[PlyVal64]

...mul on lihtsalt pikk tarbijakogemus iidvanade värkidega. 60'tel ja 70'tel ehitatud süsteemid töötavad siiani...  

Täpselt nii ongi, 60-70ndatel ehitatud belarussid jms masinad töötavad siiani ja saavad kõigi töödega hakkama...

Jah, AGA ma julgen 100000% väita, et mistahes moodsad lahendused töötavad paremini, on ökonoomsemad, efektiivsemad, isegi kergemad hooldada jne! Družba saag ja RAF töötavad ka aga Sa käid metsas Shindaiwadega ja tunnelis Mersuga??? 

Mul vahepeal hobiks käitada/hooldada  2X12 silindrit CAT D348 oma 29300 cm3 ja 702Hj + 2X 6-liitrised Perkinsi abimasinad, kõik aastast 1968, ja üks tulitera öögenekas. Usu, MOODSAD masinaruumid koos seadmetega on ikka palju mõnusamad, see oli/on lihtsalt... odav ülisuur asi osta. Kõik töötab aga kõik on ka "pees". Tegelikult läbi, vajaks kapremonte, tohutut tööd, megakulu rahaliselt jne - see on 50 aastat vana! Ega ma ka päris eilane pole  
Miks on mul nende rögisejate vastu - no see on jube, kui IGA kur.di võti kaalub 10 kilo ja iga detaili tõsta taliga! Siin vahel on veel u.400 kilo kaaluv leevendi ja see reeverskasti ots ei tule 12-tonnise tungiga lahti, paksuseinaline nelikant paindus läbi...  Sõuvõlli poole saime suure surmaga lahti ja selleks ajaks olid tonni rauda ühest kohast teise tõstnud. 
Ehk asi on LIIGA suur ja LIIGA vana! Isegi LIIGA kallis pidada, sest iga paganama tööriist maksab ka 100+eurot, õli vahetad sadaes liitrites jne... USA töölaevatehases ehitatud 100-jalase Superjahina pole pääsu vanadusest, kui miljardär pole, mingit paganama vana vene trakatsit aga ma küll poleks nõus remontima. Vanad, läbiaetud, rasked, vajavad spetsriistasid jne, jne. Ja see "Liiga suur" käib ka nende rögisejate kohta koos arutu kuluga. OT out.

[metsakohin]

Kui mõni tahab metsast merele minna, no olgu siis nii. Tegelikult ei kesta see uus ja kerge (loe: materjaliga on koonerdatud) tehnika nii väga midagi, näe ruhnu laeval kaks korda mootor kutu olnud, teisel korral vahetati lausa välja, nii läbi oli. Põhjus ikka see, et metalli vähe, jõud suured, õli ka vähe, jälle kokkuhoid. Pole kellegi asi kas ruhnlased saavad liikuma või jäävad sunnismaisteks. Metsas natuke lihtsam, jääb sitanikerdis metsa, no jäägu, ise tuled jala välja.
Kus kurat see kasutusmugavus ja kokkuhoid on kui võrrelda raudhobu ja näiteks vana 40-ronti. Ostuhinna vahe on mitmekordne, ülalpidamiskulud samuti, kui tööd ka tahad teha, lihtsalt silitamiseks ja kõvatamiseks on uus asi muidugi edevam. Ühel poed pisikesse putkasse (saad vähemalt jalga puhata), teisel jooksed ees või kõõlud kukil, hirm naha vahel, et kusagile vahele või alla ei jää. Väljatoodavad kogused ka erinevad kordi, samuti liikumiskiirus. Vaatasin siin teemas reklaamitud klippe: midagi ei ole teha aga 40-ront läheb kaks korda paksemast lumest läbi kui mõne mehe märg unenägu.
Kui veel pargi hooldust metsatööks nimetada, siis mahub nelikümmend igalt poolt vabalt läbi liikuma ja ruumi on rohkem kui vaja. Muide suvel on maapinnale tekkiv kahju ka väiksem.

[muska71]

Kui mõni tahab metsast merele minna, no olgu siis nii. Tegelikult ei kesta see uus ja kerge (loe: materjaliga on koonerdatud) tehnika nii väga midagi, näe ruhnu laeval kaks korda mootor kutu olnud, teisel korral vahetati lausa välja, nii läbi oli. Põhjus ikka see, et metalli vähe, jõud suured, õli ka vähe, jälle kokkuhoid. Pole kellegi asi kas ruhnlased saavad liikuma või jäävad sunnismaisteks.

umbes sama ka prangli vahet sõitval wrangö,tõsi mootor vist peab,aga käimakast alatasa laiali,uusi pulki vist pole ja pannakse vanaraualt pärit asjad sisse ja eri kulumised ja jamad taas majas.elu saarel sellest veel ei seisa ja iivar oma jälle rögiseva helgega teeb sõidud ära,aga autusi üle ei saa.

[Janka]

Hüdrovedu on niikaua ahvatlev, kuniks miskit selles kompotis laiali lendab.
Edasi ainult maksad ja kirud või lased masinal turgu minna, et see uue lolli leiaks.

Aga seleta, MIS seal sellist saab juhtuda, mida ei saa remontida või vahetada? Kui kogu Maailma tööstus käib hüdromootorite najal...kogu suur merendus käib hüdroga jne? Voolik läheb katki? Jah, peame Eesti ainsal superjahil roolisüsteemi ühte voolikut vahetama. Ma toonud mitmeid purjekaid, üks neis tpallittirugi teinud, kus sõuvõlli aetakse ringi hüdromootoriga. Seal pidi Imre tõesti enne tiiru, kui jaht oli 41 aastat vana, mingid tihedamad vidinad veomootorisse panema. Ise pani - automaalrina! Seega ei ole tuumateadus? 

Hüdrokola - pumbad-mootorid lihtsalt on kordades kallimad, kui tavalised mehaanilised kardaan- või hammasülekanded. Tahad veel elektriga juhitavat sujuvat liikumist - ka kõik need solenoidid-magnetid-pistikud-reostaadid või elektroonilised juhtplokid maksavad midagi. Vooliku ost ja vahetus on piisk meres.
Aga kui rahakott puuga seljas, siis anna aga minna. Keegi ei keela. Osta, aja süsteem kotti, vaheta, ei, lase vahetada (sest sina ju oma sõnade järgi käsi määrida ei armastanud) komponendid uute vastu ja elu lill jälle
Samas mõned leheküljed tagasi kurta, et raha ei ole - no ma ei saa aru sellisest eidelikust otsustusvõimetust vingumisest. Nüüd tuli vaeselksel veel hüdromaania peale...  Ovulatsiooni periood vist jälle... 

[uko]

Kõigil nendel asjadel ,olgu hüdrovedu või otse,on vaja ikkagi natuke mootorit ka.Ilma võimsuseta ei liigu need asjad kuidagi.Hüdroga on eriti veel aru saada ,eriti huvitav on vadata uut tehnikat,kõik on nii ära piiratud et jumala pärast tossu välja ei võtaks.Aga ega ta siis ei tee ka midagi,kuigi hüdrol võimu oleks.Aitaks suurem mootor,kulu jälle suurem,sest ega kogu aeg täis laksuga ei käi.Kui koormus väike on hüdroveoga aparaat ka tühikäigul kihutama.Aga kui koormus järgi siis see mootor kas seisab või tuleb piirata hüdro võimekust,et mootor kuidagi ilma tossuta käiks.Ole sa tark ja leia see hea vahemik.Suurem mootor on parem..aga..

[PlyVal64]

Hüdrokola - pumbad-mootorid lihtsalt on kordades kallimad, kui tavalised mehaanilised kardaan- või hammasülekanded. Tahad veel elektriga juhitavat sujuvat liikumist - ka kõik need solenoidid-magnetid-pistikud-reostaadid või elektroonilised juhtplokid maksavad midagi. Vooliku ost ja vahetus on piisk meres.
Aga kui rahakott puuga seljas, siis anna aga minna. Keegi ei keela. Osta, aja süsteem kotti, vaheta, ei, lase vahetada (sest sina ju oma sõnade järgi käsi määrida ei armastanud) komponendid uute vastu ja elu lill jälle  

Juba hakkame juhugi jõudma! Mina määrin käsi heal meelel, teen seda suisa PIDEVALT, aga ma ei viitsi enam jamaga tegeleda. Ja teiselt poolt: kui asi on absurdselt kallis või kallim, e tmitte kuidag iarvutades är aei tasu, siis tuleb muu lahendus leida. Kuna  eeldus on metsatehnikal ikkagi hüdro olemasolu, siis on järgmine kriteerium kohe kaal! Kas kokku tuleb komplekt KERGEM kahe mootoriga või ühe natuke võimsamaga. Kas kahega on odavam? Kas kahega on ökonoomsem, mis pole hobiks oluline. Jne. Paistab, et tead täpselt hindasid ja seda, kui suur vahe siis ka tuleks, kui nii kindlalt seda väidad??? Et kui palju tuleks parema/jõulisema hüdropaki, ühe hea hüdromootori ja selle 21.sajandile kohane "juhtimine" kallim, kui kaks sitta hiina mootorit ja mingi suvaline odav hüdraulika (nagu siin odava haagise ostja väitis)? JA mis kurat tähendab "rahakott puuga seljas"???  Sa ikka seda inglismannide ütelust tead ,rikkusest ja odavatest asjadest? Ma olen "Odavuse" ja selelga altmineku läbinud, kui jutt on märkimisväärsetest summadest, ostan kas hea või jätan ostmata. Rendiks aga juba selle mõttegi eest sain jälle sõimata. Mis sest, et OLEN Avanti jms kallimat tehnikat ju ennegi hobiks maale rentinud.

[2715]

Minu arvates on hüdraulika tore asi ja abiks seni kui selle ehitamisel senti ei saeta.
Kõik need väiksed abinõud nagu väiketraktori metsakärud ja muu selline aga kindlasti on tehtud senti saagides.
Näiteks Hüdraulika 24 ostetud hüdroasjadega tehtud kahveltõstuk-maastikukäru ei tulnud üldse nii välja kui mõeldud oli sest hüdromootori sisemine leke oli nii suur, et pumba tootlikusest ei piisanud et saada kätte 170bar millele sai tehtud arvestused edasiliikumise jõus.
Jagaja aga, kindlasti ületab vene jagajaid pika puuga kuid sellega midagi sujuvalt teha eeldab väga tundlikku kätt.
Seepärast ka neid väikeste metsatõstukite videoid vaadates ei tulegi isu sellisega tööd teha sest kõik see kaadervärk kõigub, jagaja siibritel pole sujuvuse jaoks üleminekutsoone ja silindrid on tehtud viimase piirini peened, arvestatuna tööle 200bar lähedal ja seda sujuvalt juhtida polegi väga lootust.
Teeks silindrid poole jämedamad, paneks poole suurema pumba poole väiksema rõhuga tööle liiguks need asjad sujuvalt.
See aga maksab raha.
Näiteks selline asi
võrreldes sellise asjaga

[pkmp]

Vennike seal esimeses videos on lihtsalt koba veel.
Vahva-Jussi kohta võin küll öelda, et juhitavus, jagajad, vajadusel kõigutamine-vise  ja reageerimine on väga hea.  Silindrite mõõdud ja kiirused on kõik tiptop. Saab nii sujuvalt ka, et haarats üldse ei kõigu.
Eks ma ole harjutanud ka aga masinal peab reservi olema, muidu läheb väga kähku igavaks.   (Sai proovitud ühte Rootsi sama mõõtu triikrauda kunagi...)
Kui jälle ülearu pöördeid paned, siis hakkab iga masin käes laperdama.

[maisalup]

Kui sa alandad hüdro rõhku 2x ja suurendad tootlikkust 2x ja silindri suurusi 2x ei saa sa mingit sujuvust. Kui see sama koba on pulkade taga ja hoobasid sujuvalt kasutada ei oska on tulemus ikka täpselt sama raprimine.
Hüdraulikaga ehitamine ei ole alati kallim, hüdraulika24 kaubal pole häda miskit. Mu halumasin on ehitatud täpselt selle sama poe kaubast ja kõik liigub sujuvalt nagu vaja. Tänu hüdraulikale sain sujuvalt reguleeritavad kiirused 170 eur maksva klapiga, vaevalt sa nii soodsalt saad mõnda sellist variaator käigukasti... reduktoridki maksavad meeletut raha, hüdroga on kulu suurusjärk enamvähem sama. Kui sul kodus nõukogude ajast koķku varastatud varusid pole, siis ketid ja ketirattad kõik maksavad raha...

[mutikas]

Jussiga ikka punn põhjas
Tegelikult tunnen puudust gaasipedaalist varba all.
Tootjale sai arenduseks mõte antud et pöörded võiks ise ennast sättida vasatavalt vajadusele.

[Janka]

Tootja läheb seepeale lihtsat teed ja paigaldab muutuva tootlikusega pumba. Masina hind jälle kasvab.

[jaenes]

Siin on natuke praktika põhiseid andmeid. Kui võtta tm/t koefitsendiks 0.7 siis tirisid nad metsast 4 päevaga välja 285tm. Nende antud tööaja järgi tegid nad siis 8.9tm/h.
Huvitav oleks arvata selliste masinate kütusekulu.
Ja ehk tasuks vaadata eestlaste oma masina www.kinetic.ee poole ka. Sellel on yanmari diisel 3TNV76-HGE. Palju sellise kütusekuluks pakute?

[pkmp]

Jussiga ikka punn põhjas
Tegelikult tunnen puudust gaasipedaalist varba all.
Tootjale sai arenduseks mõte antud et pöörded võiks ise ennast sättida vasatavalt vajadusele.

See ilmselt bensumootori jutt.
Mul on hüdraulika traktori jõuvõtuvõlli otsas reduktoriga, töötab pisut üle tühikäigupöörete, sellised stabiilse veo pöörded.

[2715]

Vennike seal esimeses videos on lihtsalt koba veel.
Vahva-Jussi kohta võin küll öelda, et juhitavus, jagajad, vajadusel kõigutamine-vise  ja reageerimine on väga hea.  Silindrite mõõdud ja kiirused on kõik tiptop. Saab nii sujuvalt ka, et haarats üldse ei kõigu.
Eks ma ole harjutanud ka aga masinal peab reservi olema, muidu läheb väga kähku igavaks.   (Sai proovitud ühte Rootsi sama mõõtu triikrauda kunagi...)
Kui jälle ülearu pöördeid paned, siis hakkab iga masin käes laperdama.

Eks saab ikka kuidagi suure harjutamise peale kuid kõik ei pruugi seda omandada sest see masin kus jagaja peal on kõigub kaasa ja see teeb asja raskeks.
Eriti raske on masti keeramine kui kangid liiguvad +  + skeemi järgi sest masin liigub küljelt küljele  ja seal ei pruugi ollagi muud lahendust kui panna masti keeramisele drosselid vahele et asi õnnestuks kuid ridakangidega on asi kindlasti parem.
Ma muidugi nii väikse asjaga tööd pole teinud vaid ainult messil puid peale ja maha tõstnud ja selle põhjal tehtud järeldused et peamasti silinder peaks jämedam olema sest haaratsiga maast haarates ja samal ajal tõstes ei kergita ta masti ja haarats läheb maa sisse.
Samuti ka noolepikenduse sisse laskmise ajal lõpeb tõstmine ära.
Muidugi ka suurtel tõstukitel on mõnel need asjad tasakaalust väljas aga väiksel asjal on neid eriti raske paika ajada sest silindrite läbimõõdud on suure sammuga.
Näiteks Weimeri 8000 oli kuidagi eriti hästi õnnestunud aga Nokka oma mitte nii hästi.
Weimeriga lasid lahtise haaratsi puuvirna peale otsad maast paar cm üleval, siis tõstekang põhja ja nupust haarats kinni ja lõuatäis käes ilma oksteta ning sai keeramist alustada koorma kohale samal ajal kui tõste käis.
Nokkal aga oli masti silinder 20mm peenem ja seal nii lihtsalt ei läinud ning haaramisel pidi korraks katkestuse tegema et kergitada.
Jagajas ja pumbas vahet polnud sest mõlemal masinal oli 62cc kolbpump peal ja jagajaid sai korra omavahel vahetatud kuid see ei muutnud seda asja.
Plaan oli jämedam silinder teha Nokkale, kuid enne sai ära müüdud.
Väikse bensiinimootoriga muidugi miskit tootlikust pumbale ei saa sest 12cc grupp 2 pump on maksimum mida ta 200bar vedada jõuab.

[uko]

Te räägite siin nende väikeste junnide tööle saamisest,Näiteks Palmse tõstukid ei tööta mitte ükski.Seal ikka suht kallitest tükkidest asi koos aga koostaja ei taha asjast aru saada.Isegi muutuva mahuga pumbaga ei tööta asi.Parkeri jagajad on kas kusagilt odavalt ostetud või valesti tellitud siibritega.Iguan juhib suurem jagu neid aga elektri poole timmimisest ei aita ,liiga palju möödas.Mis siis veel väikestest  rääkida.

[2715]

See et Palmsi tõstuki juhtimine lonkab kahte jalga on sulatõsi.
Seal ei sobi jah asjad omavahel kokku ja kohati teeb seletamatuid jõnksatusi ning kiire ja täpne juhtimine ei õnnestu.
Kontrolleri süüks ei saa seda küll ajada sest väljavedajal sama asi kasutusel ja seal toimib ideaalselt.
Parkeri jagaja vanasti oli küll kõva sõna aga nüüd ei teagi sest sujuvalt ta ei toimi vähemalt 7.86 tõstukiga.
Kas nad on kontrollerile ise softi kirjutanud seda ei tea muidugi.
Algul meil oli miski softi viga et kui masti keerasid jäi jagaja mingit siibrit hoidma ja surve peale ning 60 liitrit õli läks kuumaks 15 minutiga.
Korra kontrollerilt vool maha ja kohe hakkas mootor kergelt käima kuni järgmise masti keeramiseni.
Algul arvasid et ise oleme mingi käki kokku keeranud ja käskisid surveklapi ära vahetada, mis ei aidanud ja siis käis kontroller nende käes ning peale seda viga kadus kuid hakkas ühelt liigutuselt teisele üleminekul rapsima.
Probleeme on ka pudeli tihenditega, mida peab paar korda aastas vahetama.
Lisaks on terve tõstuk tehtud ilmselt pehmest ehitusrauast ja et ta vastu peaks on kõik asjad paksud ja rasked mis eriti noolepikendusel välja paistab ja teeb noole nii raskeks et tühja käruga ei saa tõstukit ilma jalgadeta välja keerata sest kukub külili.
Haarats on samuti pehmest rauast tehtud ja seepärast pidi lõugu juba esimene aasta keevitama.

[uko]

Jaa,need andmed tõstejõu kohta mis mastil kirjas ei vasta tegelikkusele.Mul vennal kõige suurem enne seda üheksa meetrist mis nad nüüd tegid.See ei saa paberipuu lõuatäit maast lahti pika mastiga.Surve peab olema 190 midagi .Asi hakkas kuidagi liikuma 240 juures.Siis aasta pärast muidugi mast maha pealt.tagalt suure kõrva tõmbas lahti.Tehti jutu järgi tugevdatud asi ,täpselt sama asi juhtus jälle.kolmas mast juba.Tundub olema jah tavaline vene raud.haaratsid said ka juba ammu vahetatud rootslaste vastu,pöördpea samuti suurem ,aga ikka tundub et väike.Lõuad ei liigu lihtsalt.jagaja koostamisel on mingi kala.

[mutikas]

Vennike seal esimeses videos on lihtsalt koba veel.
Vahva-Jussi kohta võin küll öelda, et juhitavus, jagajad, vajadusel kõigutamine-vise  ja reageerimine on väga hea.  Silindrite mõõdud ja kiirused on kõik tiptop. Saab nii sujuvalt ka, et haarats üldse ei kõigu.
Eks ma ole harjutanud ka aga masinal peab reservi olema, muidu läheb väga kähku igavaks.   (Sai proovitud ühte Rootsi sama mõõtu triikrauda kunagi...)
Kui jälle ülearu pöördeid paned, siis hakkab iga masin käes laperdama.

Ma muidugi nii väikse asjaga tööd pole teinud vaid ainult messil puid peale ja maha tõstnud ja selle põhjal tehtud järeldused et peamasti silinder peaks jämedam olema sest haaratsiga maast haarates ja samal ajal tõstes ei kergita ta masti ja haarats läheb maa sisse.

https://www.youtube.com/watch?v=-jOMrHpnaeA
Lõuad+peamast.

[v6sa]

Üldiselt, sõitke, aga ärge mölisege

   

Stihl MS170, T-16M@1971, Husq 353, 2xMakita ("triikraud" ja lustikummut) ning inverter aku laadimiseks. Menetluse lõpetasid Fiskarsi X21 ja Hää Sepa tehtud "kolmekilone" aastast KST.

Ilus päev, sai tee sisse ühte padrikusse ja ruumi metsakuiva kuuske halgudeks. Kütusekulu liitrike diislit, 600 gr segukütust ja 400 g saeketiõli ning neli akutäit (16 Ah särtsu)

[PlyVal64]

Üldiselt, sõitke, aga ärge mölisege

Ma läksin hoopis kooli! Mõnedeks päevadeks. Endine Tihemetsa, praegu Pärnu KHK.
Juba päris palju targem...õigemini metsikut targem. Vaja oleks muidugi kuid ja aastake studeerida, saaks parem. See aastal 1988 alanud metsanduteaduskonda astumine sai praegu 28,5 aastat hiljem loogilise jätku   
Ja saanud "tõestuse", et minu omas peas mõeldu on juba niigi reaalsus ja päriselt-päriselt KEHTIVA seadusandluse põhjal on metsa lõhkumine rasketehnikaga keelatud. 
Üks asi on Metsaseadus aga palju olulisem ja tavaliselt tähelepanuta jäetakse Metsa majandamise eeskiri. Ja sealt on kõige olulisemad selle paragrahvi alguspunktid:

§ 19.  Metsakaitse

 (1) Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:
 1) metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;
 2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 1-1 ja 1-2 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;

Kõik see väljaveotede laiuse piirmäärad, pinnase lubatud lõhkumise piirmäärad jms on veel eraldi teema, kus mitte ÜHEL JUHUL ka ei tohiks olla vao sügavus suurem kui 30senti! Reaalselt tuleb ka metsa kokkuveotee selliselt ehitada, et rööbas poleks sügavam. Sinna uhad oksad aga see on ju ka täna puhas hakkeraha! Siin paragrahvis ja isegi laoplatsile ei tehta erandit! Metsaveol pead tegelikult kogu aeg ka teed ehitama ja parandama... mis muidugi pole päris adekvaatne. Aga kaasõpilased, lääneviru noorte Meeste 6-Meheline sõpruskond-saemeestebrigaad/äri väidavad, et käiakse ka ekskavaatoritega metsades asju lappimas! See on hea. 

§ 8.  Metsa kokkuveoteed
 (1) Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.
 (2) Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.
 (3) Metsamaterjali kokkuveoks raielangilt tohib metsaomanik oma kinnistu piires rajada ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.

Ehk lisaks Kineticule ka Tihemetsa külas ja Surju tagustes metsades testitav Usewood jms saab kiiresti Eestis reaalsuseks, KUI reaalselt Keskkonnaamet metsa tuleb ja riigiosakuid välja kirjutama hakkab. See kohustuslik raudhobu jms kerge mitte lõhkuva tehnika kasutamine looduskaitselistes, linna-tiheasustuse ja rekreatsionimetsade majandamisel on algus. 
Kolmas osa oli elupõliste metsandusgurude jutus räige imestus ja irve säilik- ja seemnepuude üle. See 20-70 tükki hektarile ja elurikkuseks säilikud gruppidena on üks pool, aga MIS jäetakse on teine. Säilikpuid näeb üldse haruharva ja seemnepuud on räigeim saast, mis jäetakse. Aga ega vigane ja nõrk puu kannab samasugust geeni edasi - nagu Inimesedki! Samas 70 on juba ise paras mets! Teed hektari lageraiet, pead jätma 5 tihu tüvemahus säilikut ja vähemalt 20 kõige tervemat puud, mis on ju "kahjum".   
Ehk millest see kisa ongi lahti läinud: suures piires on Eestis metsandusega asjad korras, kui seaduseid ka täidetaks! Need paar eelnevat röövaastat metsades on teinud eelkõige korvamatu kahju Inimeste mentaalsusele, ja seda õigustatult, kuna metsa pole mitte majandatud vaid röövitud. Ja pole ka RMK patust puhas - ahnus ja kohustus iga sent Riigile laristamiseks teenida. Samas osad erametsade Peremehed jätavadki 70 puud ja mõned rohkemgi alles. Ehk mets jääbki ka visuaalselt metsaks. Hõre on küll aga ei ole "lagendik". See, kas see tuultega ka püsti jääb, on juba teine teema. 
Asjad olevat muutunud ja sestap on ka seesinane metsas saega ringisibavate tegelaste kontrollitud ja eksamineeritud oskused  täna vajalik ja kohustuslik. Ja ma olen päris kindel, et varsti on käes see aeg, kus kui tahad oma metsast ka raieloaga teha, pead dokustaatidega tegelased reaalset tööd tegemas ette näitama - nagu on ju metsamajanduskavaga! See 20 tihu oma tarbeks aastas jääb igameheõiguseks ja üle selle... Muuseas, Seadus ja sealt tulenev Määrus ei tee vahet era- ja riigimetsal ja ka OMA metsa lõhkumine on juriidiliselt keelatud! Seda siis arutult raske rögisemis-teema jätkuks  Ja seda "kerg"tehnikat paberitega saemeeste ja pisemate harverite-ettevedajate näol muudkui tuleb aga juurde! Jääb oodata säilikpuude salusid ja korralikke seemnepuid.