Postitused: 184
Teemad: 3
Liitus: Aug 2014
Maine:
6
Oli jah juba liiga kuiv eile hommikuks. Mul nimelt terve auto ülevõõpamine käsil.
Kogu auto puhastasin ära, roostet oli vaid värvi all ja tsingikihi peal. Need kohad tõmbasin siiski haljaks ja roostemuundur peale, üldiselt ei reageerinudki see kuskil suurt. Siis selle eemaldasin, epokrunt otsa. Siis pahteldasin vajalikud kohad, siis täitkrunti 2 kihti. Selle lihvisin ja otsa värv. Ja oligi siis seis, mida kirjeldasin.
Nüüd eile tõmbasin 500 lihvkettaga kogu auto üle, esimese värvikihi siledaks ja kuskilt peaaegu ei suutnud läbi värvikihi närida. Liiter värvi oli veel üle. Audi "tornadorot" punane toon. Pinnavärv, ehk siis lakki peale ei tule. Sellele pinnakale jah läks veel kinniti lisaks.
Kõik oleks ju ilus ja kena. Värv oli nii parasjagu kuiv peale ööd, et lasin tal õues päikese käes veel veidi seista ja siis 500 lihvkettaga lihvisin ta üle. Vaid paaris üksikus kohas tahtis lihvitud värvist rulle tegema hakata aga neid ta ikkagi tegi. Ja siis peale lihvimistööde lõppu ma panin kompressori 6 bari peale, puhusin kõik auto üle, kõik praod ja värgid. Pesin veel silikoonipesuga üle kogu auto ja käisin vahalapiga ka kogu auto üle, et viimanegi tolm värk kätte saada.
Ja siis oligi aeg, et juba 4 päeva tehtud ja viies käimas, et vaja tööle ka minna tagasi. Hetkel võtsin haiguslehest viimast välja. Ja ajapuudusest ei hakanud kogu autot kattekilest lahti võtma ja uuesti kiletama. Ja see maksis valusalt kätte. Sest see mahalihvitud värvi rullid peitsid end kuskil pragude vahel ja suruõhuga välja ei tulnud. Aga värvimise ajal ühel hetkel lendas kõik see jama mul värvi sisse laiali. Kohati nagu oleks liiva värvi sisse visatud, nii kehv pilt on. Muidu tuli ilus ja läikiv, mõne meetri pealt on ääretult kena. Aga lähedalt jube.
Nii palju aega kulunud, et hetkel pole isu uuesti karestada ja kolmandat kihti värvi ostma minna. Tahaks poleerida nii välja, kui saab sest see tolm on sama tooni värvi värviosakesed peamiselt. Prooviks poleerimisega siledamaks saada Saan aru, et vesilihv oleks mõistlik teha aga mis paksuse lihvkettaga seda teha. Ekstsentriklihvijad on olemas suruõhu baasil, seega valida, et kas käsitsi klotsiga või lihvijaga.
Ja kui peale poleerimist jääb ikkagi kehv ja häirib, siis tuleb kolmandat korda uuesti värvikiht peale panna lihtsalt. Aga mitte praegu, liiga töömahukas protsess.
Postitused: 147
Teemad: 25
Liitus: Dec 2009
Maine:
1
Kattekile küljest lööb kuiva värvi lahti, on ka spetskile olemas, mille külge värv kinni jääb. Paber kindla peale minek. Enne tuiset soovitan ka kattekile ja paberi kergelt vahalapiga üle tõmmata, tulemus jääb ka puusaras värvides puhtam. See audi matista üle ja kata uue kraamiga kinni. Tõmba lakk peale. See poleerimine kindlalt töömahukam kui uus värvimine. Kui tahtmine poleerida, siis alla 1500 paberi ei soovita minna. Enne käiamist lase 3000 trizactiga vibraga üle. Odavaid pinnakaid ja lakke fekaal poleerida, jutid ei taha kuidagi välja tulla.
Postitused: 184
Teemad: 3
Liitus: Aug 2014
Maine:
6
Ma esialgu katsun poleerida ja vaatan, mis tuleb. Uuesti ülevõõpamine on juba lihtne, sest alustööd kõik korralikult tehtud ja enam pole vaja kruntida ega pahteldada ega tolmutada ülearu. Saaks ilma katmata ära karestada ja tolmuterad siledaks lihvida (teeks mingi 500 paberiga) ning siis pesed üle ja alles siis katad kinni, kiled kõik värsked ja tolmuta) ja üks liiter värvi selga ja asi korras. Aga praegu enam aega pole, peaks 2 päeva vähemalt võtma selleks.
Värvi ostsin ühest korralikust värvitöökojast. Oli DeBeere pinnavärv ja polnud odav. 60 eur/L + kinniti hind juurde. Vägagi hästi lihvitav/poleeritav selle esimese kihi lihvimise põhjal. Ei suutnud kuskilt 500 paberi ja ekstsentriklihvijaga värvist läbi tõmmata nii, et krunt paistma hakkaks.
Eile enne töökotta minnes kohtusin autode varuosapoes ka trennikaaslast, kes igapäevaselt automaalrina töötas. Tema ütles, et ma laseks sel pinnakal nüüd nädala vähemalt kuivada ja alles siis alustaks poleerimisega. Ja eile oli värv veel selline, et autot sai komplekteerida aga kui tahta, siis saaks terava asjaga lihtsalt kriimu sisse.
Postitused: 4,442
Teemad: 34
Liitus: Sep 2009
Maine:
49
(27-10-2018, 21:30 PM)Tonis454 Kirjutas: Kas keegi happekrundi asemel sellist krunti http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/4cr-1k-k...ml&kat=122 on kasutanud? Värvipoes müüja kiitis kuid ise olen veidi skeptiline.
Tsitaat:Muudab korrosioonis oleva niiskuse süsinikdiosiidiks,
Raud ja sellel olev niiskus peaksid kusagilt leidma süsinikku, et saaks tekkida süsihappegaas. Ei saa aru, ju mul jäi keemias midagi vahele või puudusin koolist sel päeval.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Postitused: 216
Teemad: 0
Liitus: May 2005
Maine:
5
Autoehituse kasutatakse mitte rauda vaid terast milles sisaldub erinevate lisandite kõrval ka kuni 2,14 % süsinikku,nii et on omast käest sinna krundi juurde võtta.
Postitused: 3,619
Teemad: 112
Liitus: Jan 2003
Maine:
34
(27-10-2018, 21:30 PM)Tonis454 Kirjutas: Kas keegi happekrundi asemel sellist krunti http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/4cr-1k-k...ml&kat=122 on kasutanud? Värvipoes müüja kiitis kuid ise olen veidi skeptiline.
ei ole kasutanud, aga ka happekrundid (loe: "aktiivkrundid") on erinevad ja ma ei ole päris kindel, et nad on alati "tõsiseltvõetavad 2k materjalid". Vähemalt 5..10a tagasi oli nii, et Devori happekrunt (ilmselt DeBeer?) oli 2-komponentne ja lisakomponent oli üpris kindlasti kõvendi. Pintaväri happekrunt oli kah justkui 2-komponentne, aga väiksele purgile kirjutati "hape" ning ma ei ole kindel, et see oli ikka kõvendi. Devori happekrunt kattis ok-lt, Pintaväri happekrunt moodustas kirme, mida ilma voolamiseta läbipaistmatuks ei saanud.
Ehk oskab keegi täpsustada - ma ei taibanud toona nt kuivamisaja (sh "kõvendi" / "hape"eraldi ) jms loomkatseid korraldada. Kui mälu ei peta, ei läinud kummagi happekrundi kõvendi (kui ta on ikka kõvendi) plastpudelis seistes käest - mis eristab ainet täitekruntidest-pinnavärvidest, mille kõvendi on hoopis teisest puust ehk "reageerimisaltim"...
