Alu plokikaanes auk ?
#1

Jällegi sai kinnitust tõdemus, et ära krt näpi töötavat tehnikat !
A kuna mootor oli juba maas ja projekt edeneski kahtlaselt "probleemi vabalt" siis sai ikkagi vaadatud, et mis on karul kõhus.
Eemaldasin alumiinium plokikaanelt termostaadi korpuse ja sealt august vaatas vastu "koralli" laadne moodustis;

     


Pilt on tehtud hiljem, siis kui suurem korall juba eemaldatud. See oli pehme, soola laadne moodustis, üleval paistis olevat pesa ja all selle pudemed. (pilt millegi pärast külili aga siis vasakul on originaalis üleval).
Seda korallipudi eemaldades, sain üks kord aru , et see pull ei saa jätkuda lõputult ja lõpuks see auk kuhugi välja jõuab. Pildilt on raske aru saada aga see kraater on umbes 5mm sügav. Olgu lisatud, et selle mootoriga mingeid probleeme enne polnud, seal mingit leket enne ei olnud. Aga nüüd taipasin olukorda uurida teiselt poolt ja toksisin kruvika otsaga kraatri vastaskülge ja vola, siin ta on :

      

Ma ei hakanud seda auku sealt läbi vajutama ja omal tuju lõplikult rikkuma aga kindel see, et auk seal on, kruvika otsaga katsudes oli metall sealt pehme. See 2mm tume laik seal kruvika otsa juures oli koht kus alumiinium on jeehat pannud ja kruvikas pehme koha leidis.

Nüüd on suur küsimus, kuidas jätkata ?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#2

Ära puhastada ja kinni keevitada mis muud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#3

(20-01-2019, 21:03 PM)hundu615 Kirjutas:  Ära puhastada ja kinni keevitada mis muud.

kui keevitada ei taha,siis puuri auk.keermesta ära ja polt sisse
Vasta
#4

Kas see kraater jõuab kuhugile teise kanalisse välja? Kui ei jõua, siis las ta olla. Kui ei sega olemasolevat süsteemi, siis las olla. Kasuta edaspidi paremaid jahutusvedelikke. Kui aga probleem on olemas mingi lekke või kurat teab millega, eks siis keevita või mis iganes muu teemaga peata see tegevus. Enivei on piltidelt üsna raske aru saada asjadest.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#5

Tänud kaasamõtlejatele.

Ei enne ei lekkinud. See auk kui see nüüd läbi vajutada, siis tuleb veesärgist läbi seina välja. Arvan, et jääb 3mm piiresse.

Jah piltidelt tõesti see 3d effekt kaob kuhugi ära. Kui mõelda need 2 pilti kokku, siis see kruvika ots sihib kraatri põhja seest ja teisel pildil sama kohta väljast. Teisel pildil see tume laik kruvika otsa juures on umbes 2mm lai ja selle koha peal on alumiiniumist saanud plastiliini sarnane ollus, kuhu vajus kruvikaga vajutades väike lohk sisse. Nüüd ei teagi kas vajutada auk läbi, puhastada ära ja vaadata kui palju sealt seda haljast metalli järgi jääb.

Kas selle põhjus on vale jahutusvedelik või pikalt tühjalt ilma jahutusvedelikuta seismine? Pada ise on 40+ aastat.

Vähe suurem pilt:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#6

Puuri läbi, iga kord järgmist mõõtu kasutades võta x,9 või x,8 läbimõõduga puur! Kui külgseina juba natuke on, siis faasid ära ja peitpeaga alumiiniumneet ohtra laagriliimiga sisse. Saab korda küll, kiire ja efektiivne.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

(21-01-2019, 00:11 AM)Marko Kirjutas:  Puuri läbi, iga kord järgmist mõõtu kasutades võta x,9 või x,8 läbimõõduga puur! Kui külgseina juba natuke on, siis faasid ära ja peitpeaga alumiiniumneet ohtra laagriliimiga sisse. Saab korda küll, kiire ja efektiivne.

Pealegi tundub, et see auk jääb paroniidist tihendi alla, mis ise ka selle sulgeb. Selle pärast ei lekkinud seni. Edaspidi võib muidugi see hallitus levida tihendi alt välja, seetõttu eriti puhtaks see metall. Jahutusvedelik muidugi alumiiniumile sobiv.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

Täna sai siis seda auku vähe põhjalikumalt uuritud ja puhastatud, seis on ikka nadi. Nagu hiir oleks juustu sisse augu närinud.
Pehme oksiidi pudi on august eemaldatud, aga kui sellele haprale kohale keevitust näidata siis ma kardan, et see alu struktuur on seal ümber ikkagi juba rikutud ja see ei õnnestu. Tuleb ainult suurem auk.

   

Teisest küljest sama auk. Need kaks valget laiku ongi läbivad augud, suurem on 4mm. Ühe auguga oleks veel saand hakkama, aga nüüd tuli teine veel. Nende vahe on ka imeõhuke. Võimalik, et see auk läheb ka sinna poldi auku välja, sest poldi august tuli kah kummalist valget oksiidi, tõsi see oli teist nägu kui see roheline korall sees pool.

   

Otsustasin ikkagi kaane maha võtta ja seda õnnetut auku mõnele "vanale kalale" elusuuruses näidata, et näis siis mis saab.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#9

Näita seda õigele alu keevitajale,minul siiani on ühe spetsialisti juures kõik sellist sorti jamad püsiva ja korraliku lahenduse leidnud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#10

Sai siis patsienti lahatud ja üllatuse pakkus ka EGR. See hunnik keset garaazi põrandat ei ole mitte jäänuk maailma koristustalgutest vaid see hunnik tuli välja sisselaske kollektorist, egr klapi august:

   

Imeline japs isegi ei köhinud sellise sodiga kurgus. Hilisemal järelkoristusel tuli teine pool sellist hunnikut veel lisaks.
Aga nagu karta oli, on see plokikaane veesärk korralikult koralle täis, mitu kanalit oli täiesti kinni. See floora ja fauna on seal päris liigirikas, igast august tuleb ise värvi isend. Igav ei hakanud.

   

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#11

Paistab,et sel jahutusvedelikuks olnud tosool(sinine) mitte antifriis,või on auto pikalt seisnud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#12

(24-01-2019, 08:05 AM)hundu615 Kirjutas:  Paistab,et sel jahutusvedelikuks olnud tosool(sinine) mitte antifriis,või on auto pikalt seisnud.

Millest selline arvamine? Etüleenglükoolil ei peaks olema kergeid sulameid söövitavat harjumust...

Küll on selline tülikas omadus metanoolil, mille vesilahuseid kah sinakast kanistritt leida võib...
Vasta
#13

(22-01-2019, 08:10 AM)hundu615 Kirjutas:  ...minul siiani on ühe spetsialisti juures kõik sellist sorti jamad püsiva ja korraliku lahenduse leidnud.

Kas 40a vana alumiiniumi või uue alu puhul?
Siin on suur vahe. 

Mina läheneks selllele kohale tänapäevase keemiaga. Kõigepealt liivapritsiga see koht puhtaks (see peene düüsiga prits muidugi) ja siis mingi sobiv ja kõige hirmkallim 2K asemele. Pärast pisikese freesiga jäägid maha, kui vaja.
See alu hakkkab küll soojaga pisut mängima, aga mitte ehk nii palju, et see 1,5bari ta eest minema lööks.

.
Vasta
#14

Kunagi ühele mootorile 2K augu täiteks pannud ning eelnevalt karestades ja 2k peale pannes kukkus teine pmst peale kuivamist sealt maha. Alumiiniumoksiid mis tekib sisuliselt momentaalselt on lihtsalt selliste omadustega, et sinna ei nakku korralikult midagi.
Kinni sain asjaga nii, et tegin töödeldava pinna õhukese kihi 2K'ga üle ning kraapisin jämeda paberi vms alumiiniumilt oksiidi maha. St nagu vee all karestamine, et epoksiid kattis momentaalselt tekkinud halja alumiiniumi.
Vasta
#15



https://simplesolutionnow.com/easy-weldi...C8oJtV_qY8

Ma pole kindel, et tegemist pole jälle petumüügiga, aga sellisel videol täna silm pidama jäi.
https://simplesolutionnow.com/instructio...SHVCbBgJhQ
Vasta
#16

Seda easyweldi sai juba 100 aastat tagasi proovitud, ei ole petukaup, mul paar varrast ikka riiulis alati on.
Aga samuti tahab, et alu oleks värske ja mis põhiline, kuum. Ehk siis saab väikseid asju teha, mitte maakerat...
Termostaadi korpus vms on max.

Aga ükspäev katsetasin Würthi keretinaasendajat, noh mingi pahtli moodi asi. Ja see juba iseenesest sisaldab alumiiniumi. Ja on lihvitav nagu alumiinimum. 
Ma ei usu, et ta kuskilt ära kukub, aga eks ma teen kuumakatseid veel ka.
Vaku 60 on nimi.
Vasta
#17

Riputan siis pildi üles ka kuidas see olukord lahenes ja milline sai lõpptulemus.
Baltimaade parimad alu keevitajad Madara tänaval lihvisid selle kahjustatud koha välja ja keevitasid kogu selle augu täis. See pildil ülemine poldiauk on puuritud juba selle uue keevituse sisse. Nagu lahkamisel selgus, oli see oksüdeerunud süvik juba jõudnud selle poldi auguni ja kogu ümbrus oli pehme nagu plastiliin. 


   

Ja nüüd küsimus tulevikku silmas pidades; millist jahutusvedelikku võiks edaspidi kasutada, kuna see alu kaane oksüdeerimine on selle mudeli puhul pigem tavaline, kui erandlik nähtus. Patsient siis Nissani toode aastast 1977. Sees oli roheline, aga sellel vaevalt mingi seos selle oksüdeerimisega oli, eks see on tekkinud sinna juba aastaid varem, ilmselt siis kui auto pikalt seisis.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#18

(24-01-2019, 09:09 AM)stihl Kirjutas:  
(22-01-2019, 08:10 AM)hundu615 Kirjutas:  ...minul siiani on ühe spetsialisti juures kõik sellist sorti jamad püsiva ja korraliku lahenduse leidnud.

Kas 40a vana alumiiniumi või uue alu puhul?
Siin on suur vahe. 

Mina läheneks selllele kohale tänapäevase keemiaga. Kõigepealt liivapritsiga see koht puhtaks (see peene düüsiga prits muidugi) ja siis mingi sobiv ja kõige hirmkallim 2K asemele. Pärast pisikese freesiga jäägid maha, kui vaja.
See alu hakkkab küll soojaga pisut mängima, aga mitte ehk nii palju, et see 1,5bari ta eest minema lööks.

.
Nö näed,alumiinium oli ka 40 aastat tagasi alumiinium,sai keevitada küll.Ei olegi aru saand miks pea olematu probleemi puhul vaja nii pikalt heietada ja jahuda,lõpuks päästis ikka keevitus mitte mingi plastiliin!!!

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#19

(27-03-2019, 23:18 PM)spitfire Kirjutas:  ...
millist jahutusvedelikku võiks edaspidi kasutada, kuna see alu kaane oksüdeerimine on selle mudeli puhul pigem tavaline, kui erandlik nähtus. Patsient siis Nissani toode aastast 1977. Sees oli roheline, aga sellel vaevalt mingi seos selle oksüdeerimisega oli, eks see on tekkinud sinna juba aastaid varem, ilmselt siis kui auto pikalt seisis.

Suurt vahet ilmselt ei ole, kuniks vedelik on demineraliseeritud veest ja etüleenglükoolist kokku segatud. Näiteks poes müüdav keskmise hinnaga kraam.  Veel parem, kui destilleeritud veest. 

Punane on küll stabiilne, aga keegi ei oska öelda, ega sel vanal mootoril mõnda säilitusmanustega tülliminevat detaili kusagil veesärgis ole.

Loomkatse toob selguse paraku...
Vasta
#20

vanasti oli ettenähtud vahetada jahutusvedelikku iga 5 aasta tagant. praegustel masinatel 10 aastat. kui ei vahetata,siis tekibki selline reaktsioon alumiiniumi ja jahutusvedeliku vahel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne