Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Ei hakka kellegi unistusi rikkuma, sest need peavad olema, muidu polegi elul eesmärki. Uurisin natuke sinutoru, nii sellest kui teisest otsast ja mõningad asjad tundusid huvitavad. 
Üks näide sellest, kuidas pusserdab roomikmasin isegi ilma haagiseta õhukeses lumes. 
Üks unistus neile, keda vaevab suurusehullustus, samas ei jaksa osta korralikku haaratsit,  saest rääkimata. Mugav ja kadedust tekiv küll, ilmselt maksab ka natuke rohkem kui suvalise linnamaasturi liising. 
Jäi silma üks huvitav laasimismasin, kahjuks pole meil müügil näinud. Kardan, et poleks ka huvilisi, tundub mängimisena, ehk on julgeid katsetajaid.
Midagi  vintsimise huvilistele, keda ehitamine ei huvita, siis alates 8.50 
Jälle kord hobuselaadne toode, vaadake selle eluka roomiku jälgi seal, kus on korduvalt ülesõidetud ja siis tähelepanu välja toodavale metsikule kogusele. 
Kes viitsis eelmist vaadata, siis saab võrrelda, kuidas on kogused ja veovõime päris hobusel ja tehishobusel ehk lihtsalt üks hea ülevaade metsatöödest, on natuke pikk jah aga ei pea ju vaatama, panin, et mõni saab ehk häid mõtteid, kuidas metsatöid arendada. 
Viimase jätan ATV meestele kommenteerida, mulle meeldis, kellel viitsimist vaadake lõpuni.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Sellise käru raami pikitoru peab olema 80x80x4 S355 kui koorem istub käru ratastel, kui osa raskusest on traktori kanda, siis 80x80x5
Siis saab keskenduda põhitegevusele ja ei pea "hoidma ja vaatama"

Teeks nüüd veel vahet mis on metsategu ja mis pargihooldus.
Lause:  "...on aega ka rahulikult tihu kaupa jalutades kaikaid välja tuua"  ei kuulu metsategemise juurde. 
See on pargihooldus, mille eesmärk pole efektiivselt tihusid varuda vaid vaadet puhastada.

"Hobi" on tegevus, millele makstakse peale, hobitegevuseks ostetakse igasugu riistu ja üldjuhul raha ei loeta, sest hobi  ongi kulu, millega tegelemiseks raha kuskil mujal teenitakse.
Vasta

Kuskilt käis läbi, et masin peab ikka stiilne ja tegija olema. Nüüd maamehena hakkan ka aru saama, mis 2019 aastal lisaks töötegemisele veel tähtis on.
No tõesti, T-25 rögina saatel ikka basseini sõites teeb margi täis küll. Aga õige masinaga teed hobi korras metsa ja laupäevaõhtusel peol ka muid vigureid.
Vasta

(01-02-2019, 23:54 PM)meli666 Kirjutas:  Nüüd maamehena hakkan ka aru saama, mis 2019 aastal lisaks töötegemisele veel tähtis on.
No tõesti, T-25 rögina saatel ikka basseini sõites teeb margi täis küll.

Ei ei ei, sa oled asjast ikka täiesti valesti aru saanud. 2019 tuleb taolisesse basseini natt ära parkida nii et silindrid silmini vett täis on ja siis minema kõndida. Ja see saabki kõige tähtsamaks, kuidas ta sealt kätte saada. Ah mis need linnamehed ka lõbutsemisest teavad.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Mis see ATV huvitav paljudele nii häiriv tundub et sellest allergia tekib?
Tegu on just nii universaalse asjaga kui kasutaja mõelda suudab.
Mina näiteks mõtlesin, et lükkan järvele raja sisse ja lükkasingi.
Siis käisin käruga tõin heinapalli ära, käisin ajasin veel igasugu asju ja aegajalt saab käia ka suusarada siluda.
Soovi korral saab käia uusi metsateid avastamas ja kui huvi olemas kasvõi puid vedada ja tööle käia.
Mida ma aga sellega üldse ei tahaks teha on majandusliku mõttega tööd sest bensiini kulub päris uhkelt raskemat tööd tehes ja kui seda päev läbi metsa vedamiseks pruukida siis võib arvestada 18 liitrit kütet ATV jaoks ja kui seal taga käru millel omaette mootor mis käru veab ja seega samakaua käib siis sinna ka julgelt 10 liitrit veel.
See teeb päeva otseseks kuluks suurusjärk 35 eur millele lisandub veel sellise nikerdamisega kus peab palju rihma libistama variaatoririhma vahetus korra poole aasta jooksul kuni korra kuus mis maksab ka 50-100 eur.
Ilmselt suure rabelemisega saab ka 20 tihu puud päevaga metsast kätte.
Loodusest hoolivale inimesele aga peaks see olema vastuvõetamatu fossiilse kütuse raiskamine sest näiteks Belarus hüdroveoga käruga keskmisel maastikul kulutas 22-26 liitrit 8h tööpäevaga ning tõi välja 55-70 tihu puitu.
Seega Belarusi kulu on 0,45 liitrit tihule ja ATV puhul siis midagi umbes liiter tihule?
8 rattaga väljavedaja aga kulutab 40-60 liitrit päevas ja veab välja 70-120 tihu.
Kulu siis midagi 0,6 liitrit tihule.
kui nüüd soetamishinda vaadata siis Belarus koos käruga tuli kätte 12 000 eur.
ATV juures aga käru mis ise puu peale tõstab on suurusjärk 3500 ja ATV ise midagi 7000 sest metsa vedama ei saa minna miski suvalise 400cc mootoriga aparaadiga sest kuna neil tagurpidikäigul aeglustit pole see lihtsalt ei jõuaks seda käru tagurpidi lükata.
Paljudel odava otsa asjadel pole ka difrilukke ja ülekannet mis kestaks sellist koormust.
Mis aga Kuldse börsi odavama käru küsimust puudutab siis seal on näha paari puudust.
Esiteks on jagajal paigutatud jalgade kangid kuidagi ajuvabalt jaoturi kumbagi äärde mis raiskab aega sest kiirem ja mugavam on lasta ühe käega kahest kõrvuti kangist jalad alla ning teiseks peaks ülejäänud kangid olema ühepikkused et neid sõrmedega liigutada saaks kummagi käega kahte kangi korraga et saaks sujuvalt töötada.
Siis need reklaamitud liigutatavad koormapostid ei püsi seal nelikandi peal kinni ja liiguvad paigast ning loksuvad.
Siis veel see silla liigutamine mööda nelikanti on kehv  lahendus sest see samuti ei püsi kinni ja tulemuseks on see, et tõstuk kõigub kärupeal ja lõhub ennast.
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=gxWUz1Qc51g 
Kel vesi lähedal, saab siit kogemust, Soomaa viiendal aastaajal näiteks.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(01-02-2019, 22:51 PM)pkmp Kirjutas:  Teeks nüüd veel vahet mis on metsategu ja mis pargihooldus.
Lause:  "...on aega ka rahulikult tihu kaupa jalutades kaikaid välja tuua"  ei kuulu metsategemise juurde. 
See on pargihooldus, mille eesmärk pole efektiivselt tihusid varuda vaid vaadet puhastada.

"Hobi" on tegevus, millele makstakse peale, hobitegevuseks ostetakse igasugu riistu ja üldjuhul raha ei loeta, sest hobi  ongi kulu, millega tegelemiseks raha kuskil mujal teenitakse.
Mis mõttes ei ole tihu kaupa toomine metsatöö??? Metsatöö on metsatöö ja pole vahet, lähed "parki puhastama" ja kukub kuivanud "lesestaja" pähe või lähed seda "päris" metsatööd tegema ja esimese puuga juhtub sama...??? Jah, MAHUD on erinevad, eesmärk on erinev jne aga ei ole suurt vahet,  teen ma seda sama 1-2 tundi intensiivselt hobiks juba eelnevalt puhastatud pargilaadses iseenda rekreatisoonimetsas või energiat säästvalt pool-kohustuslikult "tööks" ülekasvanud võsastunud mädasoo-metsas. Tood iga päev tihu, palju aastaga tuleb??? Isegi iga nädal tihu teeb aastas 52 tihu ehk 100 ruumi puid!!! On see väike kogus? 

Ja efektiivselt anno 2019 mõistes tihusid varuda ei tähenda kaugelt "metsatööd", see on enamasti "raskepõllundus" ja hävitustöö. Enamamasti - eranditega! 
Miks? Sest igaühe jaoks on mõiste "majandusmets" täiesti erinevate tähendustega. Majandusmets iseendale küttepuuks - mis kümnetest ja sadadest tihudest me räägime? Kas nüüd see peamiselt valikuline hooldusraie ei olegi metsategu? Ikka on.  Me keegi ei pea ju sealt "oma metsast" müügiks midagi tegema, võime küll, kui on rahaliselt mõistlik müüa. Ja kui eesmärk ongi metsast ka raha kätte saada. 

Selles on Sul õigus: ei taheta saada aru mõistest HOBI! Hobi võib ka midagi sisse tuua või aidata hobiga tegelemise kulusid katta aga see tuleb alles peale hobitegevuse algust ja hobivahendite soetamist  Big Grin 
Ma toon veel ühe näite sisse: ma pole 3,5 kuud jätnud vahele mitte ühte päeva kõndimist, keskmiselt kulutab kuus 35-45 tundi enda liigutamisele, 130-210 kilti kuus, jaanuaris 172km. Praktiliselt püüan iga päev ~5 kilti käia elik ~1 tund sellele kulutada. Linnas ei ole kahjuks "metsa teha" aga kui elaks talus, mets on kõrval ja kulutaks iga päev sama aja metsateole koos raudhobuga jalutamisele??? See teebki ühe 7-tunnise laupäeva metsas, millega teed rohkem, kui ühe tihu! Ütleme teed 5 tihu ja tood selle ka välja. Seega 250tm aastas. Ümardame realistliku reaalse 3 tm peale, mis siis iga reede õhtuks mõnesaja meetri kaugusele õue-laoplatsile tood, aastaga 150 tihu. Või ütleme nii, et laupäeval teed pool päeva valgel ajal saega tööd metsas ja 5 päeva jalutad õhtuti pimedas palke koju, sest seda saab ideaalselt ka lambivalgel teha. Pühapäeva võtad hingamiseks ja saunatamiseks.

EDIT: siin toodi kena võrdlus ATV vs Russ vs forwarder tööpäevas väljavedu aga kulla Mehed - kuskohast teil sellised erametsamahud??? Ma usun, mõnel siin on ka äkki tagavara 10 000 tihu, reaalne. Ise loen meite pere kahe koha ja kolme suurema metsatüki 1000+ tihu kogumahtu ka täitsa korralikuks erametsaks. Omale ju "piisab"?  Cool Normaalne Peremees ei lõika ka oma metsa lagedaks, kui siis mõne kauge mitteligipääsetava lahustüki/raieõiguse müüb maha. Seega ei räägi me erametsa hooldamisel mingitest suurtest mahtudest. Mingi mõnekümne tihu toomiseks räme rasketehnika soetada - milleks? Ja kui on korra ka vajadus kiiremaks ja suuremaks veoks, siis peaks ju saama tehnikat rentida.
Vasta

Hobikorras metsatöödeks võiks kasutada midagi universaalset, näiteks motoriseeritud käsikäru, märksõnaks oleks  mini dumper, kui pole metsa asja või lihtsalt puud varutud, siis võib sellega lillepeenrasse mulda tuua, või ka kuurist puid toa juurde tuua. On ka natuke tõsisemaid masinaid sellest klassist, neile saab juba selga ronida, pole väga kõrged ka. Sobivad samuti lillepeenarde hoolduseks, vajadusel saab ka mere äärest kive tuua, ikka natuke tõsisem asi. Leidsin suurtele poistele sobivaid isendeid ka, need ilmselt hobitamiseks natuke suured, see-eest ilma meelevallast jällegi päästetud.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(02-02-2019, 13:55 PM)PlyVal64 Kirjutas:  EDIT: siin toodi kena võrdlus ATV vs Russ vs forwarder tööpäevas väljavedu aga kulla Mehed - kuskohast teil sellised erametsamahud???

Kas ATV, russ või harvester ei või hobi olla, millega saab metsas oksi lõigata? Kas peab kindlasti raudhobu olema, mingid muud asjad kvalifitseeruvad hoobilt hävitustööks, ebamõistlikuseks, tervist ja ego kahjustavaks? Kas ainult see on ok, mis silmaklappide pilust parasjagu paistab, või kannataks äkki ka vähe teise mätta otsast maailma vaadata?

Muide, kui sa metsas valikraidena 5 tihu päevas valmis teed, võid ennast supermaniks kutsuda Big Grin  Pigem saad koos kokkutassimisega vaevaliselt  1-2 tihuga hakkama kui sellegagi. Ja küll see ahvivaimustus niisama oksakestega ringi töllerdamisest üle läheb, kui seda iga päev tegema hakkad ja ajast muu maailma jaoks puudu hakkab jääma.

Mulle meeldib ka muidu igasugu plaane teha, mõelda, lugeda, teen joonised paberile ja arvutan, tõmban mingeid tähtsaid jooni paberile ja loon oma peas täiuslikkust, kuni selle hetkeni, et hakkan tegema reaalselt. Ja siis vaatan, et kurat täna ei viitsi hästi, oh peaks vist duši alla minema, kui juba ära käisin, ega siis ometi enam tegema ei hakka või täna on ilm nii halb ja tatine, ootaks veel jne. Ei taha need plaanid kuidagi sama ideaalselt välja tulla kui algselt mõtetes tehtud sai.  Ja kas siis peaks hakkama ennast sundima...heh, siis on hoobilt kriips peal hobil ja algab töö. Ja kui juba sunniviisiliselt raudhobu ees kõnnid, siis mõtled pisarsilmil naabrimehe jumzi peale. Selline on see elu, meeldigu või mitte.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(02-02-2019, 13:55 PM)PlyVal6 Kirjutas:  EDIT: siin toodi kena võrdlus ATV vs Russ vs forwarder tööpäevas väljavedu aga kulla Mehed - kuskohast teil sellised erametsamahud??? Ma usun, mõnel siin on ka äkki tagavara 10 000 tihu, reaalne. Ise loen meite pere kahe koha ja kolme suurema metsatüki 1000+ tihu kogumahtu ka täitsa korralikuks erametsaks. Omale ju "piisab"?  Cool Normaalne Peremees ei lõika ka oma metsa lagedaks, kui siis mõne kauge mitteligipääsetava lahustüki/raieõiguse müüb maha. Seega ei räägi me erametsa hooldamisel mingitest suurtest mahtudest. Mingi mõnekümne tihu toomiseks räme rasketehnika soetada - milleks? Ja kui on korra ka vajadus kiiremaks ja suuremaks veoks, siis peaks ju saama tehnikat rentida.

Seda masinat kindlasti ei rendiks.Vähemalt mitte oma raha eest.
Kui inimene kes pole enne selle masinaga töötanud läheb võõra väljavedaja kangide taha suudab ta healjuhul päevaga 25 tihu puud metsast välja tuua (optimistlik prognoos) sellise väikse asjaga mis võtab peale ehk 2 tihu.
Lisaks kulub kütust kõige optimistlikuma prognoosi järgi vähemalt 15 liitrit aga pigem 20.
Lisaks on see aparaat vaja ka oma metsa saada aga eeldame siis lihtsuse mõttes et see tuuakse ka selle raha eest kohale.
Seega otsene tööpäeva kulu on 118 eur.
Tihu väljaveo hinnaks tuleks seega 6 eur.
Samas aga tehakse seda teenust vedava käruga traktoriga 7,5-8 eur tihu.
On see sääst seda võimlemist väärt?
Seega, kui ma tahan OMA metsa majandada siis ma lähen saega metsa ja vaatan mida ma omale kütteks või tarbepuuks võtan ja lasengi selle maha, laasin ja järkan ära ning kui vajalik kogus koos on kutsun traktori vedama.
Kui tegu on soise metsaga siis see toimub talvel ja ei toimu mingit metsa hävitamist.
Aasta läbi ei ole vaja käia soises metsas midagi vedamas vaid ringi jalutada ja teha plaane mida peaks ära tegema ning õigel hetkel tegutsema.
Vasta

(03-02-2019, 00:07 AM)2715 Kirjutas:  Seega, kui ma tahan OMA metsa majandada siis ma lähen saega metsa ja vaatan mida ma omale kütteks või tarbepuuks võtan ja lasengi selle maha, laasin ja järkan ära ning kui vajalik kogus koos on kutsun traktori vedama.
Kui tegu on soise metsaga siis see toimub talvel ja ei toimu mingit metsa hävitamist.
Aasta läbi ei ole vaja käia soises metsas midagi vedamas vaid ringi jalutada ja teha plaane mida peaks ära tegema ning õigel hetkel tegutsema.
nii on,lisaks saab ka soost kätte ilma lumeta,oksad teele ja vedukiks kergem apastraat.ka riigimetsas tehakse okstest vaalud ja nii harvester kui vedaja sõidavad vaalul ja midagi ei juhtu pinnasega.
Vasta

(03-02-2019, 09:39 AM)muska71 Kirjutas:  ... ka riigimetsas tehakse okstest vaalud ja nii harvester kui vedaja sõidavad vaalul ja midagi ei juhtu pinnasega.
meil jahimaal mitmel ruutkilomeetril tegi rmk harvendust masinatega, too sügis käisid ajamas kummiku servani mudas, sealjuures mitte soos vaid ikka metsas, isegi vanadel metsateedel. Nüüd, paar aastat hiljem enam sisse ei vaju aga käid mööda kuumaastikku, pea meetrised rööpad iga paarikümne meetri tagant metsas.
Eile käisin räätsadega lumel ruutloendust tegemas, no ei jõua turnida rööbastes ja lumes korraga. Maastik on ikka täitsa pekkis.
Vasta

See, kui palju on allapanekuks oksa võtta, sõltub esmalt pöetava metsa olemusest. Männi oks näiteks ei kanna üldse.
Teine, uuema aja tendents on okste kogumine ja neist puru valmistamine. Mõni maaomanik, kes hambad ristis uue aja kommetega kaasas tahab käia, on nii kuradima kitsi, et kui oksad teele laotad, on kohe pisarad lahti, et tema raiejäätmetelt jääb nüüd väärindamatult oluline tulu teenimata.
Vasta

(01-02-2019, 20:15 PM)lel Kirjutas:  Tervist

Kas kellegil ka kogemust lingil oleva käru ja tõstukiga?
Hind kordades odavam kui teistel tootjatel. Müüja enda sõnul Eestis projekteeritud ja Hiinas lastud kokku panna. 

https://www.kuldnebors.ee/search/metsandus/metsatoomasinad-ja-tarvikud/metsaveohaagis-1-5t-metsatostuk-3-2-hudrojaam/search.mec?pob_post_id=81289422&pob_action=show_post&pob_cat_id=10797&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&pob_order_by=price&pob_order_by_order=ASC&pob_page_index=1&pob_page_size=25&search_evt=onsearch&search_O_bcustomer_id=104986

Sai endale selline aparaat soetatud. Eks ta üks toorik ole. Peab ikka väga palju asju ümber tegema, enne kui normaalselt tööd tegema saab hakata. Aga hobikorras saab temaga rahulikult toimetada küll.
Mina asendasin hüdrosüsteemi  vooluhulga reguleerimise klapid masti tõste silindrile ja pööramisele uutega. Olemasolevad haaratsid on vale geomeetriaga ja paenduvad jämedama noti tõstmisel väga kergesti kõveraks. Sai ka välja vahetatud.  Veel on plaanis hüdropumba ajam ümber ehitada traktori jõuvõtuvõllile. Olemasolev bensiinimootor on madalatel pööretel jõuetu ja kooleb kohe ära. Suurtel pööretel hakkab süsteem väga rapsima ja puudub sujuvus.
Proovisin mõne foto lisada aga vist ei õnnestu. Lisan hiljem.
Vasta

Rmk puhul on jah võrdsed ja võrdsemad. Võsa vedades peame enda järel kõik rööpad ära siluma, tihtipeale tuleb seda lausa ekskavaatoriga teha...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-02-2019, 13:38 PM)mlsluik Kirjutas:  Rmk puhul on jah võrdsed ja võrdsemad. Võsa vedades peame enda järel kõik rööpad ära siluma, tihtipeale tuleb seda lausa ekskavaatoriga teha...
eks siin meiel on samuti ekskavaatoriga silutud, uhke rmk ehitatud tee ääres, aga metsas murrad jalad.
Vasta

(03-02-2019, 12:30 PM)arvok Kirjutas:  
(01-02-2019, 20:15 PM)lel Kirjutas:  Tervist

Kas kellegil ka kogemust lingil oleva käru ja tõstukiga?
Hind kordades odavam kui teistel tootjatel. Müüja enda sõnul Eestis projekteeritud ja Hiinas lastud kokku panna. 

https://www.kuldnebors.ee/search/metsandus/metsatoomasinad-ja-tarvikud/metsaveohaagis-1-5t-metsatostuk-3-2-hudrojaam/search.mec?pob_post_id=81289422&pob_action=show_post&pob_cat_id=10797&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&pob_order_by=price&pob_order_by_order=ASC&pob_page_index=1&pob_page_size=25&search_evt=onsearch&search_O_bcustomer_id=104986

Sai endale selline aparaat soetatud. Eks ta üks toorik ole. Peab ikka väga palju asju ümber tegema, enne kui normaalselt tööd tegema saab hakata. Aga hobikorras saab temaga rahulikult toimetada küll.
Mina asendasin hüdrosüsteemi  vooluhulga reguleerimise klapid masti tõste silindrile ja pööramisele uutega. Olemasolevad haaratsid on vale geomeetriaga ja paenduvad jämedama noti tõstmisel väga kergesti kõveraks. Sai ka välja vahetatud.  Veel on plaanis hüdropumba ajam ümber ehitada traktori jõuvõtuvõllile. Olemasolev bensiinimootor on madalatel pööretel jõuetu ja kooleb kohe ära. Suurtel pööretel hakkab süsteem väga rapsima ja puudub sujuvus.
Proovisin mõne foto lisada aga vist ei õnnestu. Lisan hiljem.

Lisan juurde, et kõik jagajast tõstukisse ja tugijalgadesse minevad voolikud tuleb samuti ümber tõsta, sest keegi tainapea on jätnud igasugused metsatehnika standardid ja loogika tahaplaanile ning  paigutanud need mingi ainult temale teadaoleva tõstukitega manipuleerimise algtõe järgi.
Vasta

(03-02-2019, 11:48 AM)Janka Kirjutas:  See, kui palju on allapanekuks oksa võtta, sõltub esmalt pöetava metsa olemusest. Männi oks näiteks ei kanna üldse.
Teine, uuema aja tendents on okste kogumine ja neist puru valmistamine. Mõni maaomanik, kes hambad ristis uue aja kommetega kaasas tahab käia, on nii kuradima kitsi, et kui oksad teele laotad, on kohe pisarad lahti, et tema raiejäätmetelt jääb nüüd väärindamatult oluline tulu teenimata.
Mis tähendab kitsi??? See on tema mets, tema VARA! Ja jääbki väärindamata ja tulu teenimata, sest Sinu masin ei ole Eestis tehtud, küll võib okstest tehtud saepurust saada "Eesti Toode" ja selle eksportimisel tuuakse raha riiki sisse. Näiteks teeb Omanik selle hakkega oma lüpsikarjale ja piimatööstusele sooja... Oksad ja ladvad on metsamajanduskavas "puiduna" sees ja nende maht on sõltuvalt raiest ja raiujast kuni 1-2% või 4-5tm hektarilt. Ja mida peenemat metsa raiud, seda suurem on oksa/ladva kogus kvaliteetmaterjali suhtes. 

Sul ongi siis võimalus kergem mitte sohu vajuv tehnika soetada! Selleks ongi igasugused imekerged harvesterid, protsessorid , forwarderid jms! Lõpuks hakkad ARU SAAMA, kuhu tasapisi see erametsa ülestöötamine liigub. Juba tuleb Big Grin  Siin teine juba räägib, kuidas metsas kraavides ei taha jalgu murda kui jahil käib jne. Ehk hakkamegi tasapisi kuhugi ka jõudma. Kolmas oskab reaalselt odavama otsa hobivahendi head-vead välja tuua, neljas veel üht-teist. Ja enam ei tundugi muu ilma insenerid lollid, kes neid kergemaid seadmeid konstrueerivad??? Et 10 ha raiet ja Omanik saab sealt siis ka lisaks palgile ka 40-50 kanti haket selle asemel et seda mutta trampida? Kõige koledamad metsa väljaveo pildid on Vepskiilt ja Ladogalt, kus kümnete ja sadade tihudega "pinnust" metsa teid ehitatakse. Muidugi on tore aastakümnete pärast seal teedel offrõudida aga see on ju räige raiskamine. Reaalselt on ju puidu maasse tampimine sama raiskav, kui siin pildil nähtav. Ag kui metsa teevad sellised "rodionid", pole ka midagi imestada. 

Seega ära jälle solvu! Lihtsalt on see juba täna tavaline ja päevakorral ning kindlasti muutub üha "popimaks" sellised selged lisaklauslid. Eks vaatab, mis hind kujuneb või peetakse "liigseks ahistamiseks kitsi maaomaniku poolt". Äkki peab ekskavaatori ostma? Äkki peab koristustööks mingi KERGE "koguja" ostma? Oh seda jama küll, ei saagi meetriseid kaevikuid maha jätta. 

Tsitaat:PEALE RAIETÖÖDE LÕPETAMIST LANK KORISTADA JA RÖÖPAD SILUDA NING LANK ANDA ÜLE METSA OMANIKULE
PS: ma ei jäta "jonni" ja ajan ikka veel "vihale"  Big Grin Eilne värske video, mulle nagu päriselt meeldib. Ei ole just kõige kehvem. Sõidab küll, ka lumes, ja ilma haagiie vedu kasutamata. 
Vasta

Ei tea kui palju selle jooksulindiga metsa vedades kütust kulub, näiteks eelpool mainitud 50 tihu mingi 500meetri kaugusele lohistada....  Big Grin Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Kui see aparaat tihu peale võtab siis kilomeeter tihu kohta ehk siis 50 km tuleb läbida.
Kui selle aparaadi liikumiskiirus oleks keskmine 5 km tunnis siis seda maad ta läbiks ilma laadimise aega arvestamata 10 tundi.
Kuna mootor töötab kuulmise järgi üsna piiripeal võiks oletada, et tunnis kuskil 5 liitrit.
Seega 10 tunniga võks kuluda 50 liitrit ehk liiter tihu peale ainult sõites.
Kui nüüd laadimist vaadata videost siis ühe tõste peale kulub 60 sek laia laastuga.
Oletades, et ta tõstab 2 puud 60 sek ja tihusse mahub 3 meetrisi puid 20 tk(kunagi sai arvutatud huvipärast lepametsas tehtud veol)
Seega tihu peale korjaks ta 10 minutit ja 50 tihu 8 tundi.
Mahalaadimine läheks ilmselt kiiremini niiet võtame 5 min mahalaadimisele.
Kokku seega laadimistööle kuluks 12 tundi.
Seega kogu üritus võtaks aega 22 tundi mis on laia laastuga 3 päeva tööd.
Seega eeldades, et tunnikulu on 5 liitrit kuluks bensiini 110 liitrit, mis teeb tihule 2,2 liitrit.
Kuulates jääb veel kõrva, et kui sellise raksuga iga tõste järel käiku sisse panna kulub kuuga ka üks lülitusmuhv ja hammasratas.
Lisaks on ilmselt reaalses metsas laadimine kõvasti aeglasem sest inimene kõigub, kangid kõiguvad ja tulemuseks on kas ajakadu või okstega läbisegi koorem.
Juba siledal maal on näha et peab haaratsi suht umbes puu suunas torkama.
Kokkuvõtteks siis on see kiiksuga inimeste mänguasi, kes tahavad metsategu mängida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne