Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(29-01-2019, 11:40 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Lõpuks tuli ka üks natukene moodsamale ja kergemale "raske" tehnikale üle läinud kaasfoorumlase arvamus! Olgu õnnistatud ka see ajahetk siin foorumis!!! 

Ma kogu aeg mõtsi, et kuhu kõik need väiketraktorid siis ometi on kadunud  Rolleyes Näed, et vanad müüakse ja uued tuuakse peale + ise toodud masinad aga siin käib jutt vaid vanast nõukatehnikast. 
Aga palun siis "võrdlust", mis ei saa kuidagi olla aus, sest tehnika on väga erinevast klassist!  Ma saan aru, et teeb ka metsatööd?
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=50904&pid=362696#pid362696
Talvine metsavarustuses paraadpilt seal.
Esiteks ma vaatasin, et siin teemas nii pikkade artiklitega ülikeeruline arutelu maailmaparanduslike probleemide üle käib, et lihtne traktorikogemus nagu ei sobikski...
No ja eks ole teistes teemades nii palju räägitud kiidetud ka, ( ksf Veskioja TZ 4 K 14 Metsaabi teemas)  kuni sinnamaale, et üks vend arutelus väljendi "mõtle oma lihakeha seisundi peale paarikümne aasta pärast" ja "väike tõstuk on investeering tulevikku" vist üsna solvus.  Sorri.

Metsatööd teeb ikka, muidugi teeb ja kuidas veel. Ma ei viitsi puulehtigi enam käsitsi kärusse tõsta, mis siis veel metsatööst. 1x poola ader, frees, kartulipanija, rootorvõtja, vints, lumesahk, kastiga kallutav käru, kotikäru jne.  
Naabril on T40 AM, kas "lohista taga või "tõsta käsitsi üle rinna" käruga, päris lõbus oli mõnel hommikul möödaminnes paar koormat kolmemeetriseid metsatukast otse aeda puukuuri kõrvale sirgesse virna viia ja naabri jutule takka kiita " ma saan oma T40 ka" jajah, "saab ju ka" meetodil saab ka kõike teha, saab muidugi.

Aga eks ta areng ole, kui alguses ikka mitte midagi ei olnud, siis polnud eriti muid variante nii rahaliselt kui saadavuses ja nii see T40 algselt mulle ka tuli.
Tänapäev on hoopis teistsugune ja kui 2,5k€ eest freesiga Kubota Börsis silma jäi, siis oleks juba peaaegu ära ostnud põhjendusega, et siis ei peaks freesi taha toppimisel teist käru tagant ära harutama.  Õnneks sai mõistus laiskusest võitu.
Vasta

(29-01-2019, 15:21 PM)viplala Kirjutas:  
(29-01-2019, 14:52 PM)v6sa Kirjutas:  Mind huvitab, milline Su ideaalvalik oleks.

Samuti kasutatud Valmeti/Valtra, aga selline kus on taga/katusel haarats ja giljotiin. 
...

Tuppsobituse plussiks on see, et haagist pole tõstuki jaoks vaja. Ning vanad Valmetid (mitte need uuema aja Valtra nime kandvad leidused) kannatasid säärast wäänamist muretult, kuniks kinnituspoldid kinni olid.

Suurim puudus on see, et kui piloot järele ei anna, käib külili kogu kontor ja mitte ainult saba. Asi, mida pool tonni vedelikku kummaski tagarehvis üsna tõhusalt ravib.

Kusjuures mahutati see kõik kabiini ja jõuülekande vahele nii ära, et ka rippsüsteem jäi täiesti kasutuskõlblikuks.
Vasta

Ma ei olegi täpselt sellest Valmeti Valtra teemast aru saanud, tihti nimetatakse ühte ja sama mudelit erinevalt, nii Valmetiks kui Valtraks. Oli vist mingi üleminekuaeg nimes.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Peale Valmeti mahamüümist AGCOle nullindate alguses  sai sellest MF. Põhjamaine selline, mille tihendid (enamasti) ei lenda külmaga vahelt minema. Toungue

Alatult öeldes on suurimaks Valtra erinevuseks Valmetist põhjakaitse vajadus uuemale, kuna õrn kõhualune on odavam valmistada (ei ole vandenõu varuosade müügi elavdamiseks, ei ole).
Vasta

(29-01-2019, 14:52 PM)v6sa Kirjutas:  
(29-01-2019, 14:43 PM)viplala Kirjutas:  ...
Ma jookseks esimesena siit seltskonnast poodi ja haaraks midagi ligi. Tegelt valiks suurusjärgus 40k.
...

Mind huvitab, milline Su ideaalvalik oleks.
...
Saematerjali saeb teenus... kuigi palgimaterjaliga on liiga palju lolli sekendamist kettide-trossidega.
Ideaalseid pole olemas. Alati on mingi kompromiss hädavajalik... Ja kes ksf!viplalal keelab tormata? Alusta odavamaga, ei pea kohe 40K kulutama  Cool 

Aga saagimine on raudselt teenuse teema, kui just reaalset katusealust selleks tööks pole (õu ja sademed pole ikka teema) ja plaani meeletutes kogustes materjali toota. Aga see sõltub ka saeraamide kaugusest: meil kogemata üks suisa metsa(de) kõrval ja Noarootsis pole ka kaugemal, kui paar kilti asfalti KKB palkmajatehas.  Samas on kodused bensumootoriga lintsaeraamid ka läinud nii odavaks, et võiks jumet küll olla omale mingeid erimõõte väärispuidust saagida. 3450 on juba hea hind küll, kui asi mingi aja suudab saagida. Igat pirni/õunapuu tüve ning jämedamat kadakatüve või tammeoksa hakka kusagile vedama... ja ei taheta siis ka "vahele võtta". Aga lähed koormaga, teevad vast ikka. 

Selle viimase vaeguse vastu aitabki mingi pisema masinaga palgi juurde sõitmine ja "vabalt kasutatava eelarve" korral valiks üldse tšehhide raadiojuhitava diiselobese ja/või lisaks sinna külge haaratsi. Nagu rootslased ühele oma asjale pakuvad, mis kindlasti mingi odav lisavidin pole... Aga pole mingit troppimist! 
Pole ka selline komplekt paha, see uusim video ja jättes rahanumbri kõrvale (mingid pakkumised 17K€+kõm), siis puhtalt metsatööks jumala tegija. Geniaalne riistapuu kergelt arusaamatu hinnalipikuga. Aga asja nimi on ju "sõiduauto sabas kerghaagisel veetav metsaveotraktor". Kõlab totralt aga sisu ongi selline. Läheb samasse kategooriasse Tegijamate küttpuumüüjate kasutatava hoovi sõidu tõstetehnikaga, mis tagaluukidel veel sabas ripuvad. Selline see tänapäev on... 
[Pilt: 0525494534.jpg]
Vasta

(29-01-2019, 15:57 PM)PlyVal64 Kirjutas:   Alusta odavamaga, ei pea kohe 40K kulutama  Cool 
 
Näed siis, nüüd hakkame jõudma juba kuhugile. Mina alustasingi odavamast, Jumz nimeks Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(29-01-2019, 12:32 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(29-01-2019, 09:17 AM)muska71 Kirjutas:  lühikokkuvõte,et paarkümmend tundi aastas tööd osta 20 kilo pill siis kui enam raha kuhugi panna pole.l

(29-01-2019, 10:13 AM)maisalup Kirjutas:  No mul muud hobid ka mitte ainult küttepuud. Puu äri ja väljaveo äri pehmelt maalt ja...
 Aga tänastes hindades läks 250-270 raha iga kuu suitsule! Selle raha eest kuus teatud liising-ajaühikus ma võiks omale vabalt RaudHobu "lubada"??? Ja täpselt nii arvutamegi ja kohandame oma tarbimisi, k.a. metsatehnika kasutusharjumust!!!

minul tubakat pele kunagi läinud ja alkot ka ei lähe enam viimased 5 aastat vast,riik maksab pensi 250€ kuus pluss sots kuni 500 palgalt.no see pens liisingusse surada siis saab uue traka küll Big Grin Big Grin Toungue
Vasta

Ma ka suitsu ei tee ja õlut ei joo selle arvestusega, et suudaksin 20k traktori soetada ja ise endale tööd tekitada mitte sõpradega sixpäkki libistades riiki kiruda, et kodu lähedal pole häid töökohti kus mitte sittagi tegema ei pea Big Grin Ma püüan mõelda suures plaanis... Ja kuigi ma ei karda neid rögisevaid traktoreid ja olen nendega päris palju töötanud, siis eelistan siiski uuemat ja mugavamat masinat töö tegemiseks...
Vasta

Uus on hea ja mugav see täiesti selge. Peale 9-nda jaanuari tormi käisin ülemusele niipalju pinda, et sai ostetud mtz82 metsakomplekt, maksis 250000.- eek-u koos käibega. Mehel oli enda metsas torm korraliku lageda teinud ja teenusepakkujaid polnud ja kuna ise olin saeraami operaator siis masin oli ka minu huvides. Peale seda kui oma tööd tehtud said rentisime välja ühele alustavale metsafirmale. Mingi ajapärast tuli mees rind kummis tema ostis endale uue valtra 1000000 eek-u , pole seda russirisu enam vaja. Läks mõni päev mööda, helistab äkki saad tulla välja vintsima ja nii pidevalt. Ok see poleks nagu erilist ju miskit? Russiga vedas mees ca 30-40 tm päevas valtraga 40-60 küttekulu sama-aegselt russil 30-40L päevas valtral 90-110L päevas + paneme siia uue masina hoolduse maksumuse.  Täna see russ siiani töös, aga uute masinate ihaldaja lõpetas oma uue tehnikaga koos masuga, jäi mees ilma oma liisingmasinatest ja ka kodu läks haamrialla kuna kõik pidi olema uus. Iga masina soetamisel tuleb arvestada ka muude kuludega, mitte ainult ostuhinnag. 
 Minujaoks on naljakas, kui mees räägib, et vene tehnika tapab ja palju ronimist sisse-välja oled õhtaks läbi ja siis hakkab rääkima raudhobuga metsavedamisest, päevläbi tallu masinal järgi või paremaljuhul suudad sinna väriseva mootoripeale ennast sättida, et üks jupike kergemini liikuda.
Vasta

Sellel viimasel hobul,haagisega-kas sinna hobese peale miskit baaripukki ei pakuta?Koguaeg püsti seista läheks vähe jamaks.
Oleks huvitav vaadata kuidas veab kui kuhi peale visata.
Kui oma küttepuude tegemise tehnikasse paistavad summad 10-15 tuhat,võiks pigem mõelda elamisse sooja võtmist maast-põrandasse varianti.
Vasta

(18-01-2019, 12:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Väiketaluniku ja hobimetsamehe parim sõber saaks olla  IronHorse aga no ei tõuse käsi... õigemini pole sellist raha välja käia. 15,6K on ikka päris palju raha.
Ainus, mis siiani ei ole alt vedanud, ongi murutraktor.  Niidudekk on küll lagunenud aga see saab ka vatti. Kusjuures ma pole väga ammu nii kallist autotki ostnud, kui see MTD oli... 

Ja kui me siin räägime 10-20K€ asjadest, siis see on suhteliselt väike summa, see pole enamuse igapäevaauto väärtustki. 

Nojah, ühtedes postitustes raha tuulutada ei ole ja teistes aga ilm ja maa. Saagu maamees siis linnamehe mõttemaailmast aru.
Kompromiss raha ja oodatava töö lihtsustamise vahel.
Kellel jookseb see piir motobloki, vene rögiseja, kasutatud jaapanlase, hiinlase, ATV või raudhobu juures, peab ikka ise vaatama.
Kui endal linnas palgatööd poleks ja maapaikne oleks. Ja mingit traktoritööd rohkem nõudva asjaga tegutseksin, Siis ilmselt tuleks ka parem traktor kohe õuele. Kui on vajadus reaalne, leiab ka vahendeid.
Praeguse 2019 aasta minu töödevajaduse nägemus ei pane kuidagi 200.- iga kuu maksma uue eest, lõviosa ajast kuurisseisva rögiseja peale kulub reaalselt 200.- aastas, kuigi seegi tundub suur summa veel olevat, kütust sissearvestamata. Jah, ta on mul ka olemas iidamast aadamast.
Kui poleks, siis...
ATV-d mõtleksin. Aga rippsüsteemi ja jõuvõtuvõllita ikka pole miskit teha.
Husqvarna murutraktor ka omadega ammendanud, mõtlesin samuti kasutatud japsi peale. Sellele siis hiina muruniiduk taha.
Aga paari sellise omanikku tean. Ühe Yanmari põkal olid plokikaane tihendi ja starteri probleemid. Plokikaane tihendi küll sai Transkapitalist lõpuks peale 2 kuud otsimist. Uus starter jäigi leidmata, Tartus Betooni tänava autoelektripoisid leiutasid mähistega ja said toimima.
Teise mehe Isekil freesiga tegutsedes murdus ära jõuvõtuvõlli ots. Otsis siit ja sealt, abi kuskilt ei saanudki. Lasi uue teha Tartus treiali freesija juures.
Ehk siis nende ost selline tammepuust kolvi leiutamisega. Eriti just vanematega, millele enam osasid liikuda ei taha. Osad neist 90-ndate algusest:
https://nordamus.weebly.com/muumluumldud-traktorid.html
Samas, vastupidavuselt vintsked ja legendaarne töökindlus ei ole nende kohta öeldes suurustatud. Aga legendki võib oma lolluse, suure töötundide arvu tõttu otsa saada.
Tegelikult maksab japs laias laastus sama, mis murutrakats: https://nordamus.weebly.com/kubota-b6000.html
Kevadel täitsa tõsiselt mõtlen sellise ostule, stantsitud poeuuest plekikärakas VS korralik raud koos esisillaveoga. Mugavat hüdrovedu jällegi pole...
Jään aga ootama Ksf Plyvali raudhobu õpipoisi päeva märtsis. Kas saab maitse suhu...
2011 aasta masin oli? Oleneb palju tehtud temaga, aga selle aja peale peaks plussidest ja miinustest omanikul ikka arvestatavat kasutuskogemust olema rääkida.
Vasta

mul tervis kutu ja selleuhke raudhobuga ei olegi võimeline midagi tegema.metsa teeksin talvel kui maa külmand,rögisev 25 või lääne analoog ja metsatõstuk haakesse ja käru sappa ja kange liigutades saan kütte kätte ikka ja10 korda kergema vaevaga kui see suksuga.kodus käsitsi enam midagi tõsta laadida küll ei viitsi,põks käima ja tõstab kaevab ja kõik teeb ära,puhur ette kanseldab lund kah.
Vasta

Olen raudhobu näinud, katsunud ja veidi proovinud.  Läbivus jms kõrvale jättes, ega ei ole eriti mugav sellisega tööd teha küll, kasutada tasuks siis kui tõesti maastiku poolest muid variante ei ole või muud variandid oluliselt kallimaks läheksid. Kui selle töö teeks ära "tavalise" traktoriga, siis igal juhul langeks valik selle kasuks, lisaks mugavusele ikkagi ka oluliselt universaalsem, raudhobuga vist väga põldu ei künna, kartulivagusid ei aja ja lund ei lükka.
Vasta

(29-01-2019, 20:38 PM)meli666 Kirjutas:  Jään aga ootama Ksf Plyvali raudhobu õpipoisi päeva märtsis. Kas saab maitse suhu...
2011 aasta masin oli? Oleneb palju tehtud temaga, aga selle aja peale peaks plussidest ja miinustest omanikul ikka arvestatavat kasutuskogemust olema rääkida.
Sain aru, et perel raudhobuga Eesti mõistes suurimad kogemused. Ja on ka lindid juba vahetatud (oma lollus), variaatoris juppe jne - ehk purunematu pole, kui ikka tööd ka teha. Ning Autra asemee soovitas Läti müüjat ja hooldajat... Ootan ise ka seda, ega need mõtted on vähe laiemad, kui ainult omal õuepeal. Sai suisa ühele elukestva õppe kursustelegi ennast regatud, vaatab, saab eurorahade eest kooli või ei. Traktori lubadele midagi kõrvale ka... saega seotult Toungue  Aga nagu öeldi, siis väga spetsiifilisse keskkonda ja eesmärkideks tasub mõelda, kindlaks tööks. Aga vahepeal võiks oma lõbuks ja kogukonna hüvanguks ju siinsamas Nõmme vahel kõnniteid ja metsapargis radu ka lükata - Peremees ütles, et pärast ülesõitu on jumalik suusatada. 
Sama vend-müüja, testib asju. 
Vasta

(29-01-2019, 15:39 PM)v6sa Kirjutas:  Kusjuures mahutati see kõik kabiini ja jõuülekande vahele nii ära, et ka rippsüsteem jäi täiesti kasutuskõlblikuks.

Ega sellisest kooslusest ka ära ei ütleks  Smile


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kui juba kõvatamiseks läks siis mina võtaks metsa sellise aparaadi viscosiduriga. Paned käigu sisse ja laks sidur lahti, välja ei sure ja läheb kohalt kui gaasi vajutad. Väga mõmus.
https://www.mascus.ee/pollumajandus/kasu...daef8.html
Sai sellisega ratsutatud 3 aastat, tunduvalt mugavam kui valtra...
Mu masinal oli 21000 ees ja lagunemis märke ei näidanud ning oli ökonoomsem russist.
Vasta

(29-01-2019, 23:41 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(29-01-2019, 20:38 PM)meli666 Kirjutas:  Jään aga ootama Ksf Plyvali raudhobu õpipoisi päeva märtsis. Kas saab maitse suhu...
2011 aasta masin oli? Oleneb palju tehtud temaga, aga selle aja peale peaks plussidest ja miinustest omanikul ikka arvestatavat kasutuskogemust olema rääkida.
 Nõmme vahel kõnniteid ja metsapargis radu ka lükata - Peremees ütles, et pärast ülesõitu on jumalik suusatada. 
Sama vend-müüja, testib asju. 
oot kus videos LUMI  on?seda kirmetist lükkad ka suva üherattaveolise sõidukaga.
Vasta

Mis mõte sellist videot üldse linkida? Sama nagu tõstuki-käruga vedas vaid 1 kaigast. Sel masinal pole ise ju absoluutselt massi, vaid 420 kg ja vaadates seda kuidas haagis taha sätitud oli, siis ei rakendu masinale mitte mingit täiendavat koormust. Pehmes küll püsib pinnal, kuid käru upub kindlasti. Ja jällegi ja kuna jõuülekanne on jõu peale tehtud, siis kaevab lihtsalt sisse end. Kuna tegu on aeglaselt liikuva masinaga ei saa ära kasutada ka kiirust, et raskematest kohtadest hooga läbi sõita. 
Originaal käru sellele obesele toetub masina keskosasse ja annab koormust kogu roomikupinnale, sealt tulebki veovõime. Kuid vaadates kui palju röövlid selle eest raha tahavad saada.
Käru hind 2650 eurot. Reaalselt selle asja omahind on laristades 400 euri ja sellest enamuse moodustavad rattad. 
Olgem ausad, 20 kilo eest pole raudhobu näol masinat ollagi.
Vasta

(30-01-2019, 02:04 AM)viplala Kirjutas:  
(29-01-2019, 15:39 PM)v6sa Kirjutas:  Kusjuures mahutati see kõik kabiini ja jõuülekande vahele nii ära, et ka rippsüsteem jäi täiesti kasutuskõlblikuks.

Ega sellisest kooslusest ka ära ei ütleks  Smile


Ma lihtsalt niisama,jutu jätkuks.On kellelgi üldse seda sorti tehnikaga mingit töökogemust?Eemalt vaadata ja filmi vaadata on muidugi lihtne,nagu kõik asjad.Kui seda tööd pole enne teinud siis uskuge pole vaja alustada ka kui ei tahagi just seda kogu aeg teha.Masina võib muidugi soetada aga seistes pole sellest mingit tolku.Raha paigutamiseks on mõistlikumaid kohti .Mitte midagi halba soovides!
Vasta

Harvesteripeaga küll pole töötanud kuid väljavedajana paar päeva proovinuna ütleks, et pole päris see.
Harvenduse peal on väga tülikas tõstukit ette pakkida ja sealt võtta ning see aparaat on siiski liiga kerge et muretult suuremat suutäit peale visata.
Oleks ka tugijalad olnud oleks kindlasti parem olnud.
Kindlasti aitab rehvide vedelikuga täitmine kuid kuna tal raamilukku pole hoiavad ikkagi ainult tagarattad teda püsti.
Sileda maa peal saab töötada küll aga meil mägedes oli küll raske mõnda jämedamat puud altpoolt kätte saada.
Samuti ülesmäge sõites peab tõstuki ette pakkima sest tõstab esirattad maast lahti.
Harvesterina aga kui piirduda sellise peenema materjali lõikamisega saab ilmselt hakkama kui ette raskust ja tagarehvid vett täis pooleni.
Kui palju väikseid lanke on teha siis seal on asjal jumet sest sõidab ise ja treilerit pole vaja.
Samas aga treileri kilomeeter on 1,1-1,2 ja kui vedu jääb 50 km kanti siis on transpordikulu selline et alates 200 tihumeetrist on veokulu talutav.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne