Volvo veokid F/FL-d ja nende hingeelu, elektrist raamitaladeni

(19-11-2018, 00:01 AM)motamees Kirjutas:  
(18-11-2018, 23:52 PM)Kult Kirjutas:  Kas see 112kw mis seal paberite järgi on, ongi nii mannetu minekuga...

Mul peaks Iveco olema 100kw ja mannetust küll ei mainiks. 90km/h saab vabalt kulgeda ja gaas pole mette põhjas. Pärnu maanteel tekkis korra ulakas mõte 110ga sõita. Seal ju see sõiduautodele lubatud. Jätsin sedakorda nõuks.

Offtopic, a tänavu lubas märk kõigel 110. Pärnu suuna neljarealisel lisatahvleid pold.
Vasta

(19-11-2018, 02:28 AM)viplala Kirjutas:  kas Iveco kaalub tühjalt ka 5-6 tonni?

jahh.
Vasta

FL6 on üks teravamaid liikujaid vanemast ajast. stabiilne 90 ei tohiks probleem olla.
alusta õhufiltrist. siis kütusefilter ja heitgaaside test. Näitab ära palju kütust tahmana korstnasse läheb.
Peale sõitu katsu trumleid-pidureid ega pidur peale ei jookse.
Lihtsamatest asjadest kontrolli gaasipedaali hoovastikku, kui lõtkud suured, siis ei saa lihtsalt pumbast viimast kätte (nagu minu FL7-l), varbaotsaga pedaali läbi põhja surudes toimus "uuestisünd" ja hobused hakkasid silmnähtavalt ja kuuldavalt tööle.
ps. palju pöördeid max kiirusel ja kas kiiruspiirik toimib? (loe: elimineeri...)


Vasta

(19-11-2018, 11:24 AM)hulgus Kirjutas:  FL6 on üks teravamaid liikujaid vanemast ajast. stabiilne 90 ei tohiks probleem olla.
alusta õhufiltrist. siis kütusefilter ja heitgaaside test. Näitab ära palju kütust tahmana korstnasse läheb.
Peale sõitu katsu trumleid-pidureid ega pidur peale ei jookse.
Lihtsamatest asjadest kontrolli gaasipedaali hoovastikku, kui lõtkud suured, siis ei saa lihtsalt pumbast viimast kätte (nagu minu FL7-l), varbaotsaga pedaali läbi põhja surudes toimus "uuestisünd" ja hobused hakkasid silmnähtavalt ja kuuldavalt tööle.
ps. palju pöördeid max kiirusel ja kas kiiruspiirik toimib? (loe: elimineeri...)

 Sõidu aeg ei ajanud mingit tomu välja korstnast.
Rattarummud olid töösoojad, mitte enamat
2200 pöördega oli umbes 80km/h, ma rohkem ei proovinudki(max oli 82) aga võibolla poleks läinud ka.
Endala tundus ka et ei saa nagu piisavalt kütet/õhku kätte. Kuna autol akud viletsad, siis ei tahtnud tee ääres midagi näppima hakata, eesmärk oli koju jõuda.
Vasta

(19-11-2018, 09:39 AM)Telc Kirjutas:  
(19-11-2018, 00:01 AM)motamees Kirjutas:  
(18-11-2018, 23:52 PM)Kult Kirjutas:  Kas see 112kw mis seal paberite järgi on, ongi nii mannetu minekuga...

Mul peaks Iveco olema 100kw ja mannetust küll ei mainiks. 90km/h saab vabalt kulgeda ja gaas pole mette põhjas. Pärnu maanteel tekkis korra ulakas mõte 110ga sõita. Seal ju see sõiduautodele lubatud. Jätsin sedakorda nõuks.

Offtopic, a tänavu lubas märk kõigel 110. Pärnu suuna neljarealisel lisatahvleid pold.

N2 ja N3 kategooria sõidukitel peaks mingist muust seadusepügalast lähtuvalt igal juhul 90km/h piirang olema.
Vasta

Big Grin  motamees lüpsab oma 'veoka'  teemaga kõiki

vihje see veokas tal ei olegi päris veokas, vaid rohkem selline sõiduka moodi pill.....

Tahaks nende mentide nägusid näha kui suur furoon lippab 110 km/h ja seda täiesti legaalselt ... Big Grin
Vasta

(19-11-2018, 13:39 PM)AsTroSS Kirjutas:  Big Grin  motamees lüpsab oma 'veoka'  teemaga kõiki

vihje see veokas tal ei olegi päris veokas, vaid rohkem selline sõiduka moodi pill.....

Tahaks nende mentide nägusid näha kui suur furoon lippab 110 km/h ja seda täiesti legaalselt ... Big Grin

M1 kategoorias autoelamuna? See on maruhea variant küll.
Vasta

Ega siis veoka regamine M1 kategooriaks kuidagi sõiduki tehasepoolset max kiirust ei suurenda. Veel enam, kui 110 märgil on all see sõiduka lisatahvel (sel aastal vist paljudes kohtades enam polnud), siis too välistab ära kõik 3500+ kg täismassiga sõidukid, olenemata kategooriast.
Vasta

(19-11-2018, 11:24 AM)hulgus Kirjutas:  FL6 on üks teravamaid liikujaid vanemast ajast. stabiilne 90 ei tohiks probleem olla.
..........................................................................................................................

Sai ka üks FL6 koju toodud, kõige kangema 184kw mootoriga variant siis. See liigub küll nii magusalt edasi nagu sõiduauto, igasugu tõusudel ja viaduktidel jätkub rammu veel kiirendamisekski. Väga mõnusalt veab juba veidi üle 1000 pöörde, üle 2000 pole lasnudki. 
Eks vana masin tahab aga igalt poolt enda käe järgi üle käimist. Eelmiste omanike poolt lõhutud või parandamata pisiasju ikka jagub.
Mõned küsimused oleks ka targematele:
*Kuidas sellel rooli saaks õigeks? Hetkel istub otse sõites risti ees. Klassikaliselt "sõiduauto süsteemiga" rool küll ära ei käi. Kui kabiin üles tõsta, siis vaatasin et saaks roolivõimu juurest nuudist ringi tõsta, aga kas lihtsamalt ei saa?

*Püsikalt PTO pöördeid pannes viskab tihti natukese aja pärast pöörded uuesti maha või ei hakka süsteem üldse toimima. Mis sellega ette võtta, kas võivad olla lihtsalt lülituse kontaktid mustad? 

   

*Juhi poolt liiguvad mõlema poole küljeaknad vaid alla, kui el.akna mootorisse minevad 2 juhet ringi tõsta, siis saab üles tagasi lasta. Kõrvalistuja poolne töötab ilusti. Juhtmepalmik seal ukse sees ikka päris jäme ning ühevärvilisi juhtmeid palju. Kuhu need lõpuks välja jõuavad? Ma ei tea isegi kus kaitsmekarp asub. 

Ebatasasel teel sõites on esisilla kandis kabiini all hirmsasti krääksumist ja krägisemist kuulda, kohe selline tunne et midagi on lahti või kohe ära kukkumas. Samas alla vaadates on detaile vähe ja kõik paistab ilusti kinni olevat. Kas stabikaga midagi või kabiini kinnitused või kabiinisilinder?  

   

Teemas eespool kirjutatud eelsüüte rakendumisest "süüte ja starteri vahepealses asendis" kuulsin ka esimest korda, ning mingi kamm on olnud ka süütelukust starteri andmisega, sest viimane on pandud samuti eraldi nupu alla. Teemaalgataja vist ei saanudki veale jaole?
Vasta

(09-03-2019, 12:43 PM)Romka Kirjutas:  Sai ka üks FL6 koju toodud
...
Mõned küsimused oleks ka targematele:
*Kuidas sellel rooli saaks õigeks? Hetkel istub otse sõites risti ees. Klassikaliselt "sõiduauto süsteemiga" rool küll ära ei käi. Kui kabiin üles tõsta, siis vaatasin et saaks roolivõimu juurest nuudist ringi tõsta, aga kas lihtsamalt ei saa?

 
*Juhi poolt liiguvad mõlema poole küljeaknad vaid alla, kui el.akna mootorisse minevad 2 juhet ringi tõsta, siis saab üles tagasi lasta. Kõrvalistuja poolne töötab ilusti. Juhtmepalmik seal ukse sees ikka päris jäme ning ühevärvilisi juhtmeid palju. Kuhu need lõpuks välja jõuavad? Ma ei tea isegi kus kaitsmekarp asub. 

Ebatasasel teel sõites on esisilla kandis kabiini all hirmsasti krääksumist ja krägisemist kuulda, kohe selline tunne et midagi on lahti või kohe ära kukkumas. Samas alla vaadates on detaile vähe ja kõik paistab ilusti kinni olevat. Kas stabikaga midagi või kabiini kinnitused või kabiinisilinder?  


    
Teemas eespool kirjutatud eelsüüte rakendumisest "süüte ja starteri vahepealses asendis" kuulsin ka esimest korda, ning mingi kamm on olnud ka süütelukust starteri andmisega, sest viimane on pandud samuti eraldi nupu alla. Teemaalgataja vist ei saanudki veale jaole?

Õhtust
Rooli õigeks ajamist alusta sillastendist.  Üks kraad rattal on mitu kraadi roolirattal.
Roolivõimu jures roolihoova asendi muutmisel võid saada ühele poole kehvemalt keerava masina. Pigem keera pikivarrast pikemaks lühemaks. Muudab ka aga lihtsam..
Kaitsmed releed olid reisija põlvede juures (vist...). Uksest tulev juhtmekimp kipub murduma, elektrikule peavalu.

Kolisevad kabiini tagumised kinnitused, silindrit 6.-l ei ole, panus on Sinu musklile ja kompensatsiooni vedrule. Ei mäletagi kas 6-l oli kabiini tagumine ots patjadel? Krääksu võivad tekitada ka esimesed kabiini puksid. Kabiin vedelaks roostetanud ja elab pukside peal. variant on ka vedrude kinnitused ja kiiged.

Eelsüüte küünal on mu 7-l siiani teadmata seisus. Võti küünalde asendis tõmbab küll voltmeetri maha, st voolu sööb, aga käivitustulemustes vahet ei ole. Külmaga on esimesed taktid väga dramaatilised, lonkab ja köhib ja suitseb nii et linnud jäävad vakka ja rohelised laseks kohapeal kuuli pähe. Starteri lülitus kaob kuskile kabiini-raami ülemineku paindesse, Kaitsev koorik on puru ja juhtmed päevavalgel. Sinna on kadunud ka "tatistaja" soojendus, solenoidide lülitused jm pisiasju. Vedasin kõrvalt uue 3 ja 5 soonelise kummikaabliga. Lihtsam kui sealt 100 juhtme seest murtud kohta otsida.

edu ja kannatust.


Vasta

Täna sai masina kallal nokitsetud. Rool käis maha ikka tavaliselt, lihtsalt mulle alguses tundus, et pasuna luuk ei asu rooli imeliku kuju tõttu tsentris. Aga ikkagi nupp enne maha ja rool oli kinni poldiga. Tõstsin nuudis ringi õigesse asendisse, muidu ikka jube eba otse sõita kui rool viltu käes.
Püsika lüliti võtsin ka lahti ja sai veidi klemme painutatud ja puhastatud.

   

Elektriaknad sain ka toimima, aga alustasin täiesti valest otsast. Nimelt otsisin releed üles ja võtsin need lahti, käsitsi nendest lülitades toimisid ilusti. Näha on need pildil keskel üleval servas. 

   

Aga viga oli täiesti klassikalises kohas ehk uksest keresse minevas kummilõdvikus oli neli pooleks läinud juhet. Enne oli seal ka pusserdatud isoleeriga, ma ikka jootsin juhtmed omavahel ja isoleerisin kuumkahanevaga. Nüüd hakkasid mõlema poole aknad ilusti tööle ning lisaks igas neljas suunas ka elektripeeglid. 

   

Eespool lugesin midagi käigukangi kolmest vedrust... Mul ka seal vist mingi jama, sest kuues ja kaheksas käik (ehk tahapoole suunatud) tulevad sõidu ajal jube lihtsasti välja, eriti kui tee ebatasane ja raputab. Kangi kisub päris tugev vedru pinge neutraali poole tagasi ka, tuleb käega kangi kinni hoida. Ettepoole minevad käigud püsivad ilusti sees, ning seal pole sellist tugevat vedru pinget tunda. 
Korra juhtus ka selline asi, et mitte ühtegi käiku enam sisse ei saanud, seda hoiatas ka endine omanik, et siis tuleb kangi igas suunas logistada ning läheb nö lukust lahti jälle. Veel ei saa ma päris täpselt aru kuidas seda käigukangi klahvi ehk kiirendit/aeglustit kasutada. Nimelt on paar korda mingis segases olukorras juhtunud, et aeglaste käikude peale pannes käib käigukastist läbi selline kõva krõmps, nagu lööks keegi täie jõuga käigu ilma sidurita sisse. Kuidas seda klahvi õige kasutada on? Kas sidur peab kindlasti all olema, kas vahetada võib ainult neutraali peal? Liikumise pealt võib aeglaste käikude peale panna või ainult seistes?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Võib ikka liikumise pealt ka. Enne käigu välja võtmist ja siduri lahutamist vajutad tolle nupu teise asendisse ära. Nüüd kui sidurit vajutad ja käigu välja võtad, siis on kuulda ära moment kui reaalselt ümberlülitus toimub. Pärast seda paned uue käigu sisse ja tuld.
Vasta

(09-03-2019, 21:48 PM)Romka Kirjutas:  ...ma ikka jootsin juhtmed omavahel ja isoleerisin kuumkahanevaga...

Pööru koha peal ei tohi juhtmeid tinutada, sealt kôrvalt läheb juhe kohe katki.
Juhtmele tuleb tinutada vahele nii pikk tükk, et liikuvale kohale jääb uus juhe. Ühenduse kohad jäävad liikumatu koha peale, ukse ja kere sisse.
Vasta

(09-03-2019, 21:48 PM)Romka Kirjutas:  Eespool lugesin midagi käigukangi kolmest vedrust... Mul ka seal vist mingi jama, sest kuues ja kaheksas käik (ehk tahapoole suunatud) tulevad sõidu ajal jube lihtsasti välja, eriti kui tee ebatasane ja raputab. Kangi kisub päris tugev vedru pinge neutraali poole tagasi ka, tuleb käega kangi kinni hoida. Ettepoole minevad käigud püsivad ilusti sees, ning seal pole sellist tugevat vedru pinget tunda. 
Korra juhtus ka selline asi, et mitte ühtegi käiku enam sisse ei saanud, seda hoiatas ka endine omanik, et siis tuleb kangi igas suunas logistada ning läheb nö lukust lahti jälle. Veel ei saa ma päris täpselt aru kuidas seda käigukangi klahvi ehk kiirendit/aeglustit kasutada. Nimelt on paar korda mingis segases olukorras juhtunud, et aeglaste käikude peale pannes käib käigukastist läbi selline kõva krõmps, nagu lööks keegi täie jõuga käigu ilma sidurita sisse. Kuidas seda klahvi õige kasutada on? Kas sidur peab kindlasti all olema, kas vahetada võib ainult neutraali peal? Liikumise pealt võib aeglaste käikude peale panna või ainult seistes?

Igaks juhuks täpsusta, kas tegu on ikka kordisti (1-4aeglased 5-8kiired) või poolkäikudega (4käiku ja poolkäigud nende vahel). Alates F(L)7-l on valikuliselt ka mõlemad olemas st. 16 käiku.
Kordisti aeglaseid võid ka sõidu pealt lülitada vaid kiirus peab sobiv olema. Nagu juba mainitud: Lüliti alla-sidur- k.kang korraks neutraali -sobiv käik ja valmis. Aeglased käigud on olenevalt ülekandest enamjaolt vaid sõidu alustamiseks aeglasteks pööramisteks, pmst vahetad 2-4-kiired-6 jne. Kui on poolkäigud, siis piisab lüliti+ sidur ja ok.


Vasta

Käigukast mu FL6-l ikka neli aeglast ja siis klahvist veel neli kiiremat juurde. Tegelt isegi üks tigukäik ka veel, mis asub tagumise vastas, seda vist kiiremas versioonis pole. Tagumisi käike ka kahes kiiruses. Kohalt kannatab isegi koormaga aeglase kolmandaga minna ja siis juba kiiremad käigud.                 
Aga järgmine suurem mure ongi tagurpidi käiguga, nimelt selle tuledega. Eelmine omanik ütles, et pani uue lüliti, sellega aga toimetavad tuled vaid näpuvahel seda lülitades. Keerasin selle kastilt maha, tundub et midagi on sealt üldse puudu, kuna u 23mm on tühja maad, enne kui lüliti ots kuhugi vastu puutuks. Pildil rohelise joonega märgitud pikkus võrdluseks lüliti pikkusega. 
   

Tegelt ma ei saa üldse aru, kuidas see asi toimib, sest käigukasti võll süvend, mis sealt avast paistab, liigub mõlemile poole. Seega minu loogika järgi hakkas ju osade edaspidi käikudega tuli samuti rakenduma, või on seal nii kümnendike mäng? Videos panen alguses 2x tagurpidi käiku ja siis 1-2-3-4.  



Oskab keegi nõu anda, milline detail sinna võiks käia või on lüliti ise üldse vale?
Vasta

Äkki on tegu üldse starteri blokeeringu kohaga ja tegelik tagurpidi käigu lüliti käib mujal.
Vasta

Kui süüde sisse panna ja selle junni pulgakest sissepoole vajutada, siis hakkavad tagurdustuled põlema küll.

Mõttel on muidu jumet küll. Äkki tõesti on spetsialistid kaks pistikut ära vahetanud, kuna väidetavalt on tehtud käigukasti remont. Ühte sarnast lullat nägin põhja alt vaadates käigukasti küljes veel, asus vets tagapool. Eks peab homme alla roomama.
Vasta

(14-03-2019, 17:37 PM)Romka Kirjutas:  Kui süüde sisse panna ja selle junni pulgakest sissepoole vajutada, siis hakkavad tagurdustuled põlema küll.

Mõttel on muidu jumet küll. Äkki tõesti on spetsialistid kaks pistikut ära vahetanud, kuna väidetavalt on tehtud käigukasti remont. Ühte sarnast lullat nägin põhja alt vaadates käigukasti küljes veel, asus vets tagapool. Eks peab homme alla roomama.

Mul sama teema selle vahega, et lülitini voolu ei jõua. Vaja veel 1 juhe (101.-ne) ülalt alla vedada.


Vasta

Tagurpidikäigu tulede otsingud endiselt käivad. 
Infot Volvo veoautode kohta internetis on ikka jube vähe. Piltide järgi tuvastasin, et tegemist on 9-käigulise ZF 9S75 käigukastiga, mida pannakse igasugu eri marki veokatele.
 Käigukasti müügikuulutuste pilte uurides selgus, et seal avas, kus asus minu auto lüliti on kõigil teistel olnud ees vaid punn. Musta korpusega lüliti asus kõigil leitud piltidel hoopis kõrval asuvas avas (neid punne on seal mitu tk veel). Keerasin siis kõrval asuva punni maha, sealt vaatas vastu roosteplöga ja sobival kaugusel ja sobiva kujuga nunnu. Aga jama selles, et see ei liigu kuhugi poole, ilmselt kinni jäänud. Ma eeldan, et sealt avast peaks see nunnu välja tulema? Mis nipiga see liikuma saada? Sissepoole lüüa väga ei julge, väljapoole tõmmata aga kuidagi ei saa..



   

Mõni tund pusimist ning sain asja korda! Algul koputasin kinni roostetanud pulka käsitsi allapoole, tagurpidi käik lülitas selle üles tagasi. Siis ehitasin lauajupist ja suurest haamrist raskuse selle alla surumiseks ning läksin ise kabiini u 150x tagurpidi käiku sisse/välja lülitama. 

   

Lõpuks hakkas nii kergelt liikuma, et sain magnetiga selle pulga kätte. Nüüd tagurdustuled korras!
   
Vasta

(17-12-2017, 11:17 AM)hulgus Kirjutas:  Minu omal jääb hoovastik kiiva ja kui kabiin all, siis on vaja kang taha 4. käigu asendisse eriti paremale surudes tõmmata ja sealt hoo ja jõuga ette 3. peale lükata. Kindlasti kontrolli, et vedrud (3tk) mis hoiavad hoovastikku paigas oleks korras ja paigas.

Kas saaks vihjeid, kus need kolm vedru asuvad? Mul probleem, et kang ei püsi tagumises asendis, sest tugev vedru pinge surub selle neutraali poole tagasi.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne