[rauljaakervin]

DF on seni pidanud vastu päris hästi. Ei olnud ka päris uus, nn. demomasin.Hind jäi umbes 10 k kanti. Töötunde tänaseks kahe-kolmesaja vahel. Täpset arvu ei tea, kellade plokk on juba läinud vahetusse. Veel vahetatud esisilla tihendid ühelt poolt, hakkas koledamast lekkima. Pidada kah olema üks tüüpvigasid. Rohkem äpardusi pole olnud. Külmaga on ebatavaliselt vilets käivituja. Esialgu polnud plokisoojendust ja oli hulka aega tegu talvise liikumaajamisega. Nüüd olemas ja pääseb ka lund lükkama. Eks ta on jah...hiina asi. Selles mõttes, et paljud hoovad/kangid on ebatäpsed, paigutus pole vast kõige juhisõbralikum. Samas seni kõik toimib. Esisild ja roolivõim..25 nagu vääriline vastane talle pole.

[mellpoiss]

Kui juba on otsapidi turuplatsiks läinud, panen oma sooviloo ka kirja.
"Burzuidest" saeraami omanikke on siinkandis näha olnud, kas keegi neist oleks valmis mulle tasu eest mõned plangujupid lõikama.
Plaan oleks üks talavahe veel "põrgulistele" kasutusele saada. Talavahe 1,6m, täita vaja ca 6jm, paksus võiks olla ca 5,5-6cm, laius 20+cm. Ehk siis näiteks 20 cm laiuseid 1,6m pikkuseid juppe oleks tarvis 30tk, laiemaid vastavalt vähem.
"Linnamehena" ei oska servamata plangu ostusooviga kuhugi pöörduda, nelikant ei sobiks "ansamblisse".



Suuri teeneid vanatehnikavallas ette näidata pole aga ende paari tosina eluleputitatud pisikese "põrgulisega" päris nullipoisiks ka ei tohiks jääda. 



500+ni tea kas jõuangi?

[PlyVal64]

... palju sa selle "lastevägistamisega" ka teenisid? Nagu PÄRISELT???  

https://www.youtube.com/watch?v=PgfdspCK1Rs

Mis Sa tahtsid selle videoga öelda? Et kui söötis maale on kasvanud puistulaadne asi peale, siis on selle põlluks tegemine "Metsa" tapmine? Mina pole kunagi seda tänaste klakööride möla teemal "aastane mets on ka mets" millekski pidanud. Eestigi on täis söötis võsasid. Ja selge on ju see, et noore metsaga "täna ja praegu" ei teeni mitte midagi aga põllumaaga teenib. Ja see on ka tegelikult Maailmas suur probleem. 

Aga kui Sa mõtled, et tegemist on poolearulistega, kes korralikku materjali eraldi ära ei kasutanud, siis jah! See ongi Looduse mõrvamine, luuüdini ebaviisakas suhtumine, ehe tiblalik "me ei vaja ande, me võtame need ise" ja Araali meri on ära kuivanud, Kalifornias räme veekriis, Hispaania janus ja lage jms. 
Hollandlane, taanlane, rootslane, sakslane, austerlane ja muu oleks kõigepealt "energiavõsast" hakkepuidu/biomassi teinud ja siis uudismaad kündma kukkunud. Kas ja kui "roheline "selline mõtteviis on kogu masinate valmistamise energia ja kulutatava diislikütusega võrreldes, on täiesti eraldi teema, aga sakslased teevad näiteks nii (reaalne puude põld) või Iirimaal nii, pärast nendest kuivadest kimpudest hake/küte? 
Kui meil kasvaks bambus vms ülikiire kasvuga tegelane? Pilliroog on aga see on ikka lahja mant, jubedalt tekitab tuhka ja vajab jällegi parajat eritehnikat kogumiseks ning häid talveilmasid. Kui tahad muul ajal ka roogu lõigata, on teatavat laadi kergtehnikat tarvis. Iseendal on lihtsalt mõnikord keset suve selline seis, et meri tuleb toataha ja peale seda on kogu suvine kuivuse "kasu" käega pühitud. Mõni aasta on pikalt kuiv aga siis ei julge metsa ega roogu minna, sest tuleoht on meeletu. Paremal nähtavat noorendikku, mida kipub juba hektari kanti ning muudkui tuleb ka juurde, pean ka hakkama millalgi seest rookima et kasvama jääv parem tuleks. Ja teetamm on tehtud nii, et seal sees on pikalt vana aiavõrk koormuse jagamiseks ning armatuuriks ja peale sai veetud hulga kruusa. Nüüd ka juba kamar ja roo risoom on ka hea armeerija, mis enam-vähem murutraktorit ja mererohuga haagist aastaringselt kannab. Ning tammi laius ongi võrgu kõrgus ehk 150cm!!! Kuna 25-laadne on olemas aga oluliselt kergem, siis mitte midagi nõukatehnikast mulle ei sobi - kõik on suurem ja raskem (ja kohutavalt palju koledam). 

Jah, praegu on see tamm mul vist päris korralikult ära külmanud ja seal võiks isegi mõne suuremaga katsetada... Ja jõuamegi vahelpeal tekkinud toredate ja reaalsete metsateo-teemade juurde! 
Esiteks: enamusel on see vana tehnika iidamast-aadamast ja seega peale ksf!Luige noori "poisikesi" peaaegu pole. Enamus terve elu vaid ja ainult sellise tehnikaga koos elanud ja sellele vastavalt on juba ka teed kui töövahendid! Kes teeb DIY'd, osad plaanivad ka uut asja osta jne. 
Teine, mis silma torkab, et metsad on siis ka suure tehnika põhiselt spetsiifilised: kes teeb teid ja peab neid hooldama, kuna enamus on maamehed ja elavadki "metsas", siis kütet tehakse talvel, kui muud põllutööd teha pole jne. Aga kasvõi nende metsateede hooldamiseks on targem soetada kergem tehnika, millega saab varem peale minna, kui raskega? Ehk enne "russiga" pealeminemist on mõistlikum teed hooldada sellesinase 25'ga? 
Ja seesinane "russ" võiks siis ikka  selline olla ja välja näha - mis on ka tegelik reaalsus äsjase vaatluse põhjal Vooremaal! On see "odav"? Ma kohe teadlikult vaatasin selle pilguga ringi ja need jäledad roostekäkid seisavadki puuall, sõidavad ilusad uuemad ja päris värsked ruut-tuledega Russid, siis lükati talujuures lund ühe TYMiga ja teine tundus "Hiinlane" olevat etc. Siis SEISID õuedel restaureeritud vanakesed, kellest ilusaim oli leekivpunane MTZ-52 ühe metsavedaja taluõuel jne. Need väga tööriistad tundunudki olevat, sellised sõiduvõimelised iluasjad pigem.  Aga see, millega tööd päriselt tehakse ehk teid hooldatakse ja põldu peetakse - ulme! 

Ja rääkides, mis ei oleks "rögisev roostes roppus", siis vähemalt selline peaks mistahes müüdav ja hobiks ostmist väärt tehnika välja nägema. Aga nüüd tuleb hakata sellele kõike töövahendeid juurde ostma, sest eeldus on, et "midagi pole". OK, ostad KBst odavalt vanu asju, tassid neid veoautoga üle Eesti omale õuele kokku, paned kogu aeg puhast raha alla ja lõpuks liidad kulud kokku - koos krusa kuludega oleks võinud midagi väiksemat-uuemat või päris uut osta. Ja kui see kena aiakaunistusena seisev kolakas on ikka "pärislet -päriselt natuke liiga suur reaalseks tööks", oled mõttetult maksnud, kui just vanatraktori kokkutulekule sellega ei törista. Sama ka sellise vägeva ja isegi suisa kena DIY-metsarussiga! Jah, see ongi absurd, et mingi mikroroomikust metsaveotrakats, pool-pullitegemise traktor-ATV ja suur jõhkardist päris tööriist maksavad samapalju aga kuhu selle kolakaga minna peale lageraielankide ja kinniste RMK-teede? Kus kurask ma sellise nähtava plekist viilhall hoiukoha/remondihalli välja võlun? 



EDIT: lihtsalt jäi ette klassika tegelikus elust, küll aastate tagant ja seisab ju täiesti suvalises kohas, kus katki läks:

Hetkel omal jõul ei liigu. Kaks aastat tagasi külmaga läks mõraseks plokikaas. Asendatud uuega, kuid pole oskuste puudumisel lõpuni kokku pandud. Jupid kõik olemas. Oskaja saab masina kokku tagasi. Sobib ehk ka varuosadeks. 

[meli666]

Ja rääkides, mis ei oleks "rögisev roostes roppus", siis vähemalt selline peaks mistahes müüdav ja hobiks ostmist väärt tehnika välja nägema. Aga nüüd tuleb hakata sellele kõike töövahendeid juurde ostma, sest eeldus on, et "midagi pole". OK, ostad KBst odavalt vanu asju, tassid neid veoautoga üle Eesti omale õuele kokku, paned kogu aeg puhast raha alla ja lõpuks liidad kulud kokku - koos krusa kuludega oleks võinud midagi väiksemat-uuemat või päris uut osta. 

Ega nüüd paksult peale lastud läikiv värv veel asja uueks ja käiguosalt heas korras olevaks ei tee. Värvitud ka viletsasti, nii et esirehvil värvinire jookseb.
See juba näitab suhtumist remonti ja paneb kahtlusi tekitama. 
Võrus Kose teel on, oli, pole ammu käinud Värvitud Traktorite pood. Remonti tehti ka paksu värviga. Suurelt jaolt korralikult enne ära pestes isegi mõne õlilekke kõrvaldas nii ära müügiks.
Nüüd jõuame sinna, et ega värv metsast puid ära ei too, ikka liikuv osa.
Uue traktori ostuga peab ju ka veel haakeriistad juurde vaatama.
Jätaks nüüd hetkeks kõrvale rögiseva või uue traktori ostuplaani. Mõtlekski nendele muudele vajatavatele asjadele. Ütleme siis lülidekett metsas kasvavast puust, kuni siin eespool räägitud halgude ladustamiseni.
Seega esimene asi saag koos varustusega, et puu maha võtta ja laasida. Samuti järgata, kas küttepuu või palgi mõõtu.
Teine asi siis traktoriga või raudhobuga väljatoomine laoplatsile, õuele vms.
Kolmandaks siis puude lõhkumine. Vat siin tuleb mängu veel omaette nüanss. Sellele kulub arvestatavalt aega ja enda võhma.
Oleneb nüüd väljaveo tingimustest ja kaugusest. Aga vähemalt enda klassikalise levinud tavametsa tingimuste korral võtab tahahaagitud palkidega või puukoormaga haagisega väljasõit kõige vähem aega.
Langetamine, laasimine ja järkamine kindlasti kauem, samuti halgudeks lõhkumine.
Seega ostes ilusa 20K traktori, mis aitab ainult ühe lüli küttepuude teost katta ja ülejäänu peab tegema hiina sae ja vanaisa pärandkirvega, sest raha sai otsa. Mis oma töötunni ja tervise hindamisest, mugavusest saab sellisel juhul juttu olla?
Muuseas, sain ka seda 100.- saage proovida. No raske nagu vana Partner 5000. Lõikekiiruses jääb ka tuntavalt alla. Vibratsiooni näitajad ka ilmselt kõrgemad.
Reaalselt, kui ikka metsa majandamiseks läheks ja päevade viisi tööks nädalavahetustel, siis see profisae summa tühine, kui juba 20K kulutada oleks.
Ehk siis minu nägemus ja kogemus küttepuude teo lülideks jagades. Kus iga lüli võiks olla niiöelda võrdne, et asi võimalikult mugavalt ja kiiresti ära teha.
Kokkuvõtteks, see rögiseva sitamaja peldik kuldnokapuuriga T-40 mugavust sarjates, et peab küliti sisse käima ja ei ole nii mugav peale astuda. Tervikust puudeteost on seal kabiinis veedetud tervistrikkuv aeg väike võrreldes näiteks pärast kirvega puid tagudes.
Lihtsalt minu nägemus, aga 20K paneks uugama nii. Profisaag koos varustusega. Traktor kasutatud, kas siis venelane või selle vastumeelsuse tõttu ka läänekas. Tegelikult võttis karbi lahti niiöelda kasvõi teemaalgataja ATV palkide väljaveovõimekus. Ja kindlasti halumasin. Kui aga palju ka jämedamat materjali, haaba näiteks, siis kineetiline või korralik kiire hüdrolõhkuja mitte aga paarisajane hiinakas. Lisaks veel kuna vähemalt enda metsas ei ole enamus küttepuu, siis ka lintsaeraam. Usun, et kasutatuna aga täitsa toimivatena saaks selle hinnaga komplekti vabalt kokku.
Miks lintsaeraami endale veel lisaks panin. Sest, kui juba metsamajandamise hoog sees on ja aega ka jätkuks, siis saab materjali väärindada ja kasu saada. Laudade lõikusest järgi jäävad pinnud aga kütteks. Jah, see kõik aga vajab aega, tahtmist ja tervist.
Eespool tunti huvi Dongide vastu. Olles neid üle nelja aasta remontinud, siis mõned tähelepanekud.
Hüdro- ja roolivõimu pumpade vedu halva lahendusega, kipub lõhikuga sälgu ära sööma. Ei ole nuudiga lahendus nagu venelasel.
Esisilla veo kardaani kuulid. Kipub kuulipesad ära sööma ja siis tõmbab ringi.
Veepump mõnel isendil annab otsad juba 300 töötunni juures. Kui kapotiall vaataja ka pole, siis radikasse käiv tiivik ei ole haruldus.
Nagu siin eespoolgi häda oli, esisild. Käänmike tihendid. Seal selline vilt, mis korjab vee endasse, seega rooste taga. Simmerid aga kulutavad käänmikku flantsi sooned, seega õli jookseb sillast välja. Malm ise ka selline mulliline. Liivapaberiga ja uute simmeritega saab siiski mõneks ajaks abi.
Difri luku võlli väljund tagasilla allääres. Kasutamisel kipub kummirõnga ära kulutama, siis aga õli leemetab. Vahetuseks terve tagasild laiali.
Esisillast veel rääkides. Laaduriga traktor ahnitsemist ei kannata. Kui suur osa traktoriga punnimisest käib läbi esisilla, siis külgreduktoril hambad maas.
Laaduri raami kinnitusrauad mittetäpsed, poltide sobimiseks avadesse need ovaalsed tehtud. See aga kajastub selles, et isegi polti surmapiirile kinni keerates jääb laaduriraam traktori küljes ikka mängima. Sidurikoja kinnituspolte seega lõhkuv lahendus.
Kunagi oli ka metsaveol mõistmatu juhus. Masin liikus ragisedes. Lahtivõttes esisillas rummu külgülekandel üks hammas maas, difri taldrikul sama. Selgus veel, et ka tagasilla diffri taldrikul hammas maas. Kes teab, kuidas see võimalikuks sai. Jääb vaid oletus, et äkki pori sees õiendades jäi kinni ja selleks päevaks loobuti. Järgmisel päeval minnes olid ehk rattad kinni külmunud. Lahti saamiseks gaas põhja ja äkki sidur ülesse.
Hüdrojagaja lisaväljavõtted kippuvad lekkima.
Rippsüsteemi kaas ja õlakud nõrgad, ettevaatust haaratsiga metsas õiendades. Eriti kui laadur ka ees.
Need siis sellised suuremad vead. Mitetöötav tahhomeeter, kütusenäitaja jms pisivead.
Hobi korras tegelikult ikkagi kestab ka, kommunaali läinud 3 Ivani masina peal päev otsa, häda häda otsa.
2008 aastal ostnud ja 186 töötundi teinud omanik oli aga aastal 2017 igati rahul masinaga.
Ahjaa, DF 404 originaal kabiiniga. No müra sees dohhuijaa i bolse. Muidugi kangide, pedaalide ja muu kohalt nii hõredasti tihendatud ka, et varblane lendab sisse. Lae, poritiibade ja armatuuri plast nagu mootori käimist võimendav kõlar. Miskist mürasummutust küll liimitud on, aga see nahka ajades pudeneb ise ära.
Poolakate eurokabiiniga juba meeldivam.
Isiklikult soojast kabiinist T särgi väel nagu siin räägiti, üldse metsateol ei unista, eriti kui pidevalt väljakäimine. See külma sooja tuulutamine kerele head ei tee.

[maisalup]

Väga asjalik post see viimane, tegi tuleviku valiku tunduvalt lihtsamaks

[meli666]

Väga asjalik post see viimane, tegi tuleviku valiku tunduvalt lihtsamaks

Traktori valiku osas? Tegelikult on ka nii, et kui igapäevaselt neid remontida, siis tundubki kõik halb. Siiski on Donge eestis müüdud üle 500 ja enamus on nendega rahul ikkagi, selle raha eest asja küllalt.
Niisama on keskmise tasemega Bransonid ja Zetorid. Võiks rääkida veel Bransoni populaarsest esisillanõrkusest ja Zetori konditsioneerist, mis suvel tehnilise iseärasuse tõttu kinni jäätub ja päeva lõpuks trussikutest ikkagi tuleb higi välja puserdada.
Aga tehnika uueneb pidevalt ja kõige uuemate nüanssidega enam kursis pole ja tegutsen juba teise tööga.

[rauljaakervin]

Jaa. Nimekiri võimalikest vigadustest, mis minu Dongi võivad tabada oli pikk ja kahtlemata asjalik. Teab edaspidi, mida võiks rohkem silmas pidada. Aga nagu juba räägitud, oma nimekirja saaks remondimees kokku iga margi kohta. Lihtsalt odavama otsa masinatel on see vbl mõnevõrra pikem. Tundubki täitsa loogiline.
Igatahes minu mõneaastane kogemus DF-ga koduse hobitraktorina on seni ikka pigem positiivne.

[meli666]

Dong Feng 354. 
Haakes Kilingi-Nõmme Hevo meeste tehtud väiksem haarats. Neelud käivad ka sama firma vintsi järele. Pole veel selgeks mõelnud, kumb vints parem on. Kas see, mis toimib komplektis olemasoleva haaratsiga vôi eraldi vints.

Ära siis haaratsi vahele hammustatuga ahneks mine. Rääkisin murduvatest rippsüsteemi õlakutest. Teistele ka pilt, miks nad nõrgad on. Tegelikult on see ka parendatav, võlusõnaks selline moodustis, nagu kahvel. Küll tuleb see ise leiutada, poest seda ei võta. Vene traktorite tõmmitsaid saab ka sobitada.
   
Hevo vints vähemalt minule tundub olema liialt kiire tirimisega. Tehnilisi lahendusi ei tea ja kas seal ka mingi turvasidur vahel on. Kui palk aga otsapidi mingi teise puu juurekaela taha peaks jääma, siis võib päris huvitavaks minna trossi pingsuse muutumisel pillikeeleks ja välgukiirusel kangi väljalülitamise vajaduse vahel.
Killuplatsil on kõik kena videos, paarikümne meetri kauguselt metsas kerides on asi teine. Reaalsus, nagu meil siin üks Ksf tavatseb öelda.
4 tonni on arvestav jõud, et rippsüsteemi kaane külge kinnituva kesktõmmitsa abil see purustada. Eriti, kui plaat alt maasse toetatud, siis kogu tirimisvalu saab kesktõmmits suures osas enda kaela.
T-25 taga see kesktõmmitsa kronstein samuti õbluke.

[maisalup]

Neid donge mõtlesin jah. Nüüd jäi kaalukausile sèe väike 421 bellaruss ja kasutatud 40-50jaapanlane. Või välismaalt tuua mõni pisike kasutatud päris traktor https://www.mascus.ee/pollumajandus/kasu...6egag.html

[muska71]

lühikokkuvõte,et paarkümmend tundi aastas tööd osta 20 kilo pill siis kui enam raha kuhugi panna pole.lagunevad ikkagi ja kes teab mis tasemel ka hooldus on.käisin toikariga sügise hoolduses ja 200 arve,hiljem ise hooldasin piduriliugurid.esi parem oli 5+ esi vasak määre kivistumas,taga vasak alumine kinni ja sai liikuma ja ülemisele määret,taga parem mõlemid täiesti kinni,kruustangide vahel meelitades hakkas liikuma ja sain korda.lehel oli kirjas,et taga alumised liugurid kinni.esindus oleks uued liugurid müünud 30-50 pidur + see junn kuhu liugurid sisse lähevad+tööraha.nüüd mõni nädal tagasi hakkas tagaluugi hinged rõvedalt kriuksuma,ka uste hinged määrimatta.õli ilmselt filtritega vahetati ja ilmselt kõik,auto oli elkes mustamäel 3-4 tundi sees.

õhkjahutusega 25 ja 40 kõige etemad masinad hobikorras mõnikümmend tundi aastas töötada.

[maisalup]

No mul muud hobid ka mitte ainult küttepuud. Puu äri ja väljaveo äri pehmelt maalt ja kitsastest oludest pluss põllumajandus ning arvestusega, et kui asi suureks ei lähe, siis kasutan seda mõnusasti 20 aastat mitte ei hakka 5 aasta pärast uut igatsema. Sama hiinlane on 14 000 ma usun, et same kasutatuna on ikka 2x rohkem masinat pluss deutz mootor tunduvalt ökonoomsem ja hea käivituja iga ilmaga...

[pkmp]

lühikokkuvõte,...

õhkjahutusega 25 ja 40 kõige etemad masinad hobikorras mõnikümmend tundi aastas töötada.

Siinkohal ei saa suud pidada.

Mul majapidamine 12 hektarit küttepuumetsa ja põllujupike.
Mul oli ka T40. Olgu õnnistatud see hetk, mil pähe laekus mõte sellest lahti saada. 
Läks "elusana" mitte vanarauda.


Nüüd on juba hulga aastaid ISEKI TU2100 ( "otse Jaapanist, otse Lätist" kasutatud) ja absoluutselt mingit isu ega nostalgiat pole ei selle T40 ega T25 järele.
Hinnavahe tollel hetkel oli ca 2-2,5 k€
Tänan ei.   Nende aeg on läbi.  EI ole need "kõige etemad", ei ole.

[pkmp]

 Kui aga palju ka jämedamat materjali, haaba näiteks, siis kineetiline või korralik kiire hüdrolõhkuja

Kuna kineetilised lõhkujad on minu leivanumber, siis täpsustaks kohe selle väheke vildaka arvamusega lause:

Kui on palju jämedat, siis see ei ole põhjus kineetilise poole vaatamiseks, palju jämedat tekitab eraldi oversize hüdrolõhkuja vajaduse.

Kineetilise eelis tuleb kiirusest ja mahust, kui aeg omab mingit väärtust ja puidu mahtu ka piisavalt kogub, siis tasub hoorattamasinat uurida.

[v6sa]

lühikokkuvõte,...

õhkjahutusega 25 ja 40 kõige etemad masinad hobikorras mõnikümmend tundi aastas töötada.

Siinkohal ei saa suud pidada.

...
Tänan ei.   Nende aeg on läbi.  EI ole need "kõige etemad", ei ole.

Ma ka siinkohal täpsustan, et ülalmainitud lihtseadmed on kõige odavamad vaid juhul, kui A: on teadmised nende remondiks ja töövõimeliste varuosade väljasõelumiseks kaubandusvõrgus müüdava saasta hulgast ja B: tahtmine seda kõike hobina teha.

Kui emb-kumb ei ole teemaks, on sobivamaid lahendusi. Sest odav ei võrdu parim.

[PlyVal64]

lühikokkuvõte,...

õhkjahutusega 25 ja 40 kõige etemad masinad hobikorras mõnikümmend tundi aastas töötada.

Siinkohal ei saa suud pidada.

Mul majapidamine 12 hektarit küttepuumetsa ja põllujupike.
Mul oli ka T40. Olgu õnnistatud see hetk, mil pähe laekus mõte sellest lahti saada. 
Läks "elusana" mitte vanarauda.

Nüüd on juba hulga aastaid ISEKI TU2100 ( "otse Jaapanist, otse Lätist" kasutatud) ja absoluutselt mingit isu ega nostalgiat pole ei selle T40 ega T25 järele.
Hinnavahe tollel hetkel oli ca 2-2,5 k€
Tänan ei.   Nende aeg on läbi.  EI ole need "kõige etemad", ei ole.

Lõpuks tuli ka üks natukene moodsamale ja kergemale "raske" tehnikale üle läinud kaasfoorumlase arvamus! Olgu õnnistatud ka see ajahetk siin foorumis!!! 

Ma kogu aeg mõtsi, et kuhu kõik need väiketraktorid siis ometi on kadunud   Näed, et vanad müüakse ja uued tuuakse peale + ise toodud masinad aga siin käib jutt vaid vanast nõukatehnikast. 
Aga palun siis "võrdlust", mis ei saa kuidagi olla aus, sest tehnika on väga erinevast klassist!  Ma saan aru, et teeb ka metsatööd?

[PlyVal64]

lühikokkuvõte,et paarkümmend tundi aastas tööd osta 20 kilo pill siis kui enam raha kuhugi panna pole.l

No mul muud hobid ka mitte ainult küttepuud. Puu äri ja väljaveo äri pehmelt maalt ja...

Ja uue mistahes a'la 20K kandis tehnika soetamisel saab rahakulu pika aja peale venitada ja IGA kuu kulu on siis nii väike, et VÄHEGI mahulise hobi ja pisikese TÖÖ peale tasub see asi puhtalt rahaliselt ära! Siis on sõltuvalt sissemaksust elik vana mõeldava tehnika hinnast see 200€ ümber. Tallinnas ei saa selle eest enam 1-toalist 16-ruudust ühikatuba ka üürida!!! 
Kui jutt oleks suurusjärk 50K€, mis teeb kuumaksudeks ja muudeks kuludeks 700-1000 eurot kalendrikuus, hakkab asi "tasuma" vaid tõsise äri puhul. Üürinäide - näiteks äsja leidus ühe ksf!i pere kilulinnast väljas asuva majapidamise jaoks hetkega üürilevõtja sellest summast suurema raha eest!!! 

Ehk maal saab selle summa eest täitsa korteri OSTA, mille eest linnast 30 kilti väljas korralikku uuemapoolset maja kuus üüritakse... Linnas on praegu 450€ üür vaat et hea diil heas kohas ~50-55 ruudulise korraliku korteri eest! Mul poiss maksab sellist raha...+ kommunaalid! Samas on klassikaline "viimase majamudeli" Palivere-KeTe  3-toaline soe elamine (koos metsadega siis...) olemas kesklinnast 90 kilti kuu kuluga aastaringselt ~120€. Ok, vanaema/ämm elab-elaks ka. Need siis võrdlusnumbrid maa/talumeestele-kaasfoorumlastele, kes äkki pole väljapääsmatute kuludega kilulinnas kursis! Ehk ärge PALUN targutage teemadel "Kuu kulu 200-300 eurot on vastik rikkur!!!"  Me oleme sunnitud natuke teistmoodi ja teistsuguste numbritega teistsuguses keskkonnas (peamiselt ruumide olemasolus/kasutuses) mõtlema... Kas sõidad iga tööpäev 200 kilti, kulutad 3 tundi sõidule ja 350€ kütusele või üürid tööle lähedal korteri - rahakulu on sama, AEGA jääb aga raha teenimiseks rohkem! Ehk linnas jääks iga päev 2-3 tundi rohkem aega "russi" remontida...  
Tulge maapeale ja tänasesse päeva!!! 

Juba vaikselt hakkab viimastes postitustes ksf!ide poolt ka seda mõistuse häält ja reaalsusega kohandunud suhtumist "kuulma". Kohati on see lihtsalt räigelt pragmaatiline ja ei allugi päris tavaloogikale. Suurem ei ole parem, odavam ei ole kokku odav jne. Kuna tegu on absoluutnumbrilt suurte rahadega, siis "pulli pärast" kahe 100-eurose mootoriga sae ostmisega ei ole midagi võrrelda! Reaalselt tehakse isegi kuni 1000 euroga pulli ja väga ei nuteta, kui asi välja ei tule. Aga 3-4K€ on juba väga palju raha. Sellise 100-eurosega jätan mingis pikemas ajaühikus a'la aastas 5 pudelit normaalsemat konjakit joomata ja olen juba rahaliselt plussis. 1000 kokku hoida on keerukas ja 5000 juba võimatu. Mina oma kunagise suitsetamise mahu juures olen 30 suitsuvaba kuuga mitte kulutanud ~7000 eurot! Üle ei jää midagi, ei oska koguda kahjuks... Aga tänastes hindades läks 250-270 raha iga kuu suitsule! Selle raha eest kuus teatud liising-ajaühikus ma võiks omale vabalt RaudHobu "lubada"??? Ja täpselt nii arvutamegi ja kohandame oma tarbimisi, k.a. metsatehnika kasutusharjumust!!!

[pkmp]

lühikokkuvõte,...

õhkjahutusega 25 ja 40 kõige etemad masinad hobikorras mõnikümmend tundi aastas töötada.

Siinkohal ei saa suud pidada.

...
Tänan ei.   Nende aeg on läbi.  EI ole need "kõige etemad", ei ole.

Ma ka siinkohal täpsustan, et ülalmainitud lihtseadmed on kõige odavamad vaid juhul, kui A: on teadmised nende remondiks ja töövõimeliste varuosade väljasõelumiseks kaubandusvõrgus müüdava saasta hulgast ja B: tahtmine seda kõike hobina teha.

Kui emb-kumb ei ole teemaks, on sobivamaid lahendusi. Sest odav ei võrdu parim.

Ma reageerisin sõnapaarile "kõige etemad masinad "     Kui on jah igasugu muid lisatingimusi, seletusi, klausleid ja paragrahve aga siis oleks reaksioon ka teine.

[viplala]

...ma võiks omale vabalt RaudHobu "lubada"??? Ja täpselt nii arvutamegi ja kohandame oma tarbimisi, k.a. metsatehnika kasutusharjumust!!!

Aga arvuta ja kohanda enda jaoks ja anna minna selle hobusega, mis sa tühja säutsud niisama.

Kui kõik on elus olemas ja on jäänud ainult see 20k metsatehnika peale panna, no miks mitte siis. Ma jookseks esimesena siit seltskonnast poodi ja haaraks midagi ligi. Tegelt valiks suurusjärgus 40k. Aga...

Täna ja homme ja arvatavasti pensionini ja sealt edasigi, pean mina kui ka paljud teised kaaluma prioriteete. Kas panna majale uus katus, või vahetada välja traktor. Kas soojustada maja vahetada välja traktor. Kas ehitada uus aed, uued väravad, nii aiale kui garaazile, kas vahetada välja auto mis laguneb kätte ära või peaks ostma uue pesumasina ja laskma ahju laduda, kesküttesüsteemi paigaldada. Kas peab hakkama lapse hariduse eest maksma ja kas teha veel mõni juurde või vahetada välja traktor. Kas lõpetada asjade liisimine ja istuda edaspidi vana teleka ees, vana arvuti ees, vana nõudepesumasinaga kuni see saba annab või vahetada välja traktor. Äkki paigaldaks päikesepaneelid katusele või alustaks oma äri kuna tööd ei ole lähedal kodule või  vahetada välja traktor.

Tegemist ei ole vaesusega alati. Inimeste prioriteedid on tihtilugu mujal kui selles, et talvepuude kättesaamiseks peaks hakkama 20k välja köhima kui seda raha võiks teiste tähtsamate asjade jaoks kulutada.

Ja üleüldse, see teema kistakse iga jumala kord Ply poolt sinna, et las ma räägin teile kuidas te elama peate. Vabalt saaks ju arutada niisama ka igasugu tehnika üle, nii raudhobuste kui jong dengide ja tsinkplekkpangede üle. Selleks ei pea teiste ellu oma nina toppima.

[v6sa]

...
Ma jookseks esimesena siit seltskonnast poodi ja haaraks midagi ligi. Tegelt valiks suurusjärgus 40k.
...

Mind huvitab, milline Su ideaalvalik oleks.

Mina võtaks mõne elusa Valmet 6400 Mezzo turbiinsiduri ja reeverskabiiniga, haagiks järgi Oniari kümnetonnise, saeks-lõhuks Japa topeltmootoriga masinaga ja lõhutud puud laoks katusealustesse paarikandistesse kontreineritesse, mida seesinane Valmet suudab tassida. Umbes 35 k€, kui olla väga valiv. Traktor ja halumasin oleks pruugitud Soomest, haagis ilmselt uus, kuna kasutatuna elusaid ei liigu. Aga, miks mitte, mõni kaheksatonnine rummuveo ja liigendtiisliga kasutatud Tume.

Saematerjali saeb teenus, mulle see töö ei istu Staabeldamine ja kasutamine on teine tera, seda ma võin teha küll. 

Aga mul on saska, hübriidruss ja Krooks ning paar isetehtud käru. Üldiselt olen rahul ka nii, kuigi palgimaterjaliga on liiga palju lolli sekendamist kettide-trossidega.

[viplala]

Mind huvitab, milline Su ideaalvalik oleks.

Samuti kasutatud Valmeti/Valtra, aga selline kus on taga/katusel haarats ja giljotiin. 

   


Haagise marki ei oska paugust siin pritsida, see väga tähtsust ei oma ka. Lõhkujaks vaataks midagi sellist koos Rebakiga, viimane on olemas juba...



Puud läheksid samuti otse konteinerisse. Ma saan liikuda enda juures tõstukiga kuni katlani. Konteineri suurus oleks piiratud umbes 1,5h x1,5 x1 kuupi. Suurema rõhu paneks esialgu traktorile ja haaratsile, haagis ei oma minu puhul erilist tähtsust, mul algmaterjal olemas, saaks ka teha vajadusel.