Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(30-01-2019, 13:54 PM)viplala Kirjutas:  Siinkohal oleks mõistlik välja jätta ka 10 ruumi vajadus vaid võiks juba vaadata alates 100 tihu aastas. Sellisega lähed metsa ja teed selle 100 tihu paari päevaga valmis. Saega käsitsi langetaksid, laasiksid, tükeldaksid, tõstaksid vähemalt oma kuu aega. Tahad oma 100 tihu välja vedada, peab sul ikka tõstuk olema. Kui on tõstuk , siis peab ka haarats olema. Kui on juba need kaks olemas, siis mille kuradi pärast ei võiks see rippuda traktori taga juba koos harvesteriga, mis teeks töö nii kuradi lihtsaks ja kergeks, et suisa lust oleks teha? Seda enam, et metsas on nagunii vaja nii haaratsit kui tõstukit ja neid kahte palju väiksemate koguste juures kui 100 tihu. Jääb ainult kasutatud pea koos süsteemiga, mida suure tõenäosusega peaks veidike kõpitsema enne kasutuselevõttu ja korralikku ka hoolega otsima. Aga nii ehk naa, see pea maksab kasutatuna max 5000.
Müüd selle 100 tihu küttepuuks maha, on sul pea raha tagasi.

Ühesõnaga...traktorit on nagunii kõigil vaja, samuti ka tõstukit ja haaratsit. Traktor ja tõstuk peaksid küll olema vähe asisemad kui suvalised pisikesed jupstükid, kuid kui need juba on (talus näiteks) või vaja muretseda, siis miks mitte ka pea vaadata juurde või kohe alguses sinna poole suunduda oma ostuga.

Ka murutraktor on traktor... Sad   
100 tihu: kui tood iga päev 1 tihu, teeb seegi kõigest 3,5 kuud! Kas Eestis on hiidsekvoiad, baobabid, iga päev langetad hiidjämedat tamme, 2-meetrise rinnasläbimõõduga vahtraid jne? Need on puud, kus on toorest jõudu ja palju vaja. 
Tüüpiline Eesti eramets ja üldse lõigatav mets on selline paras hambaorgimets eelmistega võrreldes, vast kuusikud on keskmiselt vähe tummisema tüvega. Sellist "3-4 palgi" männimetsa (puhastüvi 21-24 meetrit) enamasti keegi niisama maha ei võta vaid sealt tehaksegi valikraiet. Selline 6-meetrine männipalk ladvadiameetris 30 cm on jämedalt poole tihune, 45 senti peenemast otsas on tihune palk, seda siis prof! Artur Nilsoni arvutusvalemiga.  Selle välja toomiseks normaaloludes ei ole mingit ulmetehnikat vaja. Kui korduste arv on suur, võiks masin juba pisut kangem olla. Kellel on vabalt saagida aastas ja nii mitmed aastad järjest a'la 50 sellist mändi või kuuske? Ja siis teed ka vaid ja ainult 8-12 meetrist aampalgimaterjali või käsitöö-palkmajatehasele kallist toorainet??? Kui on, siis on tegu ikka kolesuurte metsaomanikega, kus põlismetsa hektareid palju kümneid ja ei ole küsimust ka vägeva metsatehnika hädavajalikkusest. 


Enamasti on mõiste "hobiks erametsas metsategu" oluliselt peenema ja väiksema mahu/kaaluga palkidega seotud, kus mingit ulmelist jõudu vaja pole. Seljas ei tassi ja käsitsi väga ei tõsta aga tonnidest me ka ei räägi. Nikerdatakse puude vahel ja püütakse kamarat võimalikult vähe rikkuda. Ilma tagamõtteta, lihtsalt on eile õhtul hilja müüki paisatud reaalne lahe mikrohaarats - 8K€. Mingi 10+ aastat on toimetatud sellega. Tegelikult teevad paljudel "salaja" hambad lõka-lõka, tahaks omale sellist, aga ei julge ei tunnistada ja eelarve ka ei kannata. Sellega tõstadki sellesinase tihuse palgi palgiotsa ratastele, teise otsa võtad turja ja tuled. Kui just  K-J Petersoni kombel jala Riiga ei pea palkide järgi käima, toodki oma 8-10 tihu päevaga välja. 

Küll tegelikult alles toimetaks ja kus leiaks rakendust muuski, kui vaid oleks - on ju nii? Ma saan aru, et terve plejaad ei taha enam kuidagi tunnistada, et midagi sellist oleks ju omalgi vaja, et see teeks elu kordi lihtsamaks.  Küll on tuhat häda sellel... ja sellise toote loojad ning kasutajad on ka peast põrunud. Vaatad peale ja saadkohe aru - kasutu ja mõttetu asi! Aga vaat kus russ ja jumz alles... 725euri juurde, ksf!Donni kogemustest abi ja tööd jagub kauemaks. Jah, odav pole see ikka kuigi kraana ja haarats ise maksavad ka omajagu. Isegi kasutatuna. Pluss hüdropakk peal. Isesõitva aluse eest jääb vähe maksta  Toungue

[Pilt: 2043246534.jpg]
Vasta

(30-01-2019, 18:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ka murutraktor on traktor... Sad   
100 tihu: kui tood iga päev 1 tihu, teeb seegi kõigest 3,5 kuud!
Mul on ausalt öeldes oma ajaga targematki teha kui 100 tihu järel 3,5 kuud metsa ja tagasi töllerdada.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(30-01-2019, 19:12 PM)viplala Kirjutas:  
(30-01-2019, 18:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ka murutraktor on traktor... Sad   
100 tihu: kui tood iga päev 1 tihu, teeb seegi kõigest 3,5 kuud!
Mul on ausalt öeldes oma ajaga targematki teha kui 100 tihu järel 3,5 kuud metsa ja tagasi töllerdada.

Ja kindlasti tahavad kõik saeraamid osta mullast (loe lohistatud läbi sopa) palki Rolleyes .
Vasta

(20-01-2019, 02:55 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Talle ASENDAJAT EI OLE! Reaalselt ei ole, ei ole kogu maailmas teist sellist masinat. 

ATV roomikutega siiski peaks olema kõva konkurent. Jah, kanna peal 90 kraadi pööret ei tee.
Aga käisin täna huvi pärast metsas luurel T-25. Lõuna kandis ikka lumi päris sügav. Ei olnud enam suurt kettidest ka ratastel kasu. Aeglaselt edasi kratsides siiski liikus. Keset põldugi maa lume alt täitsa sula, viska paljaks ja hakka labidaga kartulimaad kaevama.
Hobu liiguks ilmselt tuntavalt paremini, aga kui lindid korra ringi võtab, siis kukub sisse nagu lumesaangi vist.
Enda mätta otsast vaadatuna on raudhobu suurim miinus istumisvõimaluse puudumine. Jah tühjalt saab seal taga platel püsti seista. Põllul ehk ei raputagi, aga metsas nii hästi see roomik ka maad siiski ei silu.
Telefoniga sain õue pealt lähimasse metsa 180m ja kaugemasse otsa 560m.
         

Metsas sees kuskil veel 1200m kaugeima piirini. Seega materjali kojuveoks tuleks selle hobuga arvestatavalt kõndimist. Päris pekiperse oma 87Kg ei ole. Koertega käib ka igapäev mööda sahatuid teid mõni kilomeeter kõndimas.
Aga reaalselt, kui ma päev otsa hobuga edasi tagasi ära kõnniksin korda ma ei tea palju, siis selles valguses tundub vene rögiseja istmele need kaks lisa tülikat sammu ikka naljategu.
Jättes nüüd rögiseja kõrvale ja vaadates 2019 tehnikat, siis ATV roomikutega selles valguses on ikka tuntavalt üle. Sadulasse ja gaasi.
Muuseas, keegi siin väitis, et hobu aeglane. Tegelikult sõidavad isegi 11Km/h. Keskmine kõnnikiirus vast 4-5, 11 juba väike sörk. Ainult tahaks näha, kes seal ees üks käsi taha sirutatult juhtkangile niimoodi päev otsa liikuda jõuaks. Mukunga ehk?
Lumega veel eriti hull. Lindid ilmselt nii kõvasti kinni ka ei suru, et inimjalale kandvus tekitada. Kui ehk sulaga ära sõkkuda, siis külmaga küll.
Kolme klassi insenerid ilmselt leiutaks sinna ette istme ja teeks juhtimist ringi. Nii saaks ka raskust etteotsa juurde ja tüseda palgiga ei viskaks nii kergesti nokka.
Reaalselt, kui hull siis see lintidega ATV-ga manööverdamine näiteks sellises enda metsas nipet näpet välja noppida oleks? See jutt ka tundub liialdatud olevat:
PlyVal64

...
Jah, hinnalt kallis on ikkagi aga on ta universaalne ja metsaomanikule kordi õigem, kui omajagu mõttetu ATV. Paned viimasele roomikud juurde, ei pööra see asi enam kuhugi ja metsas sellega ikka ei toimeta.  
...
   

Pööramine pööramiseks, aga sellise haagisega, nagu teemaalgatajal ju ei ole miskine suurt ruumi vajav. Lintide vastupidavus veotööks küll ka teadmata.
2006 sõjaväes olles viidi Kupist Ida Virusse Agusalu põlengut kustutama. Siis veeti Bandwageniga voolikukoorem metsa ja ATV-de omakorda jaotati lailali. Enamus küll ratastega, aga oli ka mõnda lintidega näha.
Minu arvamus ja ilmselt pole ka täis tõde. Aga võtaksin roomikutega ATV siiski.
Vasta

Ütlen kohe ausalt ära et ei viitsinud viimast paari lehekülge lugeda ning arvatavasti toodan ise ka kohe umbes samal tasemel teksti siia juurde, aga teooriat vähemalt ei hakka siin kuulutama, vaid räägin praktikast. Mul teise talu juures on suitsusaun, mille tarbeks siis mõtsa manult käisin puid tooma. Hakkas silma jõekaldal paar kobraste poolt ära laasitud paju ja papplit, mis seal siis ikka, saag sisse neilegi. Muidu kukuvad kevadise suurveega jõkke ja suvel paadiga maru niru siis sõita.  

Metsa veoks on tehnika olemas ja vahest harva teeme ka teenust, peamiselt veame võsa välja. Masinad on rögisejad koos palmse käruga ning seega neil pikemalt ei peatu oma vaimse tervise huvides, seda ooperit ei jõua ära kuulata hiljem. Liisinguid ei ole masinatel ja võivad vabalt ka paar aastat seista kui sobivat ja tasuvat tööd neile ei ole. See selleks.

Lähemalt räägiks siis palju vihatud atv-st. Ei saa mina aru miks seda nii vihatakse, kuigi julgelt pool maailma väiksemetsa omanikke justnimelt atv-dega oma metsa majandavad.  IKH käru järel 800-sel atv-l ning minumeelest on see juba igati ok kooslus. Kuigi tegelikult käivad neelud juba hüdrotõstukiga käru järele... 
Eks igasugused raudhobesed jms klouni sõidukid on vahvad vaadata küll, aga ei liigu needki sellise lumega nagu meil hetkel on, eriti kui sinna käru vms plaat järgi panna. Ja teine asi on kiirus. Hommikul lükkasin metsas tee lahti ja hiljem lasin seal koormaga 20-30km/h, tühjalt 50ga... Minna oli ca 1.5km... Arvutage ise kes millega kui palju sellistes tingimustes välja toob. Ei ole atv'l häda midagi, teeb tööd, aitab vaba aega sisustada ja on muidu vahva riistapuu.   

Mõned suuremad pakud sai jäetud nikerdamiseks ja muuks materjalik, need vedasin mööda jõge teeotsa, kust siis juba vähe tummisema "UTV'ga" need koju sai lohistatud  Big Grin Toungue

Ei ütle et nüüd see oleks ainus ja õige lahendus, aga üldiselt tehakse siiski töö ära nende masinatega mis parasjagu käepärast. Vaevalt keegi extra küttepuud toomiseks omale mingit tehnikat hakkab seotama. 

[Pilt: 011193984371087.jpg]

[Pilt: 011193984985006.jpg]

[Pilt: 0111939851fb022.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(30-01-2019, 18:26 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-01-2019, 18:04 PM)viplala Kirjutas:  ...
Kes enne tähele ei pannud, siis selle Valmeti kabiini eripäraks on see, et saad seal tooliga ennast ringi keerata näoga taha poole, kus siis asuvad joystikud ja muu mudru tõstuki juhtimiseks.
...

Ning reaalselt on Valmet (mitte uuem Valtra) ka ainus, mille kabiinis end mahub ringi keerama. Proovige NH või Steyri "metsakabiinis" seda teha. Väga oluline nendeks tundideks, kui seda omadust on vaja.

Mtz 92P peaks olema selline ruumikam.
Üheksakümnendate keskel ostis üks metsamees endale 122? seerja oma millel sai ka rooli ringi tõsta tagurpidi sõiduks.Koormaga langilt välja tulles oli ilusa häälega mootor,samas mees kirus käigukasti et kui edaspidi kiirus väikse tõmbe jaoks paras siis tagurpidi kiire ja vastupidi.Kast oli sarnane 1025-le.
Vasta

MTZ 82 & ARBRO 400S
https://www.youtube.com/watch?v=EPZ71KVmiVM
Vasta

lisaks enda omale olen paari valtrat/valmetit veel ligemalt näind ja neil olid taga pisikesed roolid kohe olemas. tõenäoliselt see mingi metsateemaline lisavarustus. igatahes traktori liigutamise jaoks ei pea istet ringi pöörama.
Vasta

Üks video ruunadega tegemisest kahh vahelduseks. Big Grin
Vasta

(30-01-2019, 20:16 PM)mlsluik Kirjutas:  Lähemalt räägiks siis palju vihatud atv-st. Ei saa mina aru miks seda nii vihatakse

Vot see on Hamletlik küsimus. Nagu musta Jeep´ i ja ATV soetad, oled automaatselt rahvavaenlane.
Vasta

(30-01-2019, 23:01 PM)GRAND Kirjutas:  
(30-01-2019, 20:16 PM)mlsluik Kirjutas:  Lähemalt räägiks siis palju vihatud atv-st. Ei saa mina aru miks seda nii vihatakse

Vot see on Hamletlik küsimus. Nagu musta Jeepi ja ATV soetad oled automaatselt rahvavaenlane
Kas nüüd vihatakse aga ... eelmine talv sai langetatud x kogus leppa, laasitud jne ning siis tekkis küsimus, kuda kodu saada? Küsisin sõpra, et kas ATV-ga oru kaldalt sikutab välja? Vastus oli, et selle lumega (meenutagem, eelmine talv ei olnud erilist lund) ATV ei liigu. roomikuid tal pole. Tuli oodata, kuni märtsis lumi sulas vähemaks ja sai kastikaga palgid koju sikutatud. Sellist trakatsit, mis lumes liigub, elamises kahjuks pole.
Osta asi, millest pole kasu ajal kui teda vaja on ei näe küll mõtet, vat mingi mikro roomiktraktor, mitte kummiroomikutega, vat see oleks küll vinge asi meie oludes.
Vasta

Ma panen ka natsa veel puid alla...oli kasutatud harvesteri peadest juttu et võib saada odavamalt.Võib küll,ainult paljas pea ei tee ühtegi lõiget ilma arvutita mis maksab.No ütleme nii,minule teadaolevalt maksab kastatud Motomit kusagil 8tuhande ringis.EPEC it enam ei tehta ja kasutatud olekus vana maksab vast ka kolmeka.EPECi järglane HERMAN 6tuhandega .Muid asju on veel aga need kolm enam levinumad.Lisaks tuleb mingid käsikud kas ise teha või osta.Ostes paar tonni kindlasti.Pea küljes olevad anduri,ilma ei tööta see arvuti kuna ta ei tunne seda rauda,1000 jämedalt.Ja ega ta veel ikka ei tööta,keegi peab kokku selle kompoti panema.Kui ei ole selle vastu mingit haiglast huvi siis sellise asja mõte puudub,isegi kui teha aastas sada tihu.Sest kui saigi käima siis järgmiseks korraks kui vaja on mingi andur või asi jõudnud juba perse minna,Ja hakkab otsast peale.
Bellarussi ja Valtra võrdlus.Kui võtta samade näitajatega väike Valtra,ehk siis nelja silindriline mingi 80+ kw junn ,
teeb russ kütusekulu poolest ilmselt ära.Aga kui näiteks mingi 8500 seeria siis ei ole midagi võrrelda,russiga pole midagi teha.
Ja ikkagi tundub mulle samuti kui kaasfoorumlasele Vant,et vasakukäelisi on rohkem. Big Grin
Vasta

(30-01-2019, 23:51 PM)uko Kirjutas:   paljas pea ei tee ühtegi lõiget ilma arvutita 
Teades - tundes Viplala mingil määral, siis plaanib ta seda pead juhtida ilma igasuguste arvutiteta. Kolme hüdromootori ja kolme silindri juhtimiseks polegi arvutit vaja, kui tihusid ja pikkuseid arvestama ei pea. Jupi lõikab siis kui esimene ots käru esiseina vastu läheb näiteks, pohh need millimeetrid Big Grin
Täiturite arv puusalt, ei viitsi otsida.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Odav harvester on trossidega harvester. Draglain.
Vasta

(30-01-2019, 20:16 PM)mlsluik Kirjutas:  Lähemalt räägiks siis palju vihatud atv-st. Ei saa mina aru miks seda nii vihatakse, kuigi julgelt pool maailma väiksemetsa omanikke justnimelt atv-dega oma metsa majandavad. 

Ise ATV-d ei oma ja ainult paar korda olen sõitnud aga selline mulje et tegu rohkem mänguasja kui tööriistaga jäi sellest videost Big Grin

Ei ole nagu lund ja koormat ollagi aga ei liigu. Video on muidugi väga petlik ja ei saa tõusu nurgast aru.
Tegelikult kindlasti väga universaalse masinaga tegu. Igal masinal on oma piirid, nädalavahetusel õnnestus mul DT-75ga kõhu peale lumme kinni jääda Big Grin
Vasta

mis ajast suudab suki simmi lumes russi sikutada?samades oludes?
Vasta

(31-01-2019, 11:21 AM)Mart Laanelepp Kirjutas:  
(30-01-2019, 20:16 PM)mlsluik Kirjutas:  Lähemalt räägiks siis palju vihatud atv-st. Ei saa mina aru miks seda nii vihatakse, kuigi julgelt pool maailma väiksemetsa omanikke justnimelt atv-dega oma metsa majandavad. 
... Ei ole nagu lund ja koormat ollagi aga ei liigu. Video on muidugi väga petlik ja ei saa tõusu nurgast aru....
Haanjamaa mägede poja jaoks on tegu täitsa tasase maaga Toungue 
Tsitaat:Mart Laanelepp
... Igal masinal on oma piirid, nädalavahetusel õnnestus mul DT-75ga kõhu peale lumme kinni jääda Big Grin

... ja muidugi jääb detu lumme kinni, enne tuleb tera alla lasta ja ikka buldooseriga endale tee lükata.
Vasta

ATV lükkad käsitsi lahti, DT jääb kevadet ootama. Big Grin
Vasta

(31-01-2019, 11:41 AM)olli Kirjutas:  ATV lükkad käsitsi lahti, DT jääb kevadet ootama. Big Grin

No kui ATV korralikult kinni siis ega ikka ei lükka küll, aga DT -l surud tera maha ja surud roomiku maakerale ligemale on veel lootust ennast välja aidata.
Atv iseenesest väga hea abimees, aga eks igal masinal on kuskil mingi piir. Pehme peale kõigeparem ilmselgelt bandvagen, aga kurja see küttekulu.
Vasta

Oma küttepuud lahendan nüüd ATV`ga. 2 käru järgi ja üle põllu lepikusse. Uus tehnorada saab ristipidi peale, antakse andeks kui täpselt jälge sõidetakse. Üht koormaga käru veetakse (mõnel hirmus ATV`ga sõita tahtval lapselapsel tuleb sabast kinni saada ja sõitma+tööle. Neil nii tihti koolivaheaegu ), ise langetan ja jupitan seni teise käru täis(Üks käru noolega, teine peenemate jaoks standartne) . Neli ringi päevas teeb ära. Põllutraktoriga oleks hullumeelsus metsa minna. Kui ikka ise hoolet oled teinud, siis tead kui haavatavas kohas pikk hüdrofilter all on. Ja täisklaasuksed- kes garanteerib et mõni toekam oks sellest üle pole... Plastik peeglivarsi läheb ainult põllutööga paar tükki aastas. Ikka juhtub otsamisel mõni toomingaoks kinni haarama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne