[v6sa]

Pigem on küsimus selles, et neid ei ole metsa vaja.

Meist lääne poole pehmesse ei ronita ja kui minnakse, siis päris asjaga. Kõval pole jälle roomikul eelist.

Poolroomikute komplekt maksab sedapalju, et mingi väheväärtusliku metsa jaoks ei hakka keegi seda soetama.  Või tegema, nagu meie foorumiski on näha.

[pkmp]

Siin on mitu korda läbi käinud kummilindi mittesobivus metsa, et lõhub ära. Pool maailma kasutab ekskavaatorite, BV206 taoliste ja paljude muude aparaatide all kummilinti edukalt. 

Just-just! Ja ega siis USA Mattracks kui üks suurimaid OEM kui lisavarustuse roomikutootjaid on ju ka "lollid". Ja kõik need kasutajad samamoodi. See ongi eestlaste problem ,et me kohe kuidagi ei usu muu arenenud ja palju rohkearvulisema maailma KOGEMUST! Kummilint ku iselline on ikak ni iröögatult arenenud koos kõige muu materjaliteadusega, et ei tasu enam mõelda kunagiste Jarsolavli või Kohtla-Nõmme rehvitehaste jamale... rääkimata nendest nõuaaegsetest transportöörlintidest. 

Nende mattrac vigurite kohta ütleb eestlane, et pole nii rikas, et kõiki miljonäride veidrusi ja mänguasju järgi proovida. Seal piltidel suurem jagu sellised tühja paarutamise masinad, mitte tööriistad.
Kummilindiga võid nõmmemännikus jälgi jätmata ringi hiilida, lumes poris kallaku ja libeda peal, kui veojõudu ka vaja, ei jõua kuhugi. Rattad, ketid, kliirens versus pinnas, mis külgedelt lindi ja rataste vahed kinni kitib.

[v6sa]

...
Kummilindiga võid nõmmemännikus jälgi jätmata ringi hiilida, lumes poris kallaku ja libeda peal, kui veojõudu ka vaja, ei jõua kuhugi.
...

Khm, põllutehnika poole peal annab just poris ja lumes poolroomik rehvile haledalt peksa. Siis tuleb tagasi ja annab veel...

[PlyVal64]

huvitav, miks ma ei leia netist sarnaseid metsa väljavedajaid?
kas olen kehv otsija või ...?

Ei, on "lihtsamaid ja odavamaid" lahendusi. Avandi roomikud on muidugi nii uued asjad, et pole vast veel metsa jõudnud. Kahtlustan üldse eelmist aastat ehk 2017 lõppu / 2018 algust ja Inglismaad, kuskohast Avant lindid omale sai. 
Aga ATV/UTV roomikutel on ju vana asi metsas tööd tegemas. Paned tähele, et kõik kolm on Soome tooted ja odavusest kaugel. Kuigi üks on Hiina alusvankrile tehtud. Norcar pole ka mingi odavtoode, lisaseadmeid tehakse Eestis, täpselt nagu ka Avandile teeb Sami.
Aga küll need asjad kõik tulevad, kui metsade ülessonkimine keelatakse, nagu on keelatud Alpi heinamaade sonkimine. Kummiroomikud hiilivad üha enam igasugusesse liikurmajandusse. Kui ATVde puhul tähendab roomik halba juhitavust, meeletut kütusekulu jms, siis keskliigendiga hüdoveol diisli taga ei pidanud vahe nii "hull" olema.

[veix__]

Siin on mitu korda läbi käinud kummilindi mittesobivus metsa, et lõhub ära. Pool maailma kasutab ekskavaatorite, BV206 taoliste ja paljude muude aparaatide all kummilinti edukalt.

Ei oska kõikide masinate kohta kaasa rääkida, aga BV puhul saab rääkida kummiga kaetud metall-lindist. Või mõeldaksegi alati "kummilindi" all sellist?

[diesel]

no võib-olla.
minevi pühapäe vedasin omal veidi palke välja.
täiesti arusaamatult läksid mõned pätsuaegsed männid kuuse kombel koos mättaga pikali.
tuli kätte saada kuni lumi maas, et saaks puhtana raami viia.
krdi lund oli üle põlve ja see raibe kandis riigimetalli.
osaliselt.
kolm ja pool tonni tagaveollist, ilma kettideta.
kümme meetrit sai sõita, siis kukkus mõni nurk läbi. edasi pidi kogu masina maapinnani laskma lahti kaevates.
natuke hoovõtuks ruumi ka. siis sai liikuma ja ronis jälle lumele peale. ikka selleks, et nõks hiljem jälle läbi vajuda.
suht nüri oli, aga palgid sai lagedale.
selles olukorras oleks mingi kerge lintidega asi ehk tõesti parem.
aga veel parem oleks ilmselt pikema ohelikuga vints olnud.

[vant]

Avant on tore asi, aga mina liigitaks ta pigem ehitusmasinaks. Mis metsaminekusse ja roomikusarja puutub, siis ei oska öelda- pole omal olnud, küll aga on teatud kahtlused selle aparaadi ja kummilindi koosluse võimekusest metsas. Olen ka päris üksjagu selle aparaadiga tööd teinud ja ei kujuta ette, kuidas sellise rapsiva hüdroveoga metsa veetakse.
 See, et keegi mingis demovideos tõmbab ämbritäie soppa kuskilt tiigist välja, on üks asi, igapäevane töö kändude otsas teine asi. Üht kummilintidega aparaati omavana olen jätkuvalt skeptiline sellise koosluse sobivuses metsatööks.
 Kui tahtmist on ja raha palju, võib muidugi igast nalja teha. Uus Avant, sinna lindid alla, vedav käru (miks ka mitte lintidega), laaduri lennutad eest minema, ehitad (ikka lased ehitada, ise ju käsa ei määri, loed ainult keurisid) sinna miskise miniharvesterilaadse olluse, käru küljes ka veel tõstuk, ongi selline hüperöko universaalne metsamasin valmis, mis jäljevabalt kõik metsatöö ära teeb.
 Tõsi, seda tiigivideot vaadates jäljevabalt töötamist hästi ei usu
 Mingi saja tonni keuriga tuleb äkki välja. Aga mis siis. Pea- asi et ei rögise. Undab vaid täisgaasil kogu aeg, et üldse liiguks ja tõstaks.

[pkmp]

...
Aga küll need asjad kõik tulevad, kui metsade ülessonkimine keelatakse...

See keelamise jutt käib juba sinnakanti, kui värskelt küntud põllumaale liigsügavat lahkukünni vagu torkima minna. Mets elab pikema tsükliga, kui aasta, üldjuhul peale paari talve pole alguses liiga sügavatest rööbastest enam  midagi.  Mõni üksikjuhtum ei anna mingit alust lauskeelamiseks.

Ara anna agar-ogar-ametnikule pseudoteemat olemasolu õigustuseks-menetlemiseks.

[pkmp]

Avant on tore asi, aga mina liigitaks ta pigem ehitusmasinaks....

Just.  Masina tasakaal on eraldi teema, tõstukitel tagaots tavapäraselt lisaraskusega.  Ei ole eriti mõistlik tegevus paarisaja kuni x kilost pommi tagumikus metsa ja tagasi vedada.  Metsas sõitmiseks on Avant kõhu alt ikka väga madal ka.
Tõstukil on täismass abiks, et ümber ei läheks, metsas see pigem ülearune.
Kui, siis juba agregaatideks lammutada ja uue raami peale kombineerida.

[pkmp]

...
Kummilindiga võid nõmmemännikus jälgi jätmata ringi hiilida, lumes poris kallaku ja libeda peal, kui veojõudu ka vaja, ei jõua kuhugi.
...

Khm, põllutehnika poole peal annab just poris ja lumes poolroomik rehvile haledalt peksa. Siis tuleb tagasi ja annab veel...

Nojah, aga siin meil metsas sõitmine teemaks. Seal valdavalt rattad+ketid või rattad+metallroomik näha.

[uko]

Need Avandid ja bobikud on ägedad asjad,olles mõned aastad tagasi päälinnas ühe garage aluse tegemise juures sai avanti nähtud.Ilma roomikuteta on minuarust ikka paras ikaldus.Saab muidugi labidast ja kondiaurust rutem aga närvid lähevad enne läbi kui midagi tehtud saab.Eriti kui natukenegi juhtub vihma või vett tulema.Sai Multivarast mingi 9tonnine ekskavaator võetud,ei näinud kuidagi mõtekas enda 20 tonnine Tallinna vedada.See kuradi 9 tonnine tundus nagu tegija algul,ja eks ta olegi,ilmselt olen suuremaga harjunud.Lõpp kokkuvõttes oleks võinud suure võtta,oleks poole päevaga ära teinud koorimised,kantimised ,killud laiali.Nüüd läks 4 päeva.Ma ei tea võibolla ei osanud ka.Selle pika jutu ja valeteema jutu mõte:need võiksed asjad tunduvad esialgu huvitavad ,mõnusad ja tegijad.Tegelt hind on neeil üle mõistuse,no võibolla ei ole ka aga nad lihtsalt ei tee selle raha eest mitte midagi.No oskaja käes ilmselt midagi teevad ka. Ise oleme siin mõelnud unistanud ,et peaks ikka kummiroomikutel tumperist mingi vedaja tegema.Ma praegu paugust ei oska siia ühtegi näidet panna ,keegi pädevam ehk torkab mõne pildi.Roomik on nendel ikka minuarust tummine,võiks kannatada igasugu jama.Laiust ja pikkust ka.Kus kuradi kohast neid saab ,ei tea.

[vant]

Eks iga asi ole omal kohal. Avant ja Bobik ehitusele väga OK pillid. Eelkõige eramu vms. väike- ehitusele. Kaubanduskeskuse vundamenti teeb nendega tõepoolest ilmselt terve igaviku. Samas- koos miniekskavaatoriga teeb üks või teine neist eelpool nimetatutest tegelikult kõva töö ära. Kuna killud ja liivad tahavad ka kinni tampimist, pole suure ekskavaatori pakutav tempo väiksele ehitusbrigaadile üldiselt jõukohane. Sageli pole ka kohta ja ruumi suurele tehnikale . Treilerivedu veel peale selle. Väiksed kopad ja laadurid saab kaubiku või kastika haakes kohale ja ära vedada, suurema jaoks juba suurt treilerit vaja. Ruumisisesed tööd peale selle, mida ainult väiksega teha kannatabki. Hinnalt on väiketehnika kallis jah, aga ega alternatiivi ka pole.
Ja ega tegelikult asjad polegi kallid. lihtsalt raha on vähe

[viplala]

Kui ma siin enne rääkisin kummiroomiku vastupidavusest, siis ma ei mõelnud kindlasti seda, et sellega metsas hea majandada oleks. Lihtsalt ma ei usu, et see seal katki läheks. Kui vaadata kummiroomikut mingi aparaadi all, siis selle erisurve pinnasele on ju nii pisike, et seal ei saa olla erilist veovõimet. Pargis kus sile pinnas, kõva maapind ja kus alla sadanud männiokkad on metsaaluse tenniseväljakuks meisterdanud, suudab loomulikult igasugune roomik nagu haldjas üle kastmese niidu lennelda nii et ühtegi jälge maha ei jää. Kuid kui tegelikku elu vaadata, siis kipub keskmises metsas ikka kamar veits pehme olema, ning tahes tahtmata peab see kummiroomik käru vedades ringi end all tõmbama, füüsika teeb ju oma töö. Kui pidamist ei ole (kandepind liiga suur massi kohta) siis nii ongi. Kui aga kummiroomik hakkab muda peal ringi käima, on asi ikka päris peppus juba. Pigem suudab hoida ühe korraliku rögiseja ringikujuline ratas end vastu maad, surub mustri kamara sisse ning ei lõhu ja saab ka tööga hakkama. 

 Eks metallist lintidelgi on nagad olemas mis haagivad end kamarasse. Ilma nendeta oleks pidamine kui ekskavaatoril külgepidi. Kummilindi muster aga ei suuda ennast maapinda vajutada, seda on liiga palju seal lindi peal. Kui kummilindil oleksid aga metallist nagad küljes, nagu natil umbes, siis oleks juba vähe mõnusam toimetada, samas jääks ka konkreetne jälg maha mille peale kõik padurohelised koheselt surnult pikali kukuvad. Kui roomik on paigaldatud rataste asemele, esimesed keeravad ja tagumised ei keera, siis võid pöörderaadiusest und vaid näha. Tekib ükskõik mil viisil korralikult pisike pöörderaadius lindile, haaratakse sellega kogu kamar kaasa. Tõenäoliselt, samuti nagu natiga, annab keerata ka nii, et kamar kaasa ei tule, kuid seda mitte siis kui töö on taga ja aeg jalaga tagumikku peksab. Taoline keerutamine ja nõksutamine rohkem erametsas toimetamiseks, kui aega mängida ja soov hoida igat lillekest ja sipelgapoisikest.

[Janka]

Lint lõhub maad pöörangutel rohkem, kui teeb seda ratas. Niikui läbi vajub, keerab väliskurvis kamaral pealsed väegade kenaste alaspidi. Vahet pole, kas on keskliigendiga masin või mitte. Kui väljavedu koosneb ühel ja samal pehmel rajal kahest-kolmest koormast hooaja jooksul, siis olen nõus, et lint on hää. Metsa ilu poolest. Tehniliselt poolelt ütlen veelkord, et näidake mulle seda väikest lintmasinat, millel laagrid porist ja veest ummistatud ei saa. Suuri on, tean, aga väikseid?
Muus osas pääseb lindi eelis (ikkagi vaid järelilu poolest) esile ainult otse liikudes. Näiteks tuues kõva pinnasega saarelt üle raba materjali järgmisele kõvale pinnale - vahelaoplatsile, kust auto või mõni mürakam ratasveok juba suure koormaga on võimeline startima.
Justnimelt soo ja raba. Sest mida hekki sul lindiga kõvale pinnale asja on, kui seal saab ka rattaga kenasti toimetatud?

[mlsluik]

Need alt nurgelised roomikud jäävad koos masinaga rappa...  Ja üleüldse on jäle fekaal käia neid roomikutega masinaid välja vintsimas, eriti kombaine...

[Daff]

Juttu oli kummilindi haardumisest ja sellest,et need lindid on siledad ja pole millega haakida. 
 Nendel masinatel tõesti millel eriti haardumisega mifagi peale pole hakata. Kulgevad oma raskuse abil.
Kuid on ju väga korraliku kalasaba mustriga linte. Ja kui juba muster korralik siis pole suurt vahet kas mets või põld.
Nagin oma silmaga kuidas Claas nelja lindiga samast kaalukategooriast mis K-701 demonstreeris oma veovõimet. Ratasmasinad olid ammu puksima jäänud aga Claas vedas rahulikult seni kuni aed vastu tuli. Langes küll kiirus aga linte ringi ei tõmmanud.

[viplala]

Lindid vs rattad...Neid asju ei saa võtta ühe või kahe näite põhjal. Tegemist on väga laia alaga kus mängus on nii pinnased, massid, olukorrad tööle ja rahale, samuti ka ilmad seadused, inimressurss ja soovid ning tahtmised ning kõik muu mis inimeste või maa ja vara omadusi puudutab. See on umbes nagu poliitika, pole olemas lihtsat tõde. Vaja on igale olukorrale ja tööle eraldi lähenemist. Ainult sellisel juhul saaks olla võimalikult parim lahendus võimalikest. Täna siin üldistades linti rehvile või parimat ja kiiremat lahendust tööle, on paras kohvipaksu pealt vaidlus. Kuniks pole paika pandud probleemi olemust ja selle tingimusi, pole seda ka võimalik lahendada ei objektiivselt ega spetsiifiliselt 

[maisalup]

Ja juhtusin vaatama kinetic8x8 videot. Rööbas oli metsas sama röögatu nagu suurtel masinatel. 
Suured vähemalt liiguvad üht teed pidi kuna mujale ei mahu, kinetic oli terve metsaaluse persse keeranud...

[Daff]

Ma ei kiida ei üht ega teist. Sõna sundis võtma lihtsalt paar seisukohta mis olid esitatud stiilis roomik on scheisse aga ratas on ainuõige. Teoorias ehk. 
Olin kunagi metsamajandis tööl. Siis kui metsaas lagedat veeti veel metsapullidega ja ülejäänud peenemad tööd tehti 40 või 52 mis vintsi või muraveiga varustet. 
Selliseid songermaid nagu praegu tol korral näha polnud kui nüüd. Lint küll pudistas pealispinna peeneks aga meetriseid rõõpaid polnud näha. 
Pealt muresstatud pinnas oli isegi kasulik. Looduslik külv hakkas kenasti külge. Aga need praegused vaod seisavad vahvalt ja alt välja keeratud leete peale ei hakka peale sambla midagi.
Ma ei ülista linti aga nii must valge see teema pole nagu mõned väidavad.

[Janka]

Tol ajal tehti metsa õigel ajal.
Täna on nii, et niikui tellija kaheksat ratast masina all näeb, lähevad tal silmad ruutu ja kõrvad rõngasse ning peas vasardab ainus mõte, et tegemist on uppumatu tehnikaga ja, nui neljaks, tema hindamatud kaikad peavad selleks kuupäevaks metsa veerel riidas olema.
Teine aspekt on see, et kui palju neist perssekeeratud veoteedest on palja rattaga tehtud?
Ikka on ju nii, et algul minnakse rattaga peale ja päält esimest uppumist öeldakse, et ei õnnestu, mispeale omanikuhärra arvab, et ikkagi (vt. eelmist punkti) võiks nüüd lindid alla panna ja tööd jätkata.
Kolmas tegur on tänapäeval meeletu oksaväärindamise tuhin.
Kui lank on ilmselgelt pehmel pinnasel, siis vaatamata sellele peab seesama tühmapeast omanik jälle nui neljaks sealt ka oma oksapuru eest lisa hammustama ja ära sa jumala eest tema kallist oksa allapanekuks tarvita! Sihuke seakisa läheb lahti, kui nendest teed tahad ehitada!
Mäletan aegu, kui saemeeste tehtud lageraidel oli vaalud nii kõrged, et neid andis Valmet 862-ga maha rünnata. Said esimese vaalu tühjaks, vedasid oksa kõik teele täiteks. Ja nii toimisid ka järgmiste vaaludega. Vajadusel langi lõpuni välja...
Ei olnud meil tol ajal veel linte ega midagi.