[Walter]

Peeglitega seoses tuli kord sanga istuda ühe tibina liikurile ning selle peeglid olid kõik nii keeratud et polnud võimalik küll tuvastada mis taga toimub. Küsimise peale miks nii öeldi et nii näeb ta ennast peeglitest kõige paremini.

[olevtoom]

fakt on see, et oskajal autojuhil käib pilk üle peegli sama lihtsalt ja automaatselt nagu näiteks käiguvahetus või suuna näitamine.
kui automaatika ei toimi ja sellised liigutused vajavad tähelepanu ja mõtestatud tegevust, siis on juht algaja või kehvake. harjutamine enamasti aitab.

See on nii lakooniliselt ja täpselt öeldud, et väärib paljundamist.

[veix__]

See on hoopis jura.
Kas ma rääkisin kusagil, et peeglisse vaatamine vajab mingit erilist spetsiaalselt tähelepanu ja mõtestatud tegevust? Loogiline ju et kõigil käib pilk peeglisse kiirelt ja üsnagi automaatselt. Probleem ongi siin selles automaatikas. Saan aru, et mõnel on mingi mõttetu "tuim" automaatika, mis raudselt iga X sekundi tagant peeglisse sunnib vaatama. Teised vaatavad peeglisse vastavalt vajadusele (sisetundele), mitte mingi tuima automaatika sunnil.
Täna just sõites tuli see teema meelde. Sõitsin pikas rivis, pikivahed paraku kipuvad sellises olukorras olema lühemad kui olla võiks ja vastu tuli ka pikk ühtlane tihe rivi. See tähendas seda, et tagant kellelgi isegi ei tulnud mõttesse möödasõite või muid vigureid teha. Mida mul seal peeglitest vahtida oleks olnud iga 2 kuni 20 sekundi tagant. Ei pea koguaeg mingit tagant tulevat müstilist suurt ohtu kartma ja kartlikult peeglitesse piiluma ilma vajaduseta. Hoopis see minu arust nagu viitaks alagajale või kehva närvikavaga juhile. Harjutamine võib aidata, aga ei pruugi, võib olla vajadus ka mõnd neuroloogiliste probleemidega tegelevat raviasutust külastada.

[diesel]

sa saad veidi valesti aru ja vaidled ilma asjata.
juba ainuüksi mõte sellest, et nüüd peab/ei pea peeglisse vaatama, tähendab, et see liigutus pole sul veel piisavalt reflektoorseks saanud.
no võta võrdluseks näiteks kõndimine. sa ei pea ju sellele mõtlema, igale sammule keskenduma, teadlikult jalga kuskile täpselt maha panema.
kõnnid automaatselt, jalg jala ette ja ise võid näiteks samal ajal juttu ajada kaaslasega. pärast pole sul õrna aimugi mittu sammu tegid või kummas tee servas kõndisid. ehk asi on korralikult selge ja tegevus toimub seljaaju juhtimisel.
kui aga vaja on kõndida näiteks kitsast purret mööda või siis lehmakookide vahel laveerida, siis seljaajust tõenäoliselt ei piisa ja juhtimine läheb peaaju kätte, ehk iga samm on mõtestatud. samal ajal jutuvestmine kipub juba keerulisemaks minema.
ma eeldan, et sa oled pädev juht. siduri lahutamisele ja käigu vahetusele tõenäoliselt ei mõtle, automaatika töötab. hetkeks mõtlema ja süvenema pead ehk siis kui näiteks järsul tõusul pead, koos päras oleva raske käruga, ilma tagasi vajumata kohalt võtma.
peeglisse vaatamine tuleks endal ka automaatseks saada.

[veix__]

Loomulikult ongi automaatne, aga vajaduse tekkimisel, mitte niisama "hirmust" või ei tea millest koguaeg pilgul lasta peeglite vahel käia. Mõni vaatab iga 5 sekundi järel spidomeetrit ja ise ei näe ka just probleemi selles, et automaatselt vaatab. Ma arvan, et väga sage (kui me räägime siin vahemikust 2-20 sek) peeglitesse vaatamine ilma reaalse vajaduseta (hakkad kuhugi pöörama, aeglustad, keegi sõidab mööda...) väljendab siiski mingil moel ebakindlust.

[ugandiklubi]

  Peeglid on nõrkade jaoks.

[Madlobster]

Veiksist saab kindlasti kunagi tubli sohver, kes saab aru kui kiiresti liikluses olud muutuvad (kui pika vahemaa läbib sõiduk maanteel 2sekundiga (rääkimata 20nest))
Sisetunne on hea tugitoolis nõidade tuleproovile kaasa elades. Liikluses võetakse otsuseid vastu nägemis ja kuulmis meelte kaudu saabuva informatsiooni abil. Kes rohkem või vähem seljaaju kasutades, aga kogenud juhil on ümbritsevast alati värske info ajudele töötlemiseks.

Herr diseli jutt on rohkem kui õige ja sellele ei ole mõtet oma "tarkust" vastu ajada

[veix__]

Ei ütleks, et sõites infopuuduse kannatan kui kindlasti iga X sekundi tagant "igaks juhuks" peeglisse ei vaata. Vaatan siis kui tunnen, et on vaja ja ei ole sellega seoses mingeid probleeme. Ees toimuva jälgimine ja õigel ajal reageerimine on mitmeid kordi abiks olnud. Teistele tagant sisse sõidavad just need, kes liiga palju peegleid, spidokat jms vahivad.

[diesel]

sa vist ikka ei saa asja olemusest aru, või siis lihtsalt tahad vaielda.
ma proovin täpsemalt seletada, äkki on abiks. 
vasakuga jalaga sidur alla, parema käega aeglasem käik sisse, sidur lahti, samal ajal ehk ka paremaga jalaga pidurdad.
võib-olla ka vasaku käega keerad rooli. kõik liigutused käivad vähemalt osaliselt samaaegselt. nendele ei ole vaja eraldi keskenduda, seljaaju juhib ja kõik toimib nagu peab. ükski liigutustest ei vaja hetkekski mõtlemist.
on niimoodi?
ja ühtegi neist asjadest ei osanud keegi meist sünnist saati. kõik tuli õppides.
oma autokooli aegu ehk ei mäleta, aga igapäevaselt võib algajaid ju liikluses jälgida.
väljasuretamised või hüplikud kohaltvõtud, nurgelised keeramised, jõnksudega pidurdamised, ...
need ei ole vigased inimesed, ega pooletoobised, ega muidu pidurdunud tüübid.
nad on algajad, õpivad alles ja liigutused käivad suuremalt jaolt peaaju juhatusel.
ja peaaju ei ole võimeline rööprähklemiseks ehk multitaskinguks. osavamad meist lülituvad küll kiirel sagedusel eri tegevuste vahel, aga
ometigi käib üks tegevus korraga. autojuhtimise vallas siis pilk peeglisse, suund sisse, sidur alla, käik sisse, veidi gaasi, sidur lahti, ...
kõik käivad ükshaaval. harjutades võtab iga asi järjest vähem aega ja tasapisi hakkavad kattuvalt või üheaegselt käima, ehk lähevad vaikselt seljaaju kamandamisele üle. algajast saab autojuht.
kui nüüd peeglisse vaatamise ka nii automaatseks harjutaks, et endal enam aimugi sellest pole, siis on ju sõit selle võrra turvalisem.
tasub harjutada.
osav autojuht olla pole häbiasi. veel vähem häbiasi on olla veel osavam autojuht.
pealegi on seljaaju juhtimine oluliselt kiirem peaajuga võrreldes. no teate ju küll, et jalg on enne piduril kui arugi saad, et miskit on ootamatult teele ette ilmunud.

[diesel]

lisan veel.
igatahes su oma kirjelduse järgi käib sul peeglisse vaatamine veel peaaju kamandamisel. ehk selles vallas oled veel algaja autojuht.
noor mees ka ilmselt alles, sest kõva protestivaim on veel sees.

[honkomees]

  Peeglid on nõrkade jaoks.

need on noorte juhtide jaoks, ammus need peeglid tulid, vanasti polnd ühtegi autol küljes ja saadi ka hakkama. praegu näen selliste masinatega manööverdamisega hirmsat vaeva, tänapäeva nõrkade harjumused on külge hakanud .

[Meelis2]

Kui lubasid tegin 1983. aastal siis BC kategooria koolitusel taoti pähe nagu mantrat et iga 30 sekundi tagant peab vaatama peeglisse, ülirõhu näidikut, ampermeetrit, veetemperatuuri näidikut ja spidomeetrit. Vene autoga oli see primaarne ning tõstis autoga kojujõudmise tõonäolisust ikka kordades.
Tänapäeval vaatan tahavaatepeeglisse enne manöövri alustamist( ehk enne kui lülitan sisse suunatule) ja vahetult enne keeramist, muul ajal aeg-ajalt igavusest. Kui tihti ei oska öelda, mida pikem sõit maanteel seda sagedamine vist.
Kas ikka peab õieti reguleeritud peeglite korral iga paarikümne sekundi tagant peeglit kiikama? Kui tagant lähenev sõiduk alustab möödasõitu siis ilmuvad tema päevatuled ju peeglisse, sama ka operatiivsõidukitega jne.

Pigem ei seisne oht iseeneses mitte peeglisse vaatamises vaid hoopis kolmandates tegevustes- helistavad, saadavad sõnumeid, vaatavad telefonist filmi, loevad anektoote, näpivad kaasreisijat, teevad idiootseid manöövreid jne.

[Daff]

Tahavaatepeegli kasutamisest üks nõukaaegne meenutus. Tulime Moskvast kolme autoga. Enne Pihkvat jupp maad jäi jalgu vene numbritega ZIL. Auto käis vinta vänta ja enamuse ajast kulges keset teed. Ürita palju tahad mööda ei saa. Tüüp peeglisse ei vaata.Meie taha oli veel kogunenud autosid kes ka närviliselt aeg ajalt nina kolonnist välja pistsid lootuses mööda saada.  Lõpuks tuli raudtee ülesõit mis õnneks või kahjuks, võta sa kinni, oli suletud. Jäime ootama. Peeglist näen, et tagant marsib mööda kolonni soniga vend ja montirovka näpu vahel. Läks lõi sellel tüübil peegli ühe osava liigutusega maha. Andis meile veel lühikese seletuse olukorrast riigis ja kobis oma autosse südamerahuga tagasi. Zil-i mees jäigi sinna konutama kui tõkkepuud lahti tehti.
Ja selliseid liiklejaid on ka praegu oi kui palju, nii siin- kui sealpool piiri. Sõidab terve igaviku ees ja ei vaata kordagi peeglisse.

[metsakohin]

Pole seni ükski vilkuritega masin seljataga ootama pidanud, kõigil on võimaldatud mööda saada. Küll panevad imestama vastutulijad, kellele vilkurid lausa silma säravad ja enamus ei oska hoida tee serva poole hoida. Jällegi jutt peeglist, seekord parempoolsest (ühe välise peegliga autosid on ikka väga vähe), mis võiks anda aimu teeserva kaugusest. Üks hea näide Pärnu vanast sillast, kus kaks kohtuvat bussi mahuvad sõitma, aga sõiduautodele napib ruumi. Veel peeglitest: teedele on ilmunud need, kes talvel eriti ei sõida, kindlasti on vaja sõita turule hommikul vehetult enne kella kaheksat ja teha seda 90-alas kiirusega 70 km/h, samas vasakpoolsed ratta lausa telgjoonel, paremalt mahuks vabalt mööda, vasakult mitte kunagi. 
On veel need, kes peale ristmikku koguvad hoogu 2-3 kilomeetrit.

[veix__]

sa vist ikka ei saa asja olemusest aru...

Mulle jällegi tundub, et sealpool saadakse millestki teismoodi aru.
Kas ma rääkisin, et pean spetsiaalselt mõtlema selle peale, millal peeglisse vaadata, loomulikult tuleb see automaatselt. Lihtsalt automaatika ei tööta nii, et raudselt iga x...xx sekundi tagant peab (automaatselt) vaatama, olenemata sellest kas selja taga üldse teoreetiliselt võib midagi vaatamisväärset olla või mitte ja samuti mis ees toimub. Ja ma üldiselt leian, et eespool toimub rohkem kiiret reageerimist vajavaid asju. Kui ees auto väga ootamatult ja järsku pidurdab, siis ega ise pidurdamata ei jäta ja talle sisse ei sõida, sõltumata sellest kas äsja peeglist vaadates tulnud info põhjal tagant mõni auto tuleb ja kui kaugel see on (olgu või tagastange vastas) või ei tule ühtegi.
Ei ole ka ükski alarmsõiduk ega tagant tulija möödasõit märkamata jäänud. Ja sõidukogemuse pärast ei maksa muret tunda, seda on piisavalt.

[Janka]

Eks see tuleb kogemustega. See intuitsioon, kui keegi ees järsult pidurdab.
Mul näiteks lisaks sellele, et parem jalg piduri pedaalil töötab, valmistub vasak sidurit tallama. Silmad käivad samal ajal üle kõik kolm peeglit ja vasak käsi jääb roolile ning parem on juba käigukangil hoo maharaiumiseks valmis.
Kaks korda on elus ette tulnud vajadus ja õnneks võimalus kasutada tagant tulija stangematsust pääsemiseks parempoolset suunarada, mis noil hetkil vabad olid. Puhas juhus ja õnn, aga elu sellistest hetkedest sisse jääbki või kaob jäädavalt.

[veix__]

Osta automaat, saad vasaku jala ja parema käega asja vähe rahulikumalt võtta. Ja kinnise kongiga kaubiku korral (mul suhteliselt palju sõite sellistega olnud) jääb 1 peegel vähem üle vaadata.

[Meelis2]

See tuuleklaasipeegel vist rohkem nagu meikimiseks mõeldud, kui selle järgi sõitma hakata siis vist kaugele ei jõua. Tagurdamiseks vähe, mööduvat autot kah nagu õieti ei näe. Võib-olla tegemist harjumusega, saand palju veokate ja kaubikutega sõita, juba ilma ära harjunud.
Samas vaatasin just mingi autokooli juhendit sõidu alustamise kohta, seal oli küll kõikide 3 peegli asendi paikaseadmine sees.

[Janka]

Osta automaat, saad vasaku jala ja parema käega asja vähe rahulikumalt võtta. Ja kinnise kongiga kaubiku korral (mul suhteliselt palju sõite sellistega olnud) jääb 1 peegel vähem üle vaadata.

Hale soovitus.
Pigem hoian end selja taga toimuvaga pidevalt kursis, et kirjeldatud olukorraks valmis olla.

[pvr]

Kui kepikast seljaajusse sööbind siis isegi mitu aastat automaadiga vuranuna hakkab vasak jalg põrandat patsutama ohuolukorras. Noh vähemalt mul kunagi oli selline olukord, nüüd jälle mittu aastat manuaali roolis.