Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
#61

(16-01-2019, 13:58 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Isand viplala, see on ju puhas loll jutt!!! JUMZ on puhas kõnts tööriist kopana, aeglane, nõrk ja rögisev! Hobiks kodus omal kohal kui ilma rahata saad ja see vähegi töötab, raha eest tööd sellega ei tee. 
Ega see Priidu jutt nüüd suurt targem pole, murutraktoriga veab mõtsa aga atv on saatanast. See selleks, tuleb välja et arvatavasti pool maailma eraisikutest väikemetsaomanikke on seega pooletoobised kes ei oska endale "õiget" tehnikat soetada. Aga sellest pole midagi, õnneks on nüüd maailm päästetud ja rahvas saab koolitatud. 
Või siis mitte...

Mis aga jumzi puudutab, siis siin ütleks ka sõna sekka, esiteks on paar faktiviga. Kuna endal vahest töös korraga nii jumz kui ka Case(Varem oli Volvo), siis näiteks kaevates on töötsükli kiirus mõlemal masinal täpselt sama pikk. Laadurit jumzil pole seega neid võrrelda ei saa, ärme võrdleme seega võrreldamatud. Üks on tänapäeval tõsine töömasin, teine oli seda ca 30a tagasi, aga see ei tähenda et nüüd enam kasutada ei kõlba miskipärast. Näiteks tagakopaga üle kalluri kasti tõstan 1.3 tonnised betoonplokke just nimelt jumziga...
Raha eest töö tegemise koht ajas natuke muigama, sest aasta aruandeid tehes just mingi hetke lõin kokku, et soodepeal kuivenduskraave lahti kaevates ja karjääris hoovinarri tööd tehes ning purustajat toites on jumz mõne aastaga üsna märkimisväärse summa puhta kasumi arvele kirjutanud, selle eest saab juba isand Playvali soovitatud tehnikat välja osta küll...    Ja remondikulud on püsinud praktiliselt olematud, õigemini summad on nii naeruväärselt väiksed olnud et ei leia isegi kajastust. Seega mingites veidrates tingimustes võib sellega tööd teha küll, kuigi eks ta tegelikult rohkem selline hobimasin ole. Vähemalt kui seisab, siis ei pea laenu maksma... Big Grin

Muu osas võiks isegi nõustuda, eriti selle osaga et uue masinaga on hea tööd teha küll, aga antud juhul soovitatakse kodanikul oma metsas end tööga vaeseks teha... Natuke kehvavõitu soovitus seega, ma ikka üritaks miskit sellist välja mõelda mis inimese vajaduse ära rahuldaks ja aasta lõpus ka leiva lauale jätaks.  Ei tasu võrrelda soome ja rootsi tingimusi eesti väiksemaa omanike eluga, meil ei maksa riik suurt osa tehnika seotamiseks vajaminevast rahast kinni...  
Kes metsast oma tarbeks küttepuud teeb, teeb seda ükskõik millega ja mis parasjagu kätte juhtub. Materjali vead välja samuti milega saab või rendib vastava masina, veel lihtsam lasta töö ära teha. Selleks, et sanitaarraiest omatarbeks küttepuud lõigata ja 30-50 kilo selleks hakkama panna, peab ikka väga hingega asja juures olema... või peast väga põrunud.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#62

(16-01-2019, 11:38 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-01-2019, 10:23 AM)Daff Kirjutas:  40 ise tegin kunagi 66 vintsist süsteemi peale. Väga pro. Kui tahad teha mõnda tõsisemat tõmmet siis hüdrot ei soovita. Kipub lahjaks jääma.

Vintsimisel tuleb siis alati meeles pidada ka seda, et targem annab järele. T-40 pole just väga kõva tükk vintsi kandmiseks...

66 oma tõmbab selle traktori katki hõlpsasti.

Rippsüsteemil olevaga seda ohtu pole. LIsaks kasutamise lihtsus ja ohutus ning võimalus tuua korraga mitu rümpa välja: http://www.hevo.ee/et/palgivints
Oponeeriks. Vints ei tõmba traktorit pooleks vaid traktorist saab sellega hakkama. Mütsi all peab midagi olema.Ise vedasin 40 tuhandeid tihusid ja jäi ühte tükki. Süsteem oli maha kopitud metsamajandi 40 pealt millel oli venemaal spetsom selle traka jaoks toodetud vintsi süsteem. 18mm trossi kakkus pooleks mis mühin. 
Kui praegu sellist asja huvi ehitada siis aeg ajalt neid liigub nii soovis kui börsis ja hind jääb ca 1000 kanti.
Ja pole vahet kas vints on ees või taga saab nendega nìi palju sappa haakida kui masin vedada jõuab. Peatrossile käib ju kaela mitu tsokerit. 
Samas ees oleva vintsiga on masin sama koorma juures kindlamalt maa küljes kinni.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#63

Ei lagune need mtz-id midagi hullusti. Olen isegi 80ga küttepuid vedanud. Lehma kett läks ümber ratta, et jää peal ikka kaapsu oleks ja käsitsi 2meetrised lepa notid kasti pillutud. Ikka jämedamad põhja ja peenike pudi peale.
Praegu ongi dilemma kas 5500 eest ltz50 või 9500 eest uus dongfeng 404 või hoopis mtz421... dongfeng gabariitidelt pisem ja uus on ikka uus
Venelaste eeliseks ongi võimalus sünkroonvedu kasutada...
Vasta
#64

(16-01-2019, 23:06 PM)mlsluik Kirjutas:  Ei tasu võrrelda soome ja rootsi tingimusi eesti väiksemaa omanike eluga, meil ei maksa riik suurt osa tehnika seotamiseks vajaminevast rahast kinni...  
Ja jõudsimegi asja tuumani - rahani ja finatseerimiseni! Sest sealsed Riigid hoolivad ka tegudes oma üldriiklikust rikkusest ja edukusest, mitte ei tegele loosungite hüüdmisega. Seal panustatakse reaalselt efektiivsuse tõusu, konkurentsivõime kasvu, tõusvasse lisandväärtusesse, loodushoidu jne, jne. Ning siis vaatad, MIS maadel seda väiksemat ja moodsamat ja ägedamat metsatehnikat ka tehakse ja kuhu Eesti "alltöövõtjad" oma toodangut saadavad või müüvad! Samad metsased ja/ka mägised riigid. Ja kus käivad eestlased, peamiselt maakad, põllule ja metsa orjaks - samades riikides! Vaadakem tõele näkku! Kõik ei ole ehitajad ja koristajad... Ainus vahe, et seal teevad nad tööd parima võimaliku tehnikaga ja vähemalt osadele on see ka külge jäänud - kodus ka tapeta ennast enam saastaga vaid ostetakse vähe paremad riistad kaasa, sest sissetulek võimaldab seda. 

Samas tarbivad skandinaavlased siiani palju ka iseenda parasjagu õudsat vanatraktorit ja kohati küsivad nende eest ka sõgedat raha, rohkem kui meil siin veel rõvedama nõukatehnika eest aga rauakilo hind on Eestis parem! Kuid seda müüki on jäänud viimaste aastatega muudkui vähemaks ja vähemaks, asendunud juba natukenegi töömugavust pakkuvate asjadega ja uut läheb ka palju. Eestis on ka seda jubeduse müügipüüdu jäänud vähemaks ja asendunud meie oludele sobilikuma (aga juba ka sõgedalt kalli) japsi vanatehnikaga, uue müük on teadmata. Aga vaadates kuulutuste vanuseid ja samu trakatseid "soodustustega", siis ega "eriti" ei lähe. 

PS: kui kõiges muus maal tehtavas on masinate rentimine ja töö teha laskmine omal kohal, siis metsatöö on see, kus võõrast metsa lasta ei saa ja midagi väga rentida ka pole peale halumasina Rolleyes  Variant ongi kas raieõiguse müük ja lagastatud metsamaa või tasapisi ise teha. Kui põllumaa ja heinamaa saab välja rentida ning Eesti väärtmulla-vööndites pidi paras võitluski heade põldude üle käima, siis metsaga pole see üldse lihtne, kui tahad asja säilitada. Ja VEEL raskem on siis, kui mingi osa on sellest ka kaitse all või piiranguvööndis, seega pole üldse võõral (majanduslikku) huvi pikemalt majandada nii, nagu metsaomanik vaimusilmas seda tegevust näha tahab. Näiteks on välistatud klassikaline lageraie, mets PEAB jääma edasi metsaks aga Proua Läll arvas nii:

Tsitaat:Võtsin välja ja lisan Teile kaardi eraldis 1 kohta. Lilla ala on kaitsevöönd, sellele märgitud oranzi joonega LKS alusel lubatav 2 ha. Ala mis jääb rohelisse tsooni, saab lisaks lageraiesse panna, kuna seal piirangut ei ole. Nüüd see ülejäänud ala, mis jääb alla kaitsevööndi sisse, võiks proovida turberaiena häilraiet, vajab väga täpset märkimist.

Selle võib jätta ka järgmisse raietsüklisse, natuke jääb pindala väikeseks eraldi raiumisel.
Aga nagu ütlesin, turberaie osa peab enne keskkonnaametiga läbi arutama, et see ei tuleks neile üllatusena. Sest paraku on seaduses kohti, mida saab tõlgendada erineval moel, läbirääkimine välistab selle.Mahu suhtes võib enam-vähem arvestada takseerkirjelduses tooduga + juurdekasv 3 tm/ ha-le aastas ehk siis maht ligikaudu 600-650 tm kogu eraldisel kokku. Vineeripakku sealt tõenäoliselt ei saa, või kui, siis mõni tm, saepakku võib tulla kuid ka mitte palju.
Kuna igasugune lage on välistatud aga juurdekasvu on omajagu, siis meie vaimusilmas on meie metsades ainus raieliik aegjärkne raie.  Ja ka valikraie, kui peaks selleks vajadust tekkima. Puhastus kütteks on teine teema. Üks veerraie ala on kunagi metsaveoteeks tehtud, siis see jääb, võiks natuke laiendada metsa kasvanud kõrguse arvelt aga uusi veergusid teha ei tohi. Seasongermaa ja puujuurte lõhkumine ning noorte kuuskede hävitamine (kõik on mõistlikuse ja vajaduste suhtes) on ka keelatud ehk kokkuvedu väljaveo tee äärde peab olema kerge ja väikese hästimanööverdava seadmega. Pika haaratsiga ulatab ka kahest küljest tee pealt üle Jägala jõe haagisele tõstma ja see masin peaks saama ka metsa sisse väljaveoteele sõita. Viimase korrashoid on metsa ülestöötaja asi ja seegi ei tohi silma riivata rõveda kraavindusega. Vajadusel on kruusakarjäär 2 kilti sõita ja kruusa osta. Omanik käib ja kontrollib pidevalt ja võib olla sigatsemisel ka vägivaldne aga võib ka mõnikord ise käed tööle külge panna Cool Mängureeglid on lihtsad? On. Pakun, et suurusjärk 400tm on igasugu asja saada aga seda pikema aja vältel. Omaniku kasu ja tasu osas saab alati kokkuleppele, sest sinnamaani on see ju kulu maamaksu näol. Teoorias on tasuks vajalik mingi kokkulepitud hulk a'la 10ruumi ja pikkuses lõhutud küttepuud DDP Nõmme 90km sõitu ja/või ka kohapeale mõnele sugulasele õuele, mis on puhtalt rahasse ümberarvutatav selle aasta keskmise Tallinn-Nõmme küttepuu hinna põhjal (toores kask praegu 60-65€ ruum) ehk praegu oleks see summa u.650€ aasta mis on ahnusest kaugel. Ülestöötamise reeglistiku võib määrata keskkonnaamet, sest suurem osa on jõe kaitsevöönd koos Looduskaitseseadusest tulenevate võimalike ajaliste piirangutega. Ja Lepingul (juriidiliselt vägagi siduval) on sees väga täpne ajaline pikkus, kus tuleb metsaomaniku ees kohustus täita! Näiteks 10 aastat ehk rahaline kohustus 10 X 10ruumi (5 tm) selle aasta hetke, näiteks 1.oktoobri toore halupuu ruumimeetri turuhind. Tänane tavaline sedasorti ülestöötamiseks kasvava metsa müügihind on muidu 42-45eur/tm juures. Kui jagada maht 10 aasta peale, oleks see 40 tihu aastas ehk 1800€, seega 650€ on 2,76-korda odavam, mis ongi eriklauslite hind. 

On lihtne? Mitte mingi rögiseva rõvetehnikaga metsa SISSE ei saa, kas haaratsiga väljavedaja metsa/külavaheteel on nüüd valgevenelane, ukrainlane, rootslane või koreakas, pole oluline sest traktor on traktor ja see meid isegi ei huvita!  Seega saemees/mehed, kerge metsaalust mittelõhkuv tehnika, vintsid ja asi toimiks. Kel saaks sellise pakkumise vastu huvi olla? Kohapealsed "talunikud", kel omal metsa vähe aga sobilik tehnika ja miks mitte ka oma saeraam olemas. Nagu teema-algatajal, kes ka REAALSEST elust teema tegi! 
Seda võib võtta eelpakkumisena ja eriti pädevale tegelasele saab juurde lisada 2ha ligipääsetavat võsalaadset ja suvise puhkamise võimaluse perele Haapsalu lahe ääres! See on REAALSUS!
Nüüd ootaks räiget roppu sõimu, kuidas nii üldse ei saa, see ei ole kuidagi kasulik, vajalik tehnika on mõttetult kallis, tihu hind ületab kõik asjad ja üldse on Ply täiesti idioot. Ma võin ju idioot ka olla aga metsad ja mereäärne koht on ka reaalsused... ja ME (koos abikaasaga) tõesti ei taha raudhobu ostmise kohustust võtta, rääkimata nõukasaasta omamisest.  Ja ksf!Malloc, kui selle kõige tulevane pärija ka ei taha...
Vasta
#65

(17-01-2019, 15:28 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Tänane tavaline sedasorti ülestöötamiseks kasvava metsa müügihind on muidu 42-45eur/tm juures. 

Tänane reaalsus on see, et sulle makstakse 10 euri tm eest kui lased üles teha metsa ja seda ainult siis kui on tegemist korraliku, vana metsaga. Segaklibu eest saad 5euri/tm millest riik võtab veel oma osa.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#66

(16-01-2019, 12:34 PM)v6sa Kirjutas:  Akvaariumkabiiniga russ hakkab looma siis, kui tuua orbitrol otse kabiini ja panna sisse inimesele mõeldud õhkvedrustusel iste ning käia kõigi uste-luukide tihendid üle.  Enne on tegu tervist lõhkuva töövahendiga. Ja ikkagi jäävad kasutajale nuhtluseks sünkroniseerimata käigukast ning $itad pidurid.

Ma hakkasin hiljem selle peale mõtlema ja tekkis küsimus, et mis siis ikkagi teeb traktorist sellise, et see hakkab nii väga jõhkralt tervise peale? Õhuga iste ega tihendid ei saa ju need olla. Kasti ja pidurid võiks ka ju välistada. Või siis kõik kokku, kus pead ennast natukene liigutama ja ei saagi ühe käega tutiplutit opereerida ja teise käega, seda ma ei teagi mis sellega siis teha, las ripub niisama selles näites. Värisevad kõik traktorid ühte moodi, kui just päris hüpersilla vedrustust ei ole aga nah seuke asi metsa. Ilma õhuta iste on ka ju üpris mugav, vähemalt minu istmik küll haige ei ole veel vedrude peal olemisest. Kas võib olla hoopis tegemist mingi põhimõttelise küsimusega, nagu Ply'l on vastumeelsus odavale vene tehnikale? Et nagu põhimõtte pärast ei saa normaalseks pidada korralikku 82'te näiteks? Või on veel midagi kuskil peidus mis mul äkki kahe silma vahele jäi? Ärme traktori näidetega põllule momendil trügi, jääme metsa.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#67

(17-01-2019, 16:24 PM)viplala Kirjutas:  
(17-01-2019, 15:28 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Tänane tavaline sedasorti ülestöötamiseks kasvava metsa müügihind on muidu 42-45eur/tm juures. 

Tänane reaalsus on see, et sulle makstakse 10 euri tm eest kui lased üles teha metsa ja seda ainult siis kui on tegemist korraliku, vana metsaga. Segaklibu eest saad 5euri/tm millest riik võtab veel oma osa.

Värskem oksjon sarnases kandis: 44.70 €/tm on müügihind. Reaalsus. 27,27€/tm või 4412€/ha on ligipääsuta pisike metsake Vormsil maana. Ehk kui Sa tahad päriselt metsa saada, siis maksad. Need on reaalsed tehingud. Aga kui leidub lolle, kes 5 või 10 euro eest oma vara müüvad, siis way to go! Ega LOLLUS ei ole ilmas otsa saanud. 
Järvamaal samas vallas 5514 €/ha lõpphind või siis 36.18 €/tm ja siin on TÄPSELT SAMAD piirangud, kuna tükid asuvad Päinurme jõe ääres aga ideaalselt juurdepääsetavad ,sest kahe tüki vahel on avalik külatee! 
Ehk järjekordne vale ja loll jutt??? See, kui järjekordselt on kusagil külajoodikutel ja niisama külalollidel nahk üle kõrvade tõmmatud, ei tee seda veel elunormiks! Metsa ei pea üldse "tegema", see võib sadu ja tuhandeid aastaid omasoodu olla. Paar eurot kuus sellise asja omamise eest poel ka palju makstud ja see on ikka üliodav nauding!

edit PS: Kaitseliidu maadel Rutjas ideaalsetes oludes ideaalses palgimetsas tööks on alghind 47 €/tm. Korra on see juba üleval olnud ja kuniks veel neid odavaid lolle leidub koos RMK'ga, siis asi ei läinud. Kindlasti on sõjalollidega asju ka natuke raskem ajada ning hind on kõva aga ega need lambikuplilt teki!
Vasta
#68

10 eur oli hind 6 aastat tagasi pehmel pinnal ja enamus ülekasvanud ja taelikust kahjustatud haab ja lepp sekka mõni üksik kuuse palk...
Vasta
#69

(17-01-2019, 17:08 PM)maisalup Kirjutas:  10 eur oli hind 6 aastat tagasi pehmel pinnal ja enamus ülekasvanud ja taelikust kahjustatud haab ja lepp sekka mõni üksik kuuse palk...

Seda ma juba usuks  Big Grin 
Maa hind ise ka muudkui tõuseb, Lehtmetsa ristis haritav/heinamaa 2948 €/ha ja kuna seal kõrval vasemal too pisikese maaga taluke müüdi just äsja maha, siis see 13K oleks ideaalne investeering uuel majaomanikul. Sõltub, mida seal teed aga midagi teenib igal juhul. 4+ ha ühes tükis ideaalse ligipääsuga on investeering. Boniteet vast pole parim aga Läänemaa liiva-kiviklibu kõrb see ka pole Big Grin  
Heade suurte haritavate kõlvikte rendihind on ju 50+ €/ha ja isegi rohkem, sest sealt pealt teenitav on vaat et sadu kordi suurem. Ma tean "first hand", et Paide ümber endise Lenini maadel a'la Mäeküla ümbruses on rendikonkurents eriti kõva ja kui seal "tra"-paned, jääd kohe maast ilma. Kui tahad head maad rentida, pead eelkõige Inimene olema ja ka raha maksma. Ega mujal teisiti pole, kus on suurettevõtjad ja hea maa... 
Metsamaal on maa enda väärtus väike, maksab seal peal kasvav materjal. Aga koos "pealne+alune" on hinnad päris valusad, kuigi linna majakrundi ruuduhinnast jäävad kaugele  Toungue
Vasta
#70

Värisevad kõik traktorid ühte moodi...
Tead ikka ei värise küll.
Nt.2005 aasta vene Euro russ vs.96 aasta Jcb
Nagu ÖÖ ja Päev
Vasta
#71

(17-01-2019, 18:11 PM)mutikas Kirjutas:  Värisevad kõik traktorid ühte moodi...
Tead ikka ei värise küll.
Nt.2005 aasta vene Euro russ vs.96 aasta Jcb
Nagu ÖÖ ja Päev
 
Et kui metsas käid selle JCB'ga puid tegemas, siis sõidab seal nagu asfaldil? Vaevalt sa sellega üldse sinna metsa ronid aga see selleks. Point pigem selles, et metsas traktor raputab ja väristab üsna ühte moodi, olenemata margist. Lõpptulemuseks ongi see, et vahe tekib ainult istme vedrustuses, ja kui selline pisiasi nüüd juhi ära peaks tapma, siis äkki peaks vaatama mingi teise hobi endale, sest ka ülejäänud töö on metsas raske ja tappev. Traktor, olenemata margist ja värinast, on see puhkuse koht selle kõige juures.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#72

Kuus tonni versus Kümme tonni..?????  Kumb upub kiiremini???  Rolleyes

Päeva õhtale saades pole oluline kumb olnd mugavam vaid kummaga koju tagasi jõudsid....

loll on loll olla.
Vasta
#73

(17-01-2019, 18:11 PM)mutikas Kirjutas:  Värisevad kõik traktorid ühte moodi...
Tead ikka ei värise küll.
Nt.2005 aasta vene Euro russ vs.96 aasta Jcb
Nagu ÖÖ ja Päev

Vaatasime noorikuga üksteisele otsa ja üritasime meelde tuletada kõik traktoristid kes vene aja lõpuga kolhoosis olid. Kahjuks tuleb tõdeda et elus on neist ainult 3-4 meest kes sel ajal noorte kuttidena traktorite peale läksid ja edasi juba vabariigi ajal töötasid + 1 sotsialismiaegne eesrindlik naistraktorist.
Pikaajalisem töö nende masinatega hävitas meeste tervise nii et õnneliku pensionipõlve nautimise asemel ootas neid Liiva-Annus.
Muidugi võimalik et see ainult ühe kolhoosi anomaalia oli aga ainet mõtisklemiseks on.
Vasta
#74

Jah, just viskasin uisud nurka  Big Grin 

       

Sulale läks, saadanas... ja käisin poes.
Suusad ostsin. Kepin kah.
Tegelikult on asi ikka inimeses. Ei ole need rauakolakad milleski süüdi.
________________________
@vene romudega kogemusi metsas alates veebruar '91..
Vasta
#75

Inime tapab ennast ikke ise. Tollegipärast nood nn. "kõvad töömehed" kõige ennem otsa saavad… Jõle kurb aga siiski tõsiasi, aastasadu on igasugu tüübid otsinud tasakaalu….                    Ega ma põle kuskiltotsast paremb….    järgi ka ei jäta--…... Toungue   (õhtaks tuleb jälle persetäis tühjade akudega tegelasi teepeale juhatada….

loll on loll olla.
Vasta
#76

(18-01-2019, 01:18 AM)Meelis2 Kirjutas:  
(17-01-2019, 18:11 PM)mutikas Kirjutas:  Värisevad kõik traktorid ühte moodi...
Tead ikka ei värise küll.
Nt.2005 aasta vene Euro russ vs.96 aasta Jcb
Nagu ÖÖ ja Päev

Vaatasime noorikuga üksteisele otsa ja üritasime meelde tuletada kõik traktoristid kes vene aja lõpuga kolhoosis olid. Kahjuks tuleb tõdeda et elus on neist ainult 3-4 meest kes sel ajal noorte kuttidena traktorite peale läksid ja edasi juba vabariigi ajal töötasid + 1 sotsialismiaegne eesrindlik naistraktorist.
Pikaajalisem töö nende masinatega hävitas meeste tervise nii et õnneliku pensionipõlve nautimise asemel ootas neid Liiva-Annus.

pole see nii hull ühti.eelmise elukoha kaiu kandi naaber kah elupõline traktorist,alustas 25 ga ja lõpetas 700 peal ja enne pensile minekut oli veel mõne aasta sõitnud jonni peal pikka trassi,vanust vist hetkel 67 ja suitsumees ja kepsutab ringi nii,et vähe pole.sügaval vene ajal ladus vanarauast omale 50 kokku,nüüd millalgi pani ka esisilla vedama ja oma tarbeks kärab küll.isa tall läks juba 20 a tagasi oli vist 70 tuuris ja ka tubakamees ja elupõline autojuht,sõitis 53 piimapütil niipalju kui mäletan.
Vasta
#77

Pigem viis traktoristid hauda haltuuraotste eest saadud halja kuritarvitamine. Kes piiri oskasid pidada, need jäid lihtsalt grupi peale. Elu peremeheks olemisel on oma hind.
Vasta
#78

(18-01-2019, 10:09 AM)alfredo Kirjutas:  Pigem viis traktoristid hauda haltuuraotste eest saadud halja kuritarvitamine...

Just.

hp
Vasta
#79

Sama mõte tuli mul. Mitte nati või MTZ vibratsioon ei tapnud esmajoones trakoriste, vaid kolhoosi elustiil. Kes ei joo, on nannipunn- selline kreedo tol ajal valitses. Ja kui nüüd statistikasse minna, siis on võimalik, et kõige suurem suremus valitses hoopis töökoja lukkseppade seas. Seal nimelt ei olnud lubade ära võtmise ohtu ja juua sai päevad läbi Smile
Vasta
#80

Kui lukkseppade peale tagasi mõelda siis oli mul 77 auto peale üks joodikust lukksepp, kes tõepoolest lahkus meie seast pea kohe peale pensioni kättesaamist. Traktoritöökojas oli mehi ikka rohkem, 2 keevitajat ja treial kuid need elavad küll senini.
Selle põhjal on raske statistikat teha.
Pigem oli tegemist ikka komplektse mõjuriga- nõukogude võim, selleaegsed ilma igasuguse ergonoomikata masinad, alkoholism. Vahet pole mis neist ülekaalus oli- tulemus oli ikka nagu on.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 21 külali(st)ne