Alu plokikaanes auk ?
#21

Mis selles jahutusvedelikus siis ajapikku muutub, et ta vananedes alumiiniumi hakkab närima?
Vasta
#22

Peamine asi, mida alumiinium ei taha, suisa kardab, aga teised materjalid armastavad - VASK! MA ei kujuta ette, on näiteks vanades jahutusvedelikes vaske, on mootorit kokku pandud vasemäärdega jne - see kõik võib mõjuda. Ja otseloomulikult soolad jahutusvees. Eks on neid reaalselt kaua seisnud jagatud jahutussärgiga alumootoreid ju elus nähtud küll ja enamgi aga ka ühesüsteemsega ,kus ka soolast merevett on läbi pumbatud. Aga nii hullu oksüdeerumist pole küll kohanud muul juhul, kui vaid "vale elekter" ja anoodi puudumine.
Vasta
#23

(29-03-2019, 11:19 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Peamine asi, mida alumiinium ei taha, suisa kardab, aga teised materjalid armastavad - VASK! 

Miks alumiinium vaske peaks kartma?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#24

(28-03-2019, 20:46 PM)vant Kirjutas:  Mis selles jahutusvedelikus siis ajapikku muutub, et ta vananedes alumiiniumi hakkab närima?

Olgu see mootor nii tihe kui iganes, lekivad põlemisjäägid ikka vähesel määral jahutusvedelikku ja muudab selle happeliseks. Lisaks pideva paisumise-kahanemisega seob õhust niiskust, eelmainit vase-alumiiniumi-raua elektrolüüs ja  ongi täiuslik kokteil.


Vasta
#25

Vask ja AL juhtmeid ju ka ei soovitata/tohi kokku panna.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#26

Niiskuse juurdetekkimine küll miskit olulist ei ole, kuna antifriis- jahutusvedelik koosneb niigi 40-60% veest. Vesi + etüleenglükool. See viimane on ahvatlev oma omaduselt segus veega - ei lase veel ära külmuda teatud piirini ja kui lõpuks tahkestub, puudub sellel segul veele omane paisumine tahkeks muutumise protsessil. Paisumine teadupärast tekitab kõigile arvatavasti nähtud ilmingut - miskit külmub lõhki. Näiteks plokk. Etüleenglükoolil on halb omadus ka - ta on korrodeeruv. Korrodeerib kõike, nii malmi, vaske, alumiiniumi, silumiini ja teisi metalle. Mida kiiremini, mida aeglasemalt. Et metalle hoida, lisatakse vedelikku mitmeid manuseid. Manused aga ajapikku lakkavad töötamast ja seetõttu ongi antifriisi eluiga piiratud. Eluea pikkus sõltub manuste tüübist ja tootjafirma südametunnistusest.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#27

Olen ka varem trehvanud pehmeks oksüdeerunud alumiiniumi otsa, aga varasem on olnud lapse lalin selle keisiga võrreldes. Mingi seos on siin ilmselt ka hapnikuga, kuna ka varasematel juhtudel olen märganud, et kõige suurem oksüdeerumine on termostaadi juures, mis asetseb veesärgi kõrgemas punktis. 

Tegelikult kui nüüd kenasti järgi mõelda, siis minu 2 hullemat alu oksüdeerumise keissi, on mõlemad US-ja A-st tulnud california autod. Võimalik, et nad on pikalt sõitnud/seisnud hoopis tavalise vee peal.
Vasta
#28

(29-03-2019, 23:33 PM)wagoneer Kirjutas:  Vask ja AL juhtmeid ju ka ei soovitata/tohi kokku panna.

Juhtmetes on elekter, ilma elektrita keeruta neid kokku nii kuis jaksad, midagi ei juhtu.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#29

(29-03-2019, 23:33 PM)wagoneer Kirjutas:  Vask ja AL juhtmeid ju ka ei soovitata/tohi kokku panna.

Pannakse küll, õigemini pandi vähemalt 70-ndatel õhuliinidel. Ainult ühendus tehti töökojas valmis, valati pigiga õhutihedaks ja siis neid valmis jätkusid oli autos, et vajadusel kasutada. Polnud ju mõtet vase (vana liin) ja uue alumiiniumliini kokkupuutest kõik uus panna.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#30

No seda jahutusvedeliku vasestumist ma küll ei usu. Vähemalt nii palju seal küll vaske lahustunud kujul olla ei saa, et mingeid alumiiniumi närivaid reaktsioone esile kutsuda. Et ta aja jooksul happelise(ma)ks muutub, tundub loogilisena.
 Aga siin "sujuvalt" sisse toodud alumiiniumi ja vase kokkupuutumine on puhas keemia. Reaktsiooni esilekutsumiseks ei pea tingimata olema elektrivool. Piisab ka niiskusest ja soolast näiteks. Elekter sinna juurde oleks veel täiendav kiirendi.
 Kaabliühenduste täpset keemilist iseloomu vase ja alu vahel ei oska mina kirjeldada, aga vast ta oksiididega seotud on, mis ei lase ühel metallil teisega piisavalt head kontakti saada, et vool "läbi jookseks". Kehv kontakt, sealt sädelus, sealt kuumenemine ja lõpuks põlemine Smile
Vasta
#31

(30-03-2019, 08:47 AM)vant Kirjutas:   Kaabliühenduste täpset keemilist iseloomu vase ja alu vahel ei oska mina kirjeldada, aga vast ta oksiididega seotud on, mis ei lase ühel metallil teisega piisavalt head kontakti saada, et vool "läbi jookseks". Kehv kontakt, sealt sädelus, sealt kuumenemine ja lõpuks põlemine Smile
Kirjeldada ei viitsi, kui meeles on, leian Al-Cu kaabliühenduse jupi, kus mõlemad omavahel sama klemmi all. 4x16mm kilbis ühendatud Al maakaabel ja pikenduseks peakaitsmeni (63A) Cu ...
Kui mõne võimsama mootori sisse lülisid, siis hakkasid lambid vilkuma.
Vase 16mm-st oli alles ehk 4... Kilp oli seest süsi.


Vasta
#32

Niiskuse ja õhu toimel korrodeeruvad enamus puhtad metallid. See nüüd küll mingi teema ei ole. Duuralumiiniumi üheks komponendiks võib ka vask olla. vene mingeid kopikaid tehti vase ja alumiiniumi segust. Elektriga aga tekivad paljude erinevate metallide vahel igasugu nähtused. Alumiiniumi ja vase takistused samade läbimõõtude juures on erinevad, juba sealt tekib kontaktpinnal mingi jama, igasugu elektrokemilistest teguritest rääkimata. Kui aga alumiiniumi ja vase klots üksteise peale asetada, ei teki seal mingit reaktsiooni nende vahel. Vask ja alumiinium omavahel ei reageeri.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#33

diislitel pihustite all vaskseibid.pole seal mingit probleemi.kogu kurjajuur on ebakvaliteetne jahutusvedelik,või selle mitte vahetamine
Vasta
#34

Ma ei viitsi väga vaielda ja otsida netist mingeid viiteid kõiketeadjatele, aga näiteks üks pikem maakeelne diskussioon, mida ma huviga olen lugenud soola ja niiskuse (vee), vase ja alu, tsingi ja muude metallide koosmõjust on siin:
Elektrolüüs
Jah, kahtlemata, saan aru, mootoris ja selle küljes olevatel detailidel valitsevad enamasti teistsugused tingimused, merevee asemel jahutusvedelik jne., aga erinevad metallid sealgi, kaasa arvatud jahutusel.
 Ja üks igasugu reaktsioone kiirendav tegur on seal veel olemas- kõrge temperatuur.
 Keemia jooksis mul omal ajal suhtkoht mööda külgi maha ja ei hakka ennast maailmatargaks maalima ja londoni murrakus tarku linke jagama,  aga kategooriliselt väita, et ei reageeri, ei toimu, ei juhtu- seda ka ei söandaks.
Vasta
#35

(31-03-2019, 09:58 AM)vant Kirjutas:  Ma ei viitsi väga vaielda ja otsida netist mingeid viiteid kõiketeadjatele, aga näiteks üks pikem maakeelne diskussioon, mida ma huviga olen lugenud soola ja niiskuse (vee), vase ja alu, tsingi ja muude metallide koosmõjust on siin:
Elektrolüüs
Jah, kahtlemata, saan aru, mootoris ja selle küljes olevatel detailidel valitsevad enamasti teistsugused tingimused, merevee asemel jahutusvedelik jne., aga erinevad metallid sealgi, kaasa arvatud jahutusel.
 Ja üks igasugu reaktsioone kiirendav tegur on seal veel olemas- kõrge temperatuur.
 Keemia jooksis mul omal ajal suhtkoht mööda külgi maha ja ei hakka ennast maailmatargaks maalima ja londoni murrakus tarku linke jagama,  aga kategooriliselt väita, et ei reageeri, ei toimu, ei juhtu- seda ka ei söandaks.
Neid meremeeste jutte seal lingil ei tasu täielikult uskuda. Esimeselt lehelt lugesin, et keegi pani alumiiniumpaadi vette ja siis tõsikindlalt ilma igasuguse elektrivooluta tekkis kohe elektrolüüs Big Grin

Hakkas ennast ka huvitama see jahutussüsteemi korrosioon ning selgus, et põhitegur selles on jahutusvedeliku pH. Viimane peaks olema vahemikus 8,5 ja 10,5, et olla mootorimetallidele ohutu. Alla 8,5 muutub jahutusvedelik agressiivseks rauasulamite vastu ning üle 10,5 agressiivseks alumiiniumi ja joodiste vastu. Ja selle pH vahemiku säilitamiseks meil ongi jahutusvedelikus lisandid ja need ise omavad säilivusaega/pole igavesed.

Lingid info allikatele: Link1Link2. (Londoni murrakus tarku linke on maakeelse info puudumisel ikka vaja võimalusel alati lisada, et lugeja saaks kergemini informatsiooni soovi korral ise üle kontrollida ning käojaanist ja õunte pealt vaadatud teadmistest eristada.)
Vasta
#36

(31-03-2019, 09:58 AM)vant Kirjutas:  Ma ei viitsi väga vaielda ja otsida netist mingeid viiteid kõiketeadjatele, aga näiteks üks pikem maakeelne diskussioon, mida ma huviga olen lugenud soola ja niiskuse (vee), vase ja alu, tsingi ja muude metallide koosmõjust on siin:
Elektrolüüs

Ma natuke lugesin seda teemat ja siis jätsin pooleli. Seal on sellist solki kokku kirjutatud, et paha hakkab. Eks taolistest teemadest need ''toredad teaduslikud'' teooriad tekivadki. Ei tasu kõike uskuda pimesi mis netis kirjas on. Ma ei hakka siinkohal isegi mitte ümber lükkama või vaidlema vanade merekarudega. Las usuvad mida tahavad.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#37

Ah et kohe paha hakkas. Vabandan muidugi, et sellise jõhkra lingiga Su sensitiivset tehnikameelt puudutasin. Inimesele, kes ise vaid sulakulda kirjutab, on see kahtlemata õõvastav.
Vasta
#38

(30-03-2019, 14:14 PM)viplala Kirjutas:  Niiskuse ja õhu toimel korrodeeruvad enamus puhtad metallid. See nüüd küll mingi teema ei ole. Duuralumiiniumi üheks komponendiks võib ka vask olla. vene mingeid kopikaid tehti vase ja alumiiniumi segust. Elektriga aga tekivad paljude erinevate metallide vahel igasugu nähtused. Alumiiniumi ja vase takistused samade läbimõõtude juures on erinevad, juba sealt tekib kontaktpinnal mingi jama, igasugu elektrokemilistest teguritest rääkimata. Kui aga alumiiniumi ja vase klots üksteise peale asetada, ei teki seal mingit reaktsiooni nende vahel. Vask ja alumiinium omavahel ei reageeri.

Et Edmund Burke mitte kurvastada, siis olles lgp. Viplala postitust veidi analüüsinud, olen sunnitud kommenteerima, et kuigi kõik selles mõtteavalduses ei ole otseselt vale, siiski oleks parem, kui sellise sisulise väärtusega  postitusi nii kergekäeliselt ei trükitaks. 
Vaimselt suhteliselt piiratud isikuna ei saa ma tihtipeale aru, mida targemad mehed kirjutavad, loen suu ammuli ja imestan, et vaat on targad ja teadjad mehed. Aga siis vahel arva, kui ma ka arvan asjast midagi teadvat ja loen, mida need või teised targad mehed selle kohta kirjutavad, siis poeb põue kahtlus, et kas ikka see nende kirjutatud tark jutt, millest ma aru ei saa, on nii tark nagu see paistab?
Vasta
#39

(01-04-2019, 09:29 AM)kass Kirjutas:  Et Edmund Burke mitte kurvastada, siis olles lgp. Viplala postitust veidi analüüsinud, olen sunnitud kommenteerima, et kuigi kõik selles mõtteavalduses ei ole otseselt vale, siiski oleks parem, kui sellise sisulise väärtusega  postitusi nii kergekäeliselt ei trükitaks. 

Ehk ksf täpsustaks milliseid väiteid ja miks ta vääraks peab, siis oskaks neist edaspidi hoiduda.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#40

(30-03-2019, 01:48 AM)spitfire Kirjutas:  ...

Tegelikult kui nüüd kenasti järgi mõelda, siis minu 2 hullemat alu oksüdeerumise keissi, on mõlemad US-ja A-st tulnud california autod. Võimalik, et nad on pikalt sõitnud/seisnud hoopis tavalise vee peal.

Müstilistel asjadel on pahatihti lihtsad põhjused.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne