[PlyVal64]

... aga garaaži jaoks peab väga hea plaat ja plaatija olema. ... Õiged materjalid+mehed annavad mitte imenduva ja sigakõva pinna.

Kui jutt omale tegemisest ja väikesest pinnast, siis ei tohiks need kaks tingimust üleliia kulukad ju olla   Raudselt saab ka lisandite ja erilise järeltöötlusega betooni imeheaks aga ma kahtlustan, et hinnavahet suurt ei tule. 
EPOksiidvaigud ja epo-värvid: väga hea paadiehitusmaterjal. Segu ja plaatimine on u.3000 aastat vana oskus ja tänaseni on ideaalselt säilinud ilmastiku käes 1000+ aastat vanad imelised mosaiikseine ja -põrandatega hooned. EPO ja üldine naftakeemia on hädapärast 100 aastat vana. Ehk kui tahta "omale ehitada 1000-aastast riiki" ehk nii, et kümme põlve hiljem ka esiisa tööd nauditaks, paneks mina plaadi. Ja mõtestatud mosaiigina   Tahe on ju olemas, kui raha hukatakse musta betoonpõranda kopterdamisse...

PS: naabripoisi/tüdruku "HobbyHall" ehk Prouale juuksuritööde koht ja Härradele piljardimängu ning saunalõõgastuse tuba. Ka kopterdasid ära, et pidi "sigahea" olema. Mina julgesin väita, et ei ole - pane kohe plaat! Lõpptulemus: 2 aastat hiljem pandi plaat aga kes enam ülirasket piljardilauda lahti võtab ja välja tassib! Nüüd on laud liim+plaat jagu madalam...  Kuigi põrand kopterdati ja lihviti ja siis spetsiaallakiti mingi epopõhise mögaga, ei saanud seda normaalselt koristada ja juuksekarvad jäid käega mittetuntavate nagade taha kinni. Nüüd on väga ilus plaat maas ja asi kohe korras.

[diesel]

kuidas suhtub plaat näiteks maha kukkunud haamrisse või rällakaketta kraapsu?

[AsTroSS]

miks on vaja toas põrandat kopterdada?

põrandaküte ja parkett

[r.i.h.o]

Olen 15 aastat ker. plaate müünud ja paigaldanud, aga endale garaazi või tööruumi paneks kindlasti nö "epo katte".
Plussideks vuukideta sile põrand, mida on kummi labidaga ilma tolmu üleskeerutamata ülilihtne puhtaks lükata. Kui paigaldatud seinale üles pöördega, võimaldab sisuliselt voolikuga põrandat pesta. Elastsem kui betoon või plaat, ehk siis mängib natuke kaasa põranda liikumiste, vajumistega. Ei ole löökide ja naelrehvide suhtes nii õrn.
Miinus poolepealt on hind mis kvaliteetse materjali ja paigalduse (ülioluline!!!!!) korral on tublisti kallim kui plaatimine.  Ja tõsi on ka see, et tegu pole tuhande aastase materjaliga aga mõnikümmend aastat kestab ilusti.
Kui eelpool näitena toodud epo põrand jäi kare siis on see lihtsalt vale materjal vales kohas mis oli valesti paigaldatud.

Üheks alternatiiviks on veel põranale liimitavad vinüül- ja kummikatted. Ajas mitte nii püsivad aga võimaldavad lihtsat paigaldamist ja jupikaupa välja vahetamist vajadusel.

[hulgus]

kuidas suhtub plaat näiteks maha kukkunud haamrisse või rällakaketta kraapsu?

Tihedalt põrandas olev plaat ei tee väljagi. Aga kui puudane kuvalda kukub nurgaga, siis ma muretseks pigem juba betooni paksuse üle põranda ja keldri vahel.

[PlyVal64]

Miinus poolepealt on hind mis kvaliteetse materjali ja paigalduse (ülioluline!!!!!) korral on tublisti kallim kui plaatimine. 

EPOproff hinnakirjas 4-millise garaaži sobiva valu hind 21-30 €/m2. Pole ju hullu ka.

[viplala]

Ma soovitaks munakivisillutist, peab sajandeid vastu.

[klemm]

kuidas suhtub plaat näiteks maha kukkunud haamrisse või rällakaketta kraapsu?

Siiani veel kõik plaadid terved.  Kui pikalt põranda lähedal keevitada tuleb pruun laik a see kulub mingiaeg ära.  Ja ega ma seda põrandat poleeri ka garaaz ikkagi.  Uksevahelt vaadates on hea 

[diesel]

tõenäoliselt on vist tegu suvalisest vannitoaplaadist erineva asjaga?

[klemm]

tõenäoliselt on vist tegu suvalisest vannitoaplaadist erineva asjaga?

Tavaline klinker plaat 300x300.   Tugevust ei tea, ostsin mitte poest.  Libe on ainult kui jalad lumised.   Eks see katki minemine oleneb kui hästi plaaditud. Kui õhuvahe vahel siis läheb kergelt.

[13piisab]

keegi ei ole vist viidanud Betotrade pakutavale immutusainele, mis peaks kah tolmuvabaks muutma jne:
http://betotrade.ee/uus/et/eramuehitus-e...oromineral
kas pole kogemusi või pole efekti?
see on päris vedel kraam. Mul on ootamas, aga maha panen vast nädalavahetusel.

mulle soovitati seda nii alguses, kui plaan oli kasutada pinnakõvendit, kui ka praktika järel, kui mul oli põrand ilma pinnakõvendita valatud

mu pinnakõvendi lugu:
- plaanisin kasutada pinnakõvendit (HE3) ja see oli ootel
- kopterdama hakkasin isegi natuke liiga vara (ühe nurga jaoks, kus vesi paremini pinnale tulnud oli)
- kui kogu põrand (53m2) oli plaadiga üle käidud (läks pikalt, kuna liiga pehme nurgaga oli probleeme - 1,5..2h) jne, oli see juba liiga kuiv, et pinnakõvendit vastu võtta
- kartsin, et mingi jupi peal pinnakõvendile keskenduses läheb mul ülejäänud põrand enne labadega kopterdamist käest ära, niiet loobusin pinnakõvendiga jamamisest. Maha sai üks kott viiest

[vant]

Veel kord- kui ei oska, ärge hakake ise mäkerdama, kui head tulemust tahate. Pärast saab lihvida ja jebida rohkem kui asi väärt. Töö pole selline ka, et seda puht naudingu pärast teha. Lihtsam on kas või labidaga visates papp teenida ja oskajatele ära maksta

[tungla]

Sai valatud garaaazi põrand(plastik fiiber),koptterdati korralikult üle. Nüüd aga need fiibri otsed turritavad põrandast välja,valaja ütles selle peale et kuluvad ise ära.Kuidas neid eemaldada leeklamp oleks nagu lahendus aga põrandasse jäävad väiksed augud nagunii.

[Daff]

Tulen oma "murega" ka teistele seltsiks. 
Omal vaja valada 9x12m vana talulauda põrand betooni alla. Jääb kasutusse lihtsalt külma ruumina. Kerge nn. kolhoosi töökoja laadne ehitis. Plaanis suve lõpupoole ära teha. 
Aluspind on aasta tagasi liivaga rihti aetud ja veega tihedaks uputatud. Liivakihi paksus umbes 10 kohati 20 senti.
Koht kuhu on võimalik autot varjualla lükata saab ka armatuuri sisse. 
Nüüd on aga mingi penosekt hakanud mul arvamust kujundama, et ilma penot alla panemata seda põrandat teha ei saa. Pidavat minema jalutama talvel.
MIKS?
Kõrval on mul teine ruum mis on 9x5m ja valati kui ma veel algkoolis käisin. Ei penot ega liiva all ja püsib. Valati otse mulla peale.Pole ühtegi mõra isegi sisse tõmmanud.
Mõtlesin, et konsulteerin ka siinse seltskonnaga. Siin kambas on jutt nagu kõige selgem.

[r.i.h.o]

Kui hoone vundamendil natukenegi sügavust on, siis ei liigu kuhugi see põrand. Aga kui tehtud madala lint vundamendi peale siis on reaalne oht olemas, et talvel hakkab omasoodu mängima.

[olli]

Eks ta oleneb ju paljudest asjadest. Liivane ja kuiv pinnas ei tee midagi kui talvel läbi külmub. Aga niiske muld või savi hakkab kergitama küll. 10 cm peno peaks olema ilusti piisav kindlustamaks, et kõva külm pinnaseni ei jõua.

[diesel]

et siis külmale ruumile peno alla, et külm põranda alla ei jõuaks.
no kui piisavalt paksult panna, ehk ei jõuagi.
aga miks te siis köetavale ruumile ka penot kangesti tahate panna?

unusta see peno ära. vala oma põrand nagu mõeldud ja ongi kõik tehtud mis tarvis.

[Qunts]

et siis külmale ruumile peno alla, et külm põranda alla ei jõuaks.
no kui piisavalt paksult panna, ehk ei jõuagi.
aga miks te siis köetavale ruumile ka penot kangesti tahate panna?

unusta see peno ära. vala oma põrand nagu mõeldud ja ongi kõik tehtud mis tarvis.

Kõik tegelikult ju teavad miks penot panna aga nokivad.
Kui kütte on põrandas siis peno selleks, et soe maase ei vajuks ja eriti hea saab kui peno peale veel saab pandud hõbepaber mis sooja tagasi kiirgab.
Külmale ruumile peno alla on sama põhimõttega, et äkki ikka viitsid kütta ruumi kogu aeg ja siis saab ka betoon põrandal soojaks minna ja maasoojus umbes +5 kraadi seda petooni maha ei jahuta.
Kui põranda kütte ja piisavalt penot ja vahel veel foolium paber siis mida suurem on betooni mass seda kauem võttab aega mahajahtumine ja samas ka ülesse kütmine.

[Janka]

Nüüd on aga mingi penosekt hakanud mul arvamust kujundama, et ilma penot alla panemata seda põrandat teha ei saa...

Perest noorim tütar sai mehele mindud.
Ja valmistab siis juba pikemat aega härjasilmi peekoniga selliselt, et lööb pannile kaks muna, lisab peekoniviilud ja kui valmis, lähevad pannile jälle kaks muna ja peekon. Päevast päeva.
Mees ükskord küsib, et "Miks sa, kallis kaasa, ei saa kuidagi meie jaoks nelja muna ja peekonit korraga pannile laotud?"
"Aga nii tehaksegi! Paari kaupa", on vastus kiire tulema. "Juba minu ema ja vanaemagi tegid sedasi."
Saabub ühel päeval siis moment, mil väimees jääb ämmaga hetkeks kahekesi ja sellil meenub see muna praadimise seik ning esitab teemakohase küsimuse oma kaasa emale.
"Meil polnud iialgi piisava suurusega panni", kostab tüdruku ema vastuseks.

[klemm]

Tulen oma "murega" ka teistele seltsiks. 
Omal vaja valada 9x12m vana talulauda põrand betooni alla. Jääb kasutusse lihtsalt külma ruumina. Kerge nn. kolhoosi töökoja laadne ehitis. Plaanis suve lõpupoole ära teha. 
Aluspind on aasta tagasi liivaga rihti aetud ja veega tihedaks uputatud. Liivakihi paksus umbes 10 kohati 20 senti.
Koht kuhu on võimalik autot varjualla lükata saab ka armatuuri sisse. 
Nüüd on aga mingi penosekt hakanud mul arvamust kujundama, et ilma penot alla panemata seda põrandat teha ei saa. Pidavat minema jalutama talvel.
MIKS?
Kõrval on mul teine ruum mis on 9x5m ja valati kui ma veel algkoolis käisin. Ei penot ega liiva all ja püsib. Valati otse mulla peale.Pole ühtegi mõra isegi sisse tõmmanud.
Mõtlesin, et konsulteerin ka siinse seltskonnaga. Siin kambas on jutt nagu kõige selgem.

Kui kütma pole plaanis hakata põrandat siis milleks see +5 c°  ära plokeerida penoga. Kile alla ja valama. Ei sõida see põrand kuhugi.  
Näiteks minu garaaz:  ladusin 100-se fibo ruudukujuliselt muru peale ( isegi niita ei viitsinud) koormakatte kile panin sisse, armatuuri peale ja valasin 8 cm betooni peale.  Asub 1 meeter suht kõrgest jõe kaldast. Ma kl ei karda, et alla sõidab     Laudas valasin 10 cm otse kana sitale, nats liivaga loodisin, ka on paigas ja pragudetta. Talvel tundub isegi nats soe.   Kile on tähtis, ilma pärast põrand märg.

Meelde tuli miks peno hea on. Armatuuri kandurid vajuvad liiva sisse kui valada, penoga kannab paremini