[maisalup]

Rohkem saab alati pigistada... stihl pigistas 50ccm välja 4kw

[JaakH]

mul just lahkamislaual Jonsered cs 2234 aga mitte pole see mis birka peal ja starteri kaane kirjas tuleb välja et keegi on teinud selle võimsamaks lausa 40 kuubikuliseks, ise ka üht jonseredi tuunisin nii kui saagedest suurt midagi ei teadnud, lõpptulemus oli efektne kokku
jooks

[JaakH]

Jonsered 2040 turbo on oodatud mu juurde, kas kokku jooksnuna või juppidena, samuti ikka ja jätkuvalt otsin McCulloch Titan seeriat
40 
70

[veix__]

Jonsered CS2137 ja McCulloch CS330 osadega pole midagi teha?

[viplala]

Ostsin huvi pärast mõned teemantpulgad millega saagi teritada. Käivad nende pisikeste kiirfreeside otsa, või kuidas neid nimetatigi...dremel vms. Ulmeliselt head asjad on. Ma enne proovisin mingeid teisi pulki käiakivist, aga need kulusid mõõdust välja ja saehammas muutus pidevalt. Teemantiga ei kulu. Sae viskad kruustangide vahele ja sutsti on terav. Saagi ei pea isegi pöörama nagu viiliga, et käsi õige oleks. Võiks aega võtta kui kiirelt teritamine käib, aga momendil ei viitsi. Igatahes kordi kiiremini kui tavalise viiliga. Mingit vahet pole, kas hammas on naela saanud või mitte. Nühkima ei pea nagu viiliga, võtab nigu võid. Hammas jääb väga, väga terav.

https://www.aliexpress.com/item/5pcs-Dia...05624.html

Nonii, aega vahepeal natuke mööda läinud ja ma olen pidanud mõned korrad metsas olles viiliga saagi teritama. See asi sai koheselt selgeks, et taolise jama jaoks pole mu õrnad käekesed enam loodud ja koheselt peab mingi muudatuse sisse viima. Kuna ma tahan asju kohe, nüüd ja praegu, siis jäid evolutsioonilised muudatused mu käekestega mängust välja ja läksin hoopis teist teed lahenduse juurde.

Kõigepealt ostsin suvalise UPS'i Ostast, mingi 6 euriga. Akusid sees üks ja 12v.

     



Aku kiskusin seest välja, see oli nagunii õhtal omadega, samuti rookisin sealt välja kõik ebavajaliku igasugu pistikute ja juhtmete näol ning tõin aku otsad takka välja. Seejärel liimisin ja kruvisin upsi taha ühe 220v pesa ja ühendasin seest poolt nende kahe otsaga mis seda voolu muidu välja andsid.

   

Riiulis vedelesid parasjagu ka mingid krokodillid üsna peene juhtmega. Need sobivad sinna nagu rusikas silmaauku. Kuna seal ampreid eriti ei ole, siis töötavad juhtmed kenasti. Kui ma proovisin, siis frees käis ringi kenasti, kõrva järgi ka õigete pööretega. Saagi teritas nigu muiste, mis sa hing veel tahad. Järgmisel korral metsas võtan Jumzi aku pealt voolu ning teritus saab filigraanselt mehhaniseeritud. Kogukulu 6 euri, rahulolu miljoni eest

   

   

   

[honkomees]

Ostsin huvi pärast mõned teemantpulgad millega saagi teritada. Käivad nende pisikeste kiirfreeside otsa, või kuidas neid nimetatigi...dremel vms. Ulmeliselt head asjad on.... Võiks aega võtta kui kiirelt teritamine käib, aga momendil ei viitsi. Igatahes kordi kiiremini kui tavalise viiliga. Mingit vahet pole, kas hammas on naela saanud või mitte. Nühkima ei pea nagu viiliga, võtab nigu võid. Hammas jääb väga, väga terav.

Nonii, aega vahepeal natuke mööda läinud ja ma olen pidanud mõned korrad metsas olles viiliga saagi teritama. See asi sai koheselt selgeks, et taolise jama jaoks pole mu õrnad käekesed enam loodud ...

ma võtsin ka tuld sellest teemast, kuna jubinad ju midagist ei maksa ja tellisin omale kah. Minu kogemus ütleb, et viiliga saab teravam. Aga selle teemantpulga ja dremeliga läheb kiiremini küll, ehkki iga hammast tuleb üllatavalt pikalt lasta, viiliga lükkad 2-4 korda ja on kulunud hammas tagasi viilitud, see pulk tiirleb päris pikalt, enne kui saab hammas õige kuju kätte. Pole veel proovinud, kuidas viil võtab pärast teemantpulgaga teritust, töökoja pingis lastud ketti on pärast viiliga raskevõitu teritada, äkki on siin ka sama teema, ikkagi suured kiirused ja metalli kuumenemine.

[viplala]

Aga selle teemantpulga ja dremeliga läheb kiiremini küll, ehkki iga hammast tuleb üllatavalt pikalt lasta, viiliga lükkad 2-4 korda ja on kulunud hammas tagasi viilitud, see pulk tiirleb päris pikalt, enne kui saab hammas õige kuju kätte.

Ma esimese pulgaga nühkisin ka igat hammast päris pikalt ja mingi hetk vaatasin, et kurat, hammast polegi enam, kruustangid kuhu vahele latt kinni oli tõmmatud, oli metallitolmu paksult täis. Praegu teen suts-suts korra hamba peal pulgaga ja valmis ongi. See on ülimalt näiline, et ei võta, tegelikult ampsab korralikult ja kui suunda ei hoia, siis kipub kauss alla poole minema. Kui kõvasti nühkida, kulutab pulga ära ka muidugi ja siis tõesti ei võta enam. Ma ise arvan, et norm võiks olla näiteks kolm pulka keti peale normaalse puiduga. Viiliga pole enam ise ka eriti proovinud, ei viitsi eriti proovida ka enam.

E: Seda tuleb jälgida ka, et viil on tavaliselt 4.8mm aga see pulk 5mm ja võibolla lisaks mingi 0.1+ veel tänu kiiretele pööretele ja vibratsioonile ning käe ebakindlusele. Kui nüüd viili peale tagasi minna, peab hakkama seda erinevust välja nühkima.

[honkomees]

Aga selle teemantpulga ja dremeliga läheb kiiremini küll, ehkki iga hammast tuleb üllatavalt pikalt lasta, viiliga lükkad 2-4 korda ja on kulunud hammas tagasi viilitud, see pulk tiirleb päris pikalt, enne kui saab hammas õige kuju kätte.

Ma esimese pulgaga nühkisin ka igat hammast päris pikalt ja mingi hetk vaatasin, et kurat, hammast polegi enam, kruustangid kuhu vahele latt kinni oli tõmmatud, oli metallitolmu paksult täis. Praegu teen suts-suts korra hamba peal pulgaga ja valmis ongi. See on ülimalt näiline, et ei võta, tegelikult ampsab korralikult ja kui suunda ei hoia, siis kipub kauss alla poole minema. ...

Kuna mul praegu nii 30 tihu suvel tehtut nottideks lõigata ja lõhkuda, siis satub ikka mulda ka ja hambad kuluvad lõikamisel kujust välja, ümaraks. Kett praeguseks viimase piirini kulunud, viimased 3 korda sai dremeliga teritatud, nagunii kuuri juures elekter käepärast. Viiliga saab õige kuju kiiremini kätte, see esimene pulk mul kasutusel ja ei ampsanud kohe algusest midagi korralikult, ikka jupike lasta vaja. Oletasin, et võtab kohe isuga aga ei midagi, nüsib niisama.

 ...
E: Seda tuleb jälgida ka, et viil on tavaliselt 4.8mm aga see pulk 5mm ja võibolla lisaks mingi 0.1+ veel tänu kiiretele pööretele ja vibratsioonile ning käe ebakindlusele. Kui nüüd viili peale tagasi minna, peab hakkama seda erinevust välja nühkima.

ma küll ei mõõtnud aga viili kõrvale pannes oli pulk silma järgi vaat et peenemgi kui viil. Tellisin elektrisae jaoks ka 4 mm pulgad ühe korraga ära, aga need pole millegipärast ikka veel kohale jõudnud.

[Tanel04]

Terekest
Oskab ehk keegi pakkuda kui kaugel vända peal peaks asetsema õlipumba tigu ?
saag siis Husqvarna 142

[fm25]

Terekest
Oskab ehk keegi pakkuda kui kaugel vända peal peaks asetsema õlipumba tigu ?
saag siis Husqvarna 142

Niikaugel, et see võllil olev soon täpselt peidus oleks!

[Ants80]

ega see etanool üksi veel kütust sitaks tee. Seal on muud jama ka sisse segatud ju, mis kiirelt pahaks läheb

See etanool põhjustabki häireid mootori töös eriti autotune ei saa aru, miks bensiinipaagi rõhk pidevat kõigub.

Kui sulle remonditöökojas räägitakse, et karpa nõel lekib võta bensiinikork või voolik lahti enne uue karpa ostmist või proovi aspenit.Kindlasti vaata
süüteküünat kui see valge on segu lahja mitte rikas must küünal.

[raulp]

Lisaks ka omapoolse kogemuse mootorsaagide teemas. Endale ostsin stihl 261 cm  ja naisele 241 cm-i. Mõlemad siis elektroonilise karpaga. Teadlik valik sellepärast, et ma ei ole kunagi ise oma vanadel saagidel karpat reguleerima õppinud. Õige proff aga reguleerib karpat vastavalt ilmaolule. Nüüd õnneks teeb elektroonika selle sinu eest ära.  Hind oli saagidel 650 vs 600 euri ning ausalt öeldes on 241 liiga kallis saag võrreldes 261-ga. Ei ole ta just oluliselt kergem, kuid võimsust on 0,7 kw vähem - 3.0 vs 2,3 kw. Kaal 4.9 kg  vs 4.5 kg. Nüüd mõlemat saagi aegajalt proovida saanud, siis lepikusse läheks 241-ga. Kuidagi väga mõnus on sellega lõigata ja kaaluvahe on tuntav . Kett on tal teistsugune (picco) , madala profiiliga ja saetee on ise peenem ning kokkuvõttes teeb see tagasi puudujäägi mootori võimsuses. Lisaks ka ohutum, kuna selle keti tagasilöök on palju väiksem. Suuremaid notte jällegi sellega ei sae. Vot saag on minu jaoks küll selline asi, mille pealt ma kokku hoidma ei hakkaks. Hinnatase on juba selline, et pea igaüks võib omale profiriista lubada. 
Ise kasutan saagides aspen2 kütust. On küll megakallis 4 eur liiter, kuid ma lihtsalt enam ei kannata heitgaaside vingu. Bronhid on siinses kliimas nõrgaks jäänud. Üks 2-taktiline saag pidi samapalju heitgaase väljutama, kui 70 tänapäevast katalüsaatoriga autot. Paar päeva tagasi metsa minnes naabrimehe krundist möödudes tundsin 100 meetri pealt mootorsae haisu, kui naabrimees seal saega üht kuuske laasis. Rootsis näiteks saab aspenit otse tanklast tankida ja hind ei ole ka nii kirves kui siin. Kahju, et meil siin ei ole poliitiliselt midagi ette võetud, näiteks kütuseaktsiisi vabastust aspenile vms.
Ja veel , kõige tähtsam on osta omale korralik turvavarustus. Saapad , püksid ja kiiver. Endale jõudis see kohale alles pärast 15 õmblust põlvest ülevalpool reie peal, õnneks seekord  sai kannatada vaid nahk. Ilma spets turvapüksteta läheb saag jalast 1 sekundiga läbi ning seejärel on aega umbes 15 sekundit, et kuidagimoodi veri kinni saada , abi kutsuda jne.

[pannkook]

 Ja veel , kõige tähtsam on osta omale korralik turvavarustus. Saapad , püksid ja kiiver. Endale jõudis see kohale alles pärast 15 õmblust põlvest ülevalpool reie peal, õnneks seekord  sai kannatada vaid nahk. Ilma spets turvapüksteta läheb saag jalast 1 sekundiga läbi ning seejärel on aega umbes 15 sekundit, et kuidagimoodi veri kinni saada , abi kutsuda jne.

Ära hirmuta niimoodi. Ise kõik need aastad dressides metsa teinud.....

[raulp]

 Ja veel , kõige tähtsam on osta omale korralik turvavarustus. Saapad , püksid ja kiiver. Endale jõudis see kohale alles pärast 15 õmblust põlvest ülevalpool reie peal, õnneks seekord  sai kannatada vaid nahk. Ilma spets turvapüksteta läheb saag jalast 1 sekundiga läbi ning seejärel on aega umbes 15 sekundit, et kuidagimoodi veri kinni saada , abi kutsuda jne.

Ära hirmuta niimoodi. Ise kõik need aastad dressides metsa teinud.....

2 kuud tagasi tegin samamoodi dressides ja tossudes, kuigi aegajalt ikka mõtlesin turvavarustusele. Eks see tegelikult oma viga oli, et sõrmejämedust vitsa lõigates niimoodi juhtus, kuid point on selles, et kui saega midagi valesti läheb, siis ilma turvavarustuseta on asjad päris p..s.
Metsandusfoorumite sirvimine ja sealsete kogemuste lugemine, kus näiteks kuskil ürgses taigas oli vaja 30 minutiga tekitada lageraideplats päästekopterile, kuna mees otsustas 160 euri turvapükste pealt kokku hoida, aitab turvavarustuse olulisust ülihästi kinnistada.

[Envir]

Ise kasutan saagides aspen2 kütust. On küll megakallis 4 eur liiter, kuid ma lihtsalt enam ei kannata heitgaaside vingu. Bronhid on siinses kliimas nõrgaks jäänud.

Ma sellest hooajast samuti Aspeni peal. Millegi pärast keegi ei räägi, et alguses on ka Aspen2 ving vastik taluda. Töötamine tekitab rõvedat imalat praehaisu. Sellega harjub, praegu ei pane suurt tähelegi, aga alguses mõtsi küll, et pigem hea tahe tanklabensiini ving rindu tõmmata kui see vastik imal lebra

[maisalup]

Ei saa aru mis vingust mehed räägivad? 
Suvel jäi võsalõikajast üle bensiini, põletan saega seda metsas. Pole miskit vingu. Kui mootor korralikult käib, siis katalüsaator põletab heitgaasid päris puhtaks vähemalt minu sael
Aga turvavarustuse koha pealt nõustun täielikult. See võiks olemas olla igal mõistlikul inimesel kes mootorsaega töötab

[veix__]

Ise kasutan saagides aspen2 kütust. On küll megakallis 4 eur liiter, kuid ma lihtsalt enam ei kannata heitgaaside vingu.

Kui ikka pidev klient oled või mõnel tuttaval saad lasta ettevõtte soodusega osta, siis võib saada 3 eur/l ka.

[PlyVal64]

Rootsis näiteks saab aspenit otse tanklast tankida ja hind ei ole ka nii kirves kui siin. Kahju, et meil siin ei ole poliitiliselt midagi ette võetud, näiteks kütuseaktsiisi vabastust aspenile vms.
Ja veel , kõige tähtsam on osta omale korralik turvavarustus. Saapad , püksid ja kiiver. Endale jõudis see kohale alles pärast 15 õmblust põlvest ülevalpool reie peal, õnneks seekord  sai kannatada vaid nahk. Ilma spets turvapüksteta läheb saag jalast 1 sekundiga läbi ning seejärel on aega umbes 15 sekundit, et kuidagimoodi veri kinni saada , abi kutsuda jne.

Kuna juba on kevadeks Rootsist purjekatoomised plaanis, siis peab vist nendest ka Aspen-tankeri tegema  Nagu Saksast/Prantsast tulles laod pilsi veini täis... 
Palju Rootsis too liiter siis odavam on? Meil saab heal päeval vast 16-17€ kätte ja Rootsi Bauhaus näitab samast hinda.  Kui vaadata 25-liitrist kankut, siis on Rootsis hinnad 660-700sek elik u.2.70€ liiter. Tegelikult see polegi teab mis suur hinnavahe, Preemi tanklate hinda ei leia. 

Aga too teine pool on jah mõtlemapanev, "õnneks" tekib vist kohustav vajadus kõik asjad soetada - ei saa edasi "koitada". 

[diesel]

maaletooja juures 14.50 koos käibega on viie liitrine kann inimesele tänavalt.
küllap kaubanduslikud kogused on soodsamad.

[veix__]

Ei tea kuidas Lätis Aspeni (või muu nimega alkülaatbensiini) hinnad on?