on ühte rada teha ja hooldada, vajadusel ka rööbast täita, kui mitut. Pluss võimalus ikka väga puude vahelt minna, ei pea üldse teed tegema. Ehk see, kuhu on võimalik keskliigendi ja tiislijuhtimsiega ronida, on uskumatu. Mul see ülikindlat rada sõitmine ka kogetud oma pea 400-meetrisel randa sõidu teel, kus max.laius 150cm. Seda on nüüd igasuguse ilma ja igasuguse tehnikaga sõidetud ning rööpaid kogu aeg täidetud. Nüüd on peaaegu kõva ka uputustega! Aga selleks tegin viimanegi suvi ühe truubi teele juurde. Ahjah, kraavi kaevasin naabripoisile elektrikraavi tegemise kõrvalt sellega  Ehk tee-ehitus lödimaasse on lõputu töö, kui just kohe palju raha välja ei käi. 

Kanada YT-d  head vaadata,ainult 1. puu tahtmatult tekitatud nn. ökoloogiline jalajälg on ju kohutav.Kas see rahvahulk sõitis ikka maasturitega koju ka? Tegelikult ei tohiks sellest jäljest niikaua rääkida kuniks lendavad lennukid suviste suusatajate ja talviste ujujatega ümber maakera.Õigem on ikka proovida  kasutada libakütuseid looduse säästu nimel,näiteks.No tuli ikka väike sarkasm ära ka .40 aastat 40AM -ga tehtud ja palju aga jalajälge ei suuda kuidagi leida ,vast jäi Lipetskisse?

Sa ajad miskit sassi. Mootorikütuste põletamise jalajälg ei huvita siin vist kedagi - me ei räägi ju elektrimootoritest ja lendoravatest   
Me räägime OMA metsa (mets on ökosüsteem, mitte puude põld) jäetavast jäljest, otsesest songermaast kaudsema jäljeni ehk totaalse tänase lageraieni koos kõige halva sinna juurde kuuluvaga. Lageraie koos aluspinna totaalse hävitamisega on nagu aidsihaige süfiliitikust prostiga kummita keberniit - korra on hea...ja edasi suisa paha. See jutt, kuidas 1-aastane taim on koos eakaaslastega samamoodi mets, ainult 1 aastane, ei huvita a'la kuuse-käbilindu, kui see nälga sureb! Ning see "eriti ägedate seente teke" - seda ajavad mingeid muid seeni söönud tegelased? Nagu muidu ei oleks kõdu metsaall??? 

Nõus: kui oma metsa on ikka paljudes kümnetes või isegi sadades hektarites ja vedu on väga pikk, sest metsatükid on kas suured või lahustükkidena kaugel, siis mõistame "üliefektiivse rasketehnika" väljapääsmatust. Ja kui ongi lahustükk ja seal tehakse moodne lagehävitus, saab ka aru - raha ja kasum. Aga et sedasama tehakse "kodumetsas", kus käid jalutamas, seenel-marjul, elavad "omad loomad ja linnud" a'la kährik, kes saab kõik kalaraiped omale, selllest käib praegu jutt. Teemaalgatajal on ka "kodumets", tehakse vaikselt ja mõnuga ning tuleb välja, et palgitihusid ei tulegi nii vähe aga mets jääb metsaks edasi. See ongi väike ökoloogiline jalajälg, sest väärindamine (saeveski) on ka kohapeal ja/või läheb kohapealseks tarbimiseks! Puhas taastuvenergia... Ning selliseks metsamajandamiseks on kordi mõistlikumad lahendused-masinad Maailmas olemas. Meie endi vaesus ei ole seejuures oluline - ise oleme "lollid ja vaesed"! 
Seda mürkrohelistest lumehelbekeste ja kinnimakstud klakööride temaatikat "jalajäljest, lehma peerust ja kliimasoojenemisest - andke kõik papp kohe meile!" me siin ei puuduta.

PS: mul suvenaaber ja siinne ksf! on oma metsa imeilusaks teinud ja nii, et mitte ühte jälge ka ei ole! Kui just lõhutud saunapuude virnakesi metsas ja paari lõkkekohta mitte arvestada. Kõige suurem "jälg" on murutraktori sõidurada ja mõned päevad näha olev saepuru... Ahjah, ka kogu Tema autotee ehk spetsiaalselt tehtud metsatee rööpad üle lödi maa on samamoodi tormiga randa murule tulevate kivikeste ja kruusaga täidetud. Jõudes ringiga tehnika ja metsateede ehitamise juurde!

[olli]

Pean tunnistama, et vähemasti kõva metsa all on liigendraamiga TZga mõnus manööverdada küll. Kui koormat taga ei ole, siis pöörab sõna otseses mõttes ümber suvalise puu ennast ringi. Vast selles osas see AGT analoog palju viletsam pole. Eks ATV puhul kompenseerib viletsat manööverdamisvõimet kiirem minek (saab kaugemale ümber pöörama sõita), mugavam edasi-tagasi käiguvahetus ning head pidurid, mis võimaldavad erinevalt TZist ka mäe peal seisma jääda.

[v6sa]

Millest jõuame jälle ringiga selleni, et "üks õige ja metsasäästlik majandamine on "ikka silmale ilus vaadata". Kedagi ei koti, mida mets või loodus asjast arvab. Peaasi, et oleks ilus vaadata ja "saepuru kaoks paari päevaga".

Keskliigendi pakutav "paindlikkus" on muu hulgas suurepärane võimalus sõita puruks kuuskede juurekaelad. Teised liigid sellest väga ei kannata.

Aga viimane postitus tegi vähemalt selgeks, millest austet ksf! nii üliemotsioonaalselt siin pajatab. Ma seni omas rumaluses arvasin, et metsatöö ratsionaalne olema peaks. Aga emotsioonil pole ju hinda! Seega, Avanti, popolo!, Lennartsforsiga kaunist puutumatut parki rajama!