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 216
Teemad: 0
Liitus: May 2005
Maine:
5
Ma ei ole küll eriline keemik aga happekrundil ei ole kõvendi vaid on aktivaator.Täitevkrundi üks osa on kõvendi {hardener},happekrundil aga aktivaator{activator} eks nende ülesanded seal krundis on pisut erinevad.
Olles kasutanud pikalt Heckeri asju siis võib öelda et on ikka tunduvalt hullemaid happekrunte ja happekrundil ei peagi olema erilisi katvaid omadusi ,piisab kui lasta õiged kihi paksused.
Postitused: 341
Teemad: 1
Liitus: Jan 2006
Maine:
16
Küsin siinse kogukonna kogemusi ka.
Kui suur on roostetamise oht pärast liivapritsi, kui praeguste ilmadega toon kere pritsist koju kuiva, ventileeritud ja köetud garaaži temperatuuriga +14* ja epokrundi alla läheks max nädal hiljem? Toomise ajaks (ca 20 min. ja 10 km.) keeran koormakatte ümber, et auto taga käru peal täis ei pritsiks.
Küsimus sellest, et kui pole otsest vajadust, üritaksin vältida pleki ja epokrundi vahel veel ühte kihti (roostesurm, happekrunt), mis vähendaks krundi nakkumist. Igaks juhuks ei tahaks seda tööd ette võtta. Ja kindlasti vaja pärast pritsi teha veel väiksemaid keevitusi, mida happekrunt segaks.
Õhuniiskus on praegu väga väike, igalt poolt saab staatilist. Oma varasem kogemus selline, et ka kuude kaupa seisnud pritsitud asjad pole rebaseks tõmmanud. Palja käega halja pleki katsumist saaks ka kinnaste kasutamisega vältida.
Aitäh ette asjalike vastuste eest.
Postitused: 147
Teemad: 25
Liitus: Dec 2009
Maine:
1
Ma tooks kere ilma kruntimata koju. Vee kondenseerumine tekib kerele pritsitöökoja värviruumis samamoodi kui endale koju garaazi tuues. Kodus laseks kere pritsist silikoonipesuga kohe üle. Kui aega tekib lihviks vähemalt plekid väljastpoolt vibraga ja käsitsi 80-120 üle ja kärgketas, see väristab igasugustest õõnsustest liiva lahti, lihvib raua ja liivapuru ning liivapritsikompressorist väljalennanud õliosakesed maha. Kere tolmuimeja ja suruõhukombinatsiooniga puhtaks ja siis alles epo. Oskaja pritsimees laseb plekke kaugelt ja nurga all- nii ei lase plekki kõveraks aga poore roostest väga puhtaks ei saa. Värvija laseb kere õhuga enamvähem puhtaks ja laseb pumbaga epo peale aga seda liiva jääb päris palju igalepoole. Tööstuslik epo ei kuiva tegelikult üldse kaua kui ta kuuma saab, näiteks värvikambris üks pikem kuivatustsükkel või garaazis suure kuuma ahju ääres mõned tunnid. Siis on ta väga hästi töödeldav, peaaaegu nagu täitekas. kuskil külmas garaazis kuivab ta jah nädalaid.
Postitused: 341
Teemad: 1
Liitus: Jan 2006
Maine:
16
Garaaži maha jahutamine tundub sigahea mõte. Muidu eile proovisin, panin ukseklaasi (sealt pealt on hästi näha) õue -14 kätte ja jahutasin maha. Tõstsin sisse +14 keskkonda ja jälgisin. Alguses tekkis peale härmatis ja kadus tasapisi äärtest keskele, niiskust vedelas olekus ei tekkinudki. 4mm ukseklaasi pinnaühiku mass peaks olema suurem, kui 1mm kereplekil - ei teagi kas see on hea või halb niiskuse hajutamise kontekstis. Soojeneb aeglasemalt, kui plekk.
Aga muidu kogu objekt ise on tehnoloogiakatsetusteks ja kogemuse korjamiseks paremate projektide jaoks. Maakodumajanduseks mõeldud UAZ kastika kabiin. Seestpoolt ligipääsmatud mõlgid jäävad isegi ravimata, vbl isegi pahtlit ei tule, jääb nagu on tööriistaks ja noorematele põlvkondadele õppimiseks-harjutamiseks. Primaarne on kõva plekk ja karkass ning peale tuleb epokrunt ja veokavärv.
Liivapritsijatel värvikambrit pole, sealt toon koheselt koju, kasin liivast, silun plekki liivapaberiga, eemaldan siledate pindade keskosast värvi keemiliselt ja/või mehaaniliselt, teen täiendava väikese keevitustöö, sest midagi ikka ilmneb pärast pritsi ja viin värvija kätte.
Ilmselt on tuues temperatuuril -3. Garaaži jahutan kusagile +3...+5 juurde, lükkan kosu sisse ja lasen õhksoojuspumba all liikuva sooja õhuga üles soojeneda.
Postitused: 21
Teemad: 7
Liitus: Sep 2016
Maine:
0
Kuna varsti hakkan ühte Žigulid tegema ja tahaks põhja korralikult ära teha siis panen kirja tööde järjekorra mida plaanisin teha. Eks targemad võivad parandada kui väga mööda olen pannud
1. Vana mastiksi/värvi eemaldamine rellaka/liivapritsiga.
2. Silikoonpesu
3. Buvanooliga pinna katmine 2x, peale seda lihvimine
4. Silikoonpesu
5. Happekrunt
6. Mõne minutipärast täitevkrunt
7. Pinna karestamine ja silikoonpesu
8. Kivikaitse
9. Värv (kivikaitse tuleb ka enne värvimist karestada?)
10. Dinitrol ML või mõni sarnane roostetõrjeõli
11. Mastiks
Küsiks siis ka, et mis eelised on epo-krundil tavalise krundi ees?
Mis firma värve/krunte soovitate?
Mis mastiksit soovitate?
Kust on võimalik hankida Dinitrol ML-i või muud sarnast roostetõrjeõli?
Postitused: 1,774
Teemad: 74
Liitus: Sep 2001
Maine:
14
Kaks asja, mida mina tavaliselt teistmoodi teen:
1. Olen happekrundil rahulikult lasknud ära kuivada enne täiteka pealelaskmist.
2. Värvi laseksin ka kivikaitse alla, mitte ainult peale.
Postitused: 1,496
Teemad: 20
Liitus: Apr 2007
Maine:
50
25-02-2019, 13:27 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-02-2019, 13:30 PM ja muutjaks oli
wagoneer.)
Lase põhjale peale puhastust EPO krunt ja sinna otsa mingi veokasarja raamivärv. Täitekrunt on põhimõtteliselt vedel pahtel(mõeldud enne värvimist nii öelda liivapaberi kriipsude ja asjade tasandamiseks) ja ei hiilga ka eriliste niiskuskindluslike omadustega(läbivate kivitäkete/kraapimiste) korral. Lased märg märjale EPO ja veoka raamivärvi ning kui asi kuiv võid mastiksi peale tuisata. Kui plaanis ka liitekohti või keevisõmblusi hermetiseerida on natuke keerulisem. Heaks tulemiks peaksid EPO-l laskma kuivada. Siis karukeelega EPO üle ja hermets peale. Kallima otsa hermetse saad juba ka kergelt tahenedes üle värvida kui kiire on.
Tänapäevane korralik EPO sisaldab ka roostetamist takistavaid aineid kuid samas ei hakka ta nii reageerima värvidega kui hapekas seda teeb.
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